2-16-124341/31 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. aprill 2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-124341

Tsiviilasi

Harju Infra OÜ hagi XXX vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

7 636,74 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Harju Infra OÜ (registrikood 12041205),

lepinguline esindaja advokaat Risto Sidok

Kostja XXX (isikukood XXX), volitatud esindaja

XXX

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 09.10.2017, 11.12.2017, 29.01.2017 ja

03.04.2018

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista XXXilt Harju Infra OÜ kasuks põhivõlg 760,70 eurot ja seisuga

26.04.2018 sissenõutavaks muutunud viivis 34,97 eurot, kokku 795,60 eurot.

3. Välja mõista XXXilt Harju Infra OÜ kasuks viivis põhinõudelt (760,70 eurot) VÕS §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 27.04.2018 kuni põhinõude

täitmiseni.

4. Jätta kostja XXX taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata.

5. Jätta kostja XXX 06.04.2018 taotlus 03.04.2018 kohtuistungi protokolli

parandamiseks rahuldamata. Lisada XXX 06.04.2018 esitatud parandused 03.04.2018

kohtuistungi protokolli juurde.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud poolte enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Harju Infra OÜ (edaspidi hageja) esitas XXXi (edaspidi kostja) vastu hagi põhivõlgnevuse

3 818,37 euro, seisuga 23.01.2017 viivise 2 073,56 euro väljamõistmise nõudes. Samuti palub

hageja kostjalt välja mõista viivis VÕS §113 lg 1 teise lause alusel põhinõudelt 3 818,37 eurot

alates 24.01.2017 kuni põhinõude 3 818,37 euro tasumiseni.

2. Saue Linnavolikogu 20.10.2011 otsusega nr 102 määrati Saue linna Kadaka piirkonna vee-

ettevõtjaks hageja. Kostja ühisomandis on kinnistu asukohaga XXX (edaspidi kinnistu), s.t.

kinnistu asub piirkonnas, mille vee-ettevõtjaks oli hageja poolt kostjale arvete esitamise

hetkel hageja. Hoolimata asjaolust, et vaidlus puudub mõistlikult selles, et kostja on hageja

teenuseid kõnealusel kinnistul tarbinud ning hageja on antud piirkonnas vee-ettevõtjaks

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 7 lg 1 tähenduses, ei ole kostja tarbitud

vee ja hageja teenuste eest tasunud. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole, kuid

viimane ei ole võlgnevusi likvideerinud. Hageja on kostjale osutanud arvetest nr 150208,

160942, 161055, 161077 nähtuvalt teenuseid hinnaga, mis on Konkurentsiameti poolt

kooskõlastatud.

3. 03.04.2017 esitatud hagi täpsustuse kohaselt valib hageja isiku, kelle vastu ta oma nõude

esitab ja asjaolud ning õigusliku aluse, millega ta oma nõuet põhjendab. Gaasiettevõtja on

hageja Saue linnas Kadaka piirkonnas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

hallatavas

majandustegevuse

registris

registreeritud

tegevuslubade

numbritega

nr

MGS0000372 ja MGJ0000383 alusel. Hageja ja kostja vahel ei olnud sõlmitud kinnistul vee-

ja kanalisatsiooni tarbimiseks lepingut. Kostja ühisomandis olev kinnistu on ühendatud hageja

vee- ja gaasivõrku ning kinnistule on paigaldatud nii vee kui gaasi liitumispunktid. Kostja on

tarbinud hageja teenuseid (nii vett kui gaasi) hagis toodud ning kostja omandis oleval

kinnistul.

4. Kuivõrd hageja ja kostja vahel hageja teenuste tarbimiseks kostja poolt lepingut sõlmitud ei

ole nõuab hageja kostjalt viimase poolt õigusliku aluseta tarbitud teenuste eest hagis toodud

suuruses hüvitist. Hoolimata asjaolust, et vaidlus puudub mõistlikult selles, et kostja on vett ja

gaasi talle kuuluval kinnistul tarbinud alates kinnistu omandamise hetkeks ning hageja on

kõnealuses piirkonnas gaasiettevõtjaks MGS § 4 lg 1 tähenduses ning oli vee-ettevõtjaks

