1-16-7863/82 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-16-7863

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

25. aprill 2018. a, kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-16-7863 Kohtukoosseis Kohtunik

Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Prokurör Abiprokurör Maarja-Liisa Sari (seisukoht esitatud kirjalikult) Kriminaalasi S Raido Lehiste t üüdimõistetu ingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine elektroonilise valve kohaldamisega

Süüdimõistetu RAIDO LEHISTE Elukoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxisikukood: 38708086027 garanteeritud ; töökoht (vabanemisel): puudub. Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Andres Veski Kohtuistungi toimumise aeg 18.04.2018. a (kaugkohtuistung)

RESOLUTSIOON 1. Raido Lehiste temale Maakohtu 21.10.2016. a otsusega kriminaalasjas Jätta Pärnu nr 1-16-7863 karistuse mõistetud kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata. 2. Raido Lehistelt riigi Välja mõista tuludesse riigi õigusabi kulud 97 (üheksakümmend seitse) eurot 44 senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Ba Viitenumber nk AS) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal).

menetluskulude tasumisel on 99916700075744. -16-7863 Selgitusse tuleb märkida „1 , menetluskulu, Raido Lehiste“. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Pärnu Maakohtu 21.10.2016. a otsusega mõisteti süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi Raido Lehiste , mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 64 alusel pöörati täitmisele Raido Lehistele Harju Maakohtu 16.06.2015. a otsusega e mõistetud karistus ärakandmata osa. Raido Lehistele mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 4 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Kinnipeetava karistusaeg algas 09.02.2016 09.06.2020. a. . a ja lõppeb Vangla ei toeta Raido Lehiste htaegselt karistuse kandmisest vabastamist tingimisi ennetä elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud elukoha sobivust elektroonilise valve kohaldamiseks. Aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx majutuskoht. Majutuskohas elavad teenuse saajad ühe või kahekohalistes tubades. Ühiskasutuses - on WC-

d, kaks kööki ja duširuum. Majutusüksuse üldine seisukord vastab elektroonilise valve nõuetele ja seal leidub sobiv koht seadmete paigaldamiseks. Aktiviseerimiskeskuse projektijuht xxxxxxxxxxxxx on andnud kirjaliku nõusoleku Raido Lehiste elektroonilise valve kohaldamiseks antud aadressil. Prok on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Raido Lehiste urör tingimisi ennetähtaegse vabastamise koht a. Prokurör ei toeta Raido Lehiste ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Raido Lehiste selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja taotles kohtult Raido Lehiste tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja ning k prokuröri seisukoha uulanud ära ga Raido Lehiste tema kaitsja, leiab, et Raido Lehiste vabastamine ja tingimisi ennetähtaegne karistuse kandmisel

t ei ole põhjendatud.

2. Raido Lehiste kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise est. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus ahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga t tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, k i ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole u mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud § 75 l KarS g 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Raido Lehiste temale mõistetud karistusajast (4 aastat 4 kuud) ära kandnud vähemalt poole, mis on olnud rohkem kui 4 kuud vangistust. Samuti on Raido Lehiste andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Justiitsministri 22.02.2007. a määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ (Kord) § 51 lg 1 järgi on kriminaalhooldusametnik kohustatud kontrollima süüdimõistetu elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kord § 51 lg 2 kohaselt peavad elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks peavad olema täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i (globaalne mobiilsidesüsteem) levialas; 4) kohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Raido Lehiste aadressil vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Nimetatud aadressil asub xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx majutuskoht. Teenuse saajatele on tagatud majutuskoht ühekuni kahetoalistes tubades ja ühiskasutatavad ruumid (WC, duširuum, köök). Aktiviseerimiskeskuse projektijuht on andnud nõu soleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on majutuskoht sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused Raido Lehiste vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilisele järelevalve alla.

3. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

3.1 Raido Lehistel on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Reaalselt täitmisele pööratud vangistust kannab Raido Lehiste kolmandat korda. Eelmise karistuse kandmiselt vabanes Raido Lehiste augustis 2012. a. Käesoleval ajal kannab Raido Lehiste isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud süüteo, taaskord liitkaristust narkootikumidega seotud süüteo, s.o narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise toimepanemise eest grupis. Liitkaristus on moodustatud Harju Maakohtu 16.06.2015. a otsusega (kriminaalasjas nr 1- 15-4389), millega Raido Lehiste on süüdi tunnistatud grupiviisilise kelmuse toimepanemise eest suures ulatuses. Nimetatud otsusega mõisteti Raido Lehistele karistuseks vangistus pikkusega 8 kuud, mis jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata 18-kuulise katseajaga. Seega anti Raido Lehistele võimalus kanda karistust vabaduses, kuid Raido Lehistele mõistetud karistus tuli täitmisele pöörata põhjusel, et Raido Lehiste pani katseajal (katseaeg kuni 15.12.2016. a, uus kuritegu alates 29.12.2015. a) toime uue kuriteo, s.o narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise suures koguses grupis. Seega vaatamata varasemalt mõistetud karistustele on Raido Lehiste jätkanud kuritegude (ka samalaadsete) toimepanemist. Seetõttu on igati alust arvata, et eelnevad karistused ei ole mõjutanud Raido Lehistet õiguskuulekusele.

