2-17-18594/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

27. aprill 2018 avaliku e-toimiku ja Tõnismäe 5A Tallinnas

tsiviilkantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-17-18594

Kohtuasi

AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali hagi sihtasutus

Sotsiaaltöö Keskus Sõbra Käsi vastu kahju hüvitise, kulude

ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

956,41 eurot

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (registrikood

12831829, asukoht Pärnu mnt 141, Tallinn, 11314); esindaja

Arvi Luhakooder (e-post arvi.luhakooder@gmail.com)

Kostja:

sihtasutus

Sotsiaaltöö

Keskus

Sõbra

Käsi

(registrikood 90008471, asukoht Koskla tn 18, 10615,

Tallinn; e-post koskla@ekklesia.ee), seaduslik esindaja

Mirjam Link

Resolutsioon

AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali hagi sihtasutus

Sotsiaaltöö Keskus Sõbra Käsi vastu kahju hüvitise, kulude

ja viivise väljamõistmiseks jätta rahuldamata

Menetluskulude jaotus

Jätta hagimenetluse kulud AB “Lietuvos draudimas“ Eesti

filiaali kanda ja sihtasutus Sotsiaaltöö Keskus Sõbra Käsi

menetluskulud AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalilt välja

mõistmata

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hageja nõue

1. AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (edaspidi hageja) palus kohtule Sotsiaaltöö Keskus

Sõbra Käsi (edaspidi kostja) vastu esitatud hagis välja mõista kostjalt hageja kasuks kahju

846 eurot (põhinõue), viivise põhinõudelt 12.12.2017 seisuga 2,78 eurot, võla sissenõudmise

kulu 40 eurot VÕS § 1131 lg 1 alusel, viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

põhinõudelt alates 13.12.2017 kuni põhinõude täieliku tasumiseni ja viivise VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras hageja menetluskulult alates menetluskulu väljamõistmise

otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni.

2. Hageja täpsustas oma nõuet 26.03.2018 seisuga ja palus kostjalt välja mõista hageja kasuks

kahju 17,05 eurot, viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras algselt põhinõudelt

(846 eurot) alates 27.03.2018 kuni põhinõude täieliku tasumiseni ja viivise VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras hageja menetluskulult alates menetluskulu väljamõistmise

otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni.

Hagiavalduse asjaolud

3. Hagiavalduse kohaselt kindlustas hageja kindlustusandjana sõiduki Nissan QASHQAI xxx

(edaspidi Nissan või sõiduk). Hageja ja sõiduki vastutav kasutaja sõlmisid kaskokindlustuse

lepingu nr 1112116551, mille lahutamatuks lisaks on kindlustuslepingute üldtingimused

U100/2017 ja kaskokindlustuse tingimused A300/2017.

4. 27.10.2017 sai hageja teate kahjujuhtumist. Kahjuteate kohaselt sai 27.10.2017 kahjustada

Nissani esiklaas, millele kukkus hoone aadressiga Tallinn, Koskla 18, katuselt alla lumi.

Sõidukit kasutas Xxx. Nissani remondiks tegi hinnapakkumise Fakto Auto AS summas 846

eurot, mille hageja hüvitas kindlustusvõtjale. Aknaklaasi parandamise kulu hüvitati ilma

omavastutuseta.

5. Kostja on kinnistu xxx (registriosa nr xxx) omanik. Kuna kostja kinnistul asuva hoone

katuselt kukkus alla lumi ja kahjustas hageja poolt kindlustatud sõidukit, siis esitas hageja

kostjatele kohtuvälise tagasinõude, milles palus kahju hüvitada hiljemalt 27.11.2017. Kostja

sai tagasinõude kätte, vastuväiteid sellele ei esitanud. Vaatamata meeldetuletusele, ei

nõustunud kostja kahju hüvitama.

6. Hagejal on kostja vastu kindlustuslepingu alusel sõidukile Nissan põhjustatud varalise kahju

hüvitamise nõue 846 eurot (põhinõue). VÕS § 492 lg 1 alusel on kindlustusvõtja (sõiduki

Nissan vastutava kasutaja) nõue kostja vastu läinud üle hagejale. VÕS § 1059 alusel vastutab

kostja tekkinud kahju eest sõltumata oma süüst. Hoone katuselt kukkus alla lumi, millega

realiseerus suuremale ohu allikale iseloomulik risk. Hageja hinnangul on riskivastutuse

kohaldamise eeldused täidetud. Lume kukkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos - kui lumi

ei oleks katuselt sõidukile kukkunud, siis ei oleks sõiduki esiklaas kahjustada saanud. Hageja

hinnangul puuduvad kahju hüvitamist välistavad asjaolud. Kannatanu ei tegutsenud tahtliku

enesekahjustamisega, kui parkis sõiduki hoone kõrvale.