ÜVVKS § 7 lg 1 tähenduses, ei ole kostja tänaseni mitte kordagi tarbitud vee ja gaasi eest

hagejale tasunud. Hageja on korduvalt (mh erinevate kohtumenetluste raames) pöördunud

kostja poole palvega tarbitud teenuste eest tasuda, kuid tulemusteta. Kuna poolte vahel ei ole

sõlmitud vaidlusalusel perioodil ÜVVKS 8 lg 3 järgi lepingut ning hageja ei ole esitanud

kostjale arveid vee tarbimise eest, siis leiab hageja, et vee- ja kanalisatsooni tarbimist tuleb

pidada kostja poolt ÜVVKS § 8 lg 42 p 1 ning Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

kasutamise eeskirja § 13 lg 1 p 1 tähenduses omavoliliseks tarbimiseks.

5. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja tarbimine kinnistul oleks väiksem kui

hageja poolt hagis esitatud keskmine. Hageja poolt esitatud keskmise määra suurust kostja

vaidlustanud ei ole. Gaasi tarbimise osas on kostja ise hagejale tarbitud gaasi kogused

edastanud. Kinnistule on paigaldatud ka nii vee kui gaasi arvestid. Kostja on hageja arvelt

rikastunud kostja poolt aastate jooksul tarbitud hageja teenuste hariliku väärtuse võrra, mille

ulatuses on hagejal õigus nõuda kostjalt kui kõnelause kinnistu ühisomanikult hüvitist.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

6. Kostja palub vastuses hagile jätta hagi läbi vaatamata ja asjas menetlus lõpetada, sest nõude

alus, summa, objekt ja nõude aluseks olev periood on ebaselged. Alusetu rikastumise soovis,

tegevusetuses ja pahatahtlikkuses saab süüdistada pigem hagejat. Kostjale ei ole selge täpne

summa, mida kostjalt nõutakse. Põhinõude suurenemine ei saaks isegi teoreetiliselt olla

võimalik, sest Harju Infra tegutsemine Sauel vee-ettevõtjana lõppes 25. augustil 2016 ehk

kaks kuud enne seda, kui hageja 27. oktoobril 2016 esitas makseettepaneku. Hageja on

nõudele lisanud neli arvet, nende kogusumma on ainult 939,39 eurot ja nendest ainult ühel on

teenusena kirjas veeteenus, summas 723,24 eurot. Hageja on kostjale edastanud ainult ühe

veeteenuse arve nr 161077 kuupäevaga 26.09.2016 ja saatnud selle e-postiga 28. septembril

kell 16:24. Sellel arvel on põhjendamatud veetarbimisnumbrid: tarbimine näidult 771 m³ kuni

näiduni 981 m³, millele ei ole tõendatavat põhjendust, sest kui 8. detsembril 2017 Tallinna

Vesi paigaldas oma taadeldud veearvesti ja eemaldas Harju Infra 30. märtsil 2012 paigaldatud

taatlemata veearvesti, siis fikseeris Tallinna Vesi AS tööde teostaja XXX Harju Infra

veearvesti lõppnäiduks 00694 m³.

7. Kostja tunnistab, et ta arvele nr 161077 tõesti mitte kuidagi ei reageerinud, sest oli teada, et

lähipäevadel oleks pidanud seoses vee-ettevõtja vahetumisega toimuma ka veearvestite

vahetamine ja Harju Infra esindaja oli kutsutud veearvestite vahetuse juurde. Kahjuks ei

ilmunud Harju Infra esindaja veearvesti vahetuse juurde hoolimata mitmest kutsumisest.

Hagejal jäid vee-ettevõtjaks saamisele eelneval perioodil ja selle ajal tegemata vajalikud

toimingud, et oleks üldse võimalik mingeid nõudeid kostjale esitada. Hageja kui Saue linna

Kadaka elurajooni vee-ettevõtja seadusest tulenev kohustus selles piirkonnas vee-ettevõtjana

tegutsedes oli paigaldada aadressile XXX taadeldud veearvesti ja uuendada seda iga kahe

aasta möödudes, kogu perioodi jooksul vähemalt kolm korda. Kostja on 19. detsembril 2011

kell 12:18 hagejale saadetud e-kirjas kirjutanud selgesõnaliselt, et ainult vee-ettevõtja poolt

paigaldatud taadeldud ja plommitud veearvesti tagab nõuetele vastava kuluarvestuse. Hageja

aktsepteeris kostja sellist käitumist ega esitanud vee tarbimise kohta mitte ühtegi arvet enne,

kui 28. septembril 2016.