Kohtu hinnangul on Raido Lehiste poolt toimepandud kuriteo asjaolud rasked. Raido Lehiste poolt toimepandud kuriteo (narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine) puhul on tegemist ühiskonnaohtliku kuriteoga, kuna sellise kuriteo toimepanemisega ohustatakse rahva tervist. Kuriteo raskust näitab kohtu arvates narkootilise aine suur kogus (ligikaudu 850 g amfetamiini). Lisaks oli Raido Lehiste panustas aktiivselt selleks, et narkootiline aine saaks turustatud ja seeläbi oleksid kahjustatud saanud paljude inimeste tervis. Raido Lehiste grupis Süüdistuse kohaselt käitles, s.t omandas, hoidis, müüs ajavahemikul 29.12.2015. a kuni 09.02.2016. a suures koguses narkootilist ainet amfetamiin. Veelgi enam, Raido Lehiste tarvitas ka ise aktiivselt tema poolt käideldud narkootilist ainet.

3.2 Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on Raido Lehiste käesoleva vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi 12 Sammu. Lisaks alustas Raido Lehiste sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimist, kuid arvati seoses puudumistega (haige) grupist välja. Raido Lehiste oli planeeritud osalema ka sotsiaalprogrammis Jõud muutuda, kuid loobus osalemisest tervislikel ja sotsiaalsetel põhjustel. Seejärel jätkati Raido Lehistega sotsiaalprogrammi läbimist individuaalselt, kuid programmi läbimine tuli katkestada põhjusel, et Raido Lehiste ei olnud tulenevalt emotsionaalsest mõjust sisulisteks tegevusteks võimeline. käib käesolevalt psühholoogi Raido Lehiste vastuvõttudel.

Raido Lehiste on käesoleva vangistuse jooksul loobunud suitsetamisest ja tegeleb joonistamisega. Raido Lehiste kohtule antud selgitustest nähtuvalt omandab ta käesolevalt puidupingi operaatori eriala. Raido Lehiste osaleb vangla tööhõives ja Raido Lehistel puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. 3.3 Vabanemise korral on Raido Lehistel olemas kindel elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxlinn ja võimalus tugiisiku toetusele. Kohus peab positiivseks, et Raido Lehiste soovib vabanemise korral vahetada elukohta ja seeläbi vabaneda ka endisest tutvusringkonnast.

Ka Raido Lehiste ise on kohtule kinnitanud, et varasemalt on tema puhul üheks suureks tagasilanguse põhjuseks olnud endine tutvusringkond. Vabanemise korral puudub Raido Lehistel garanteeritud töökoht, kuid tal on töökoha leidmise osas võimalik koostööd teha aktiviseerimiskeskuse töötajatega. Raido Lehistele on tagatud teatav sissetulek ka töövõimetuspensioni näol. Raido Lehiste lähivõrgustikku kuuluvad tema vanemad, kuid Raido Lehiste ema ja isa e mise korral toetama. i ole nõus poega tema vabane Raido Lehistel on -Raha andmetel on 12.03.2018. a seisuga ülalpidamist vajav alaealine laps.

K Raido Lehistel rahalisi nõudeid ligikaudu 15 236 eurot ja vabanemisfondis 137,16 eurot. Sõltuvus narkootilistest ainetest on Raido Lehiste puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks. Samas peab kohus oluliseks arvestada, et Raido Lehiste on olnud pikaajaline narkootiliste ainete tarvitaja (tarvitamist alustas 17-aastaselt, seega tarvitanud ligikaudu 14 aastat), kellel on väljakujunenud tugev harjumus ja sõltuvus. Kohtu hinnangul nõuab senise eluviisi muutmine Raido Lehistelt s ei ole veendunud, et Raido Lehiste äärmiselt suurt motivatsiooni ja tahet.

Kohu oleks käesoleval ajal suuteline (arvestades senini ärakantud karistusaega, varasemat elukäiku) edukalt oma senist eluviisi muutma ja seda vaatamata vanglas läbitud rehabiliteerivatele tegevustele, samuti asjaolule, et Raido Lehiste soovib vahetada elukohta ja seeläbi vabaneda endisest tutvusringkonnast

4. Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Raido Lehiste tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et Raido Lehiste puhul esineb positiivseid asjaolusid (käitumine karistuse kandmise ajal ja vabanemisjärgsed elutingimused), ei osaliselt kaalu need kohtu hinnangul üles tema suhtes esinevaid negatiivseid ja karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastamist mittevõimaldavaid asjaolusid (ennekõike varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, ärakantud karistusaja pikkus ja Raido Lehiste isik Sellest ). lähtuvalt tuleb Raido Lehistel jätkata karistuse kandmist.

Kriminaalmenetluse kulud Raido Lehiste taotluse tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamise läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa vandeadvokaadi vanemabi Andres Veski Advokaadibüroost itas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi Sirje Must. Kaitsja es õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas eurot (koos käibemaksuga). 97,44

Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus leidis, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kohus kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 97,44 eurot. Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p le 4 määratud kaitsjale makstud tasu - 97,44 eurot. KrMS § 180 lg st 1 tulenevalt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb kaitsjale - väljamakstud tasu välja mõista Raido lehistelt.

Raina Pärn Kohtunik