7. Hageja palus kostjal kahju hüvitada hiljemalt 27.11.2017. Kostja kahju ei hüvitanud, seega

on kostja viivituses alates 28.11.2017. VÕS § 113 lg 1 saab hageja nõuda viivist ning VÕS §

1131 lg 1 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist. Viivis hagi esitamise seisuga 12.12.2017 15

päeva eest on 2,78 eurot.

8. Hageja 26.03.2018 esitatud nõude täpsustusest nähtub, et kostja tegi hagejale 14.12.2017

ülekande 891 eurot, mis laekus hageja arvelduskontole samal päeval. Kuna laekunud summa

kattis hageja nõude vaid osaliselt, siis luges hageja VÕS § 88 lg 8 kohaselt täidetuks hageja

võla sissenõudmise kulu 40 eurot VÕS § 1131 lg 1 alusel, seejärel viivise nõude VÕS § 113

lg 1 järgi alates 28.11.2017 kuni 26.03.2018 summas 22,05 eurot ning lõpuks osaliselt hageja

põhinõude 828,95 eurot.

Kostja vastuväited

9. Kostja ei vaidle selle üle, et kahju on tekkinud. Kostja vaidleb esitatud hagile viiviste,

sissenõudmiskulude ja menetluskulude osas vastu. Kostja hinnangul on hagi esitatud

põhjendamatult kiirustades, üllatuslik ja kantud vaid menetluskulude saamise soovist

olukorras, kus vaidlus kahju hüvitamise osas sisuliselt puudus. Kostja esindajana hagejaga

suhelnud Siim Nigulas, Koskla 18 majahaldur, kinnitas hageja esindajale korduvalt, et kui

kahju tekkimise osas asjaolud selguvad, on kostja valmis koheselt kahju hüvitama. Kostja ei

ole kordagi vastanud, et ei kavatse kahju hüvitada. Kahju hüvitamise otsuse tegemisel ootas

kostja oma kindlustusandja seisukohta. Siim Nigulas saatis vastavad kirjad hagejale

20.11.2017 ja 13.12.2017. Seega oli hageja teadlik, et kostja ei vaidle kahju hüvitamisele

vastu, kui kahju tekkimine on selge ning, et kostja on kindlustatud ja taotleb hüvitist oma

kindlustusandjalt. 14.12.2017 sai kostja oma kindlustusandjalt IF kindlustuselt kirja kahju

hüvitamise kohta ning tasus seejärel koheselt kahjunõudes märgitud summa 891 eurot. Samal

päeval saatis majahaldur hageja esindajale ka teate raha tasumise kohta. Hagiavalduses

väidab hageja ekslikult, et kostja ei ole kahju hüvitanud vaatamata meeldetuletusele.

10. Kahju hüvitamise nõudes on hageja kirjutanud, et „Juhul, kui teil on sõlmitud

vastutuskindlustus, palun võtke ühendust oma kindlustusandjaga, kes aitab Teil kahjunõude

lahendada“. Täpselt nii kostja toimiski pöördudes oma kindlustusandja poole ja teavitades

sellest hagejat. Kostja hinnangul tähendab hageja soovitus seda, et hageja arvestab asjaoluga,

et kostja tegutseb küsimuse lahendamisel koostöös oma kindlustusandjaga. Samuti on nõudes

kirjutatud, et „Kõikide probleemi lahendamiseks suunatud ettepanekute ja küsimustega

palume pöörduda AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal volitatud esindaja poole“. Kostja

tegutses antud juhul täpselt hageja enda antud soovituste kohaselt – pöördus oma

kindlustusandja poole ja informeeris asjade seisust hageja esindajat. Hageja 10.11.2017. a

nõudeavalduses ei ole poole sõnagagi kohtusse pöördumise hoiatust mainitud. Kostja suhtles

oma kindlustusandja ja hageja esindajaga vastavalt nõudeavalduses antud hageja enda

soovitatule ega saanud seetõttu kuidagi ette näha, et hageja üllatuslikul hetkel kohtusse

pöördub. Kostja ei ole andnud mingit põhjust hagiavalduse esitamiseks. Kostja kinnitab ja

kiidab heaks, et Siim Nigulas tegutses suhtlemisel hageja ja kohtuga kostja nimel.