8. Hageja suutis vee hinna Konkurentsiametis kooskõlastada alles 01. detsembriks 2012.

Hageja ei fikseerinud hinnakooskõlastuse kehtima hakates veearvesti näitu. Hageja ei tulnud

veearvestit kontrollima ega taatlema ja kostja ei pidanud põhjendatuks taatlemata veearvesti

näitu vaadelda või teatada. Harju Infra juhatuse liige XXX käis oma taatlemata veearvestit

kontrollimas ja selle näitu vaatamas 02.12.2014. Taatlemist või vahetust taadeldud veearvesti

vastu ei toimunud. Allkirjastati kontrollakt 00411 kuupmeetri vee tarbimise kohta. Kostja

kirjutas sellele alla, et oleks olemas tõend, et tema pole takistanud hageja juurdepääsu oma

veemõõdusõlmele, sest vastasel korral oleks võimalik väita, et kostja tarbib vett

ebaseaduslikult. Edaspidi on olnud umbes kord aastas hageja ja kostja vahel kontakt XXX

veeteenuse tarbimise teemal, aga iga kord lõppes see hageja lubadusega peagi uuesti ühendust

võtta, mida aga ei toimunud. Kõik menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

9. 04.04.2017 esitatud hagiavalduse täpsustuses puudub selgus, mille alusel nõuab hageja

hüvitist summas 3 818,37 eurot. Kostjal on kogu tarbimisperioodi jooksul kehtinud

gaasitarbimise leping nr 0112257386 Eesti Gaas AS-ga. XXX toimunud gaasi tarbimise eest

on Eesti Gaas AS-ile kõik esitatud arved tasutud. Hageja vee-ettevõtjaks olemise ajal ei ole

taatlemata veearvesti nr 177828 lõppnäidu 00694 m3 piires ühtegi arvet esitatud. Kostja jääb

arvamuse juurde, et enne kohtusse pöördumist peaks teenuse pakkuja oma nõuded esitama

kõigepealt otse tarbijale, et oleks võimalik alusetutele nõuetele vastu vaielda. Kui arveid ei

tasuta, siis peaks teenuse osutaja saatma kas või ühegi meeldetuletuse ja alles seejärel võiks

nõuda neid summasid kohtu kaudu.

10. Kostja lisatud arved ei moodusta ühelgi juhul tervet nõudesummat 3 818,37. Kostjal

puudub info mis tahes tema ja XXX veetarbimisega seotud varasemate „erinevate

kohtumenetluste“ kohta. Hageja peab arvestama, et tal jäid vee-ettevõtjaks saamisele eelneval

perioodil ja selle ajal tegemata vajalikud toimingud, sh veearvesti esma- ja kordustaatlemine,

et oleks üldse võimalik mingeid nõudeid kostjale esitada. Kostja ei eita vee tarbimist oma

kinnistul, kuid soovib, et vee tarbimise arvestamine toimuks vastavalt Eesti Vabariigi

seadustele ja kehtestatud õigusaktidele ja normidele. Kinnistu teine omanik XXX, on

korduvalt avaldanud soovi teenuslepingu sõlmimiseks ja see on jäänud seni sõlmimata hageja

pahatahtliku tegutsemise tõttu.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

11. Kohus lahendab esmalt poolte poolt esitatud ja kohtu poolt lahendamata taotlused.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab

kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti

rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt

arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.

12. Kostja esitas 14.03.2017 vastuses hagile kohtule taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks ja

menetluse lõpetamiseks, kuna nõude alus, summa, objekt ja nõude aluseks olev periood on

ebaselge. Kohus leiab, et kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks ei ole põhjendatud ja

rahuldamisele ei kuulu. TsMS § 423 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka

juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks

või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat

eesmärki võimalik saavutada. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt

omavolilise vee tarbimise eest tasumist. Seega tuleb kohtul hageja nõude lahendamiseks

asjaolud tuvastada. Riigikohus on märkinud, et TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaldamine on

võimalik siis, kui hagiavaldus või hagita menetluses esitatud avaldus on õiguslikult