11. Kostja on seisukohal, et hageja ei saa nõuda kostjalt viiviseid aja eest, mil kostja ei ole

viivituses olnud. Hageja soovib hagis viiviste väljanõudmist hagi hinna arvestuslike viiviste

eest. Kostja tasus kahjunõude 14.12.2017. Seega saab viiviseid arvestada 15 päeva eest ehk

3,15 eurot. Kostja vaidleb vastu ka VÕS § 1131 lõikes 1 nimetatud sissenõudmiskuludele,

kuna kostja tasus 14.12.2017 lisaks põhinõudele ka täiendavad 45 eurot, on sellega kaetud nii

viivised 15 päeva eest (3,15 eurot) kui ka sissenõudmiskulud 40,00 eurot.

12. Kostja vaidleb vastu hageja menetluskulude nõudele. Kostja ei ole oma käitumisega andnud

põhjust hagi esitamiseks. Kostja tegutses asja lahendamisel vastavalt hageja antud

soovitustele – pöördus oma kindlustusandja poole ja suhtles pidevalt hageja esindajaga ning

andis infot asjade käigust. Lisaks on kostja seisukohal, et välja saab mõista vaid sellise

lepingulise esindajana kulusid, kes on nimetatud TsMS § 218 lõike 1 punktides 1 ja 2.

Sellisele seisukohale on selgesõnaliselt asutud ka Riigikohtu lahendis kohtuasjas nr 3-3-1-88-

13 (punkt 30).

Kohtuotsuse põhjendused

13. Pooltel ei ole vaidlust sõidukile kahju tekkimise asjaolude ja kahju suuruse üle, selle üle, et

hageja hüvitas kahju 846 eurot kindlustusvõtjale, et hüvitatud kahju nõue läks üle hagejale, et

kostja tegi hagejale 14.12.2017 ülekande 891 eurot, mis laekus hageja arvelduskontole samal

päeval.

14. Pooltel on vaidlus viiviste, sissenõudmiskulude ja menetluskulude osas.

15. Vaidlust ei ole, et kostjal oli tekkinud hageja ees kahju hüvitamise kohustus, mida ta ei

täitnud vastavalt hageja esitatud nõudele 27.11.2017. Kuivõrd kostja ei täitnud oma

kohustust nõuetekohaselt, on tegemist kohustuse rikkumisega VÕS § 100 mõistes. VÕS §

101 lg 1 p 1 lubab kohustuse rikkumise korral võlgnikult nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt

VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral lubab VÕS § 101 lg 1 p 6

võlgnikult nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib hageja viivisenõude koos

põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotleb viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni.

16. Kostja oli põhinõude 846 euro tasumisega viivituses perioodil 28.11.2017 – 14.12.2017,

seega 17 päeva. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi arvutatuna on viivis põhinõudelt 846 eurot

17 päeva eest 3,15 eurot. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist,

võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Seega oli

hagejal 14.12.2017 seisuga kostja vastu põhivõla 846 euro, sissenõutavaks muutunud viivise

(viivitusintressi) võla 3,15 eurot ja sissenõudmiskulude võla 40 euro, kokku 889,15 euro

nõue.

17. VÕS § 186 p 1 järgi lõpeb võlasuhe kohase täitmisega. VÕS § 187 lg 1 sätestab, et kohustuse

lõppemisel lõpevad ka sellega seotud tagatised ja kõrvalkohustused, kui seadusest ei tulene

teisiti. Kuivõrd kostja tasus hagejale 14.12.2017 ülekandega 891 eurot, mis ületas hageja

sissenõutavaks muutunud põhi- ja kõrvalnõuded, siis lõppesid hageja nõuded kostja vastu

täitmisega VÕS § 186 p 1 alusel. Seega on hageja edasiulatuv viivise nõue TsMS § 367

alusel lõppenud. Järelikult tuleb hagi jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

18. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS

§ 174 lg 1 esimese lause järgi määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kuna kohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata, siis tuleb

hageja menetluskulud jätta tema enda kanda. Kostja ei ole kohtule menetluskulude nõuet

esitanud, mistõttu ei mõista kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulusid.

Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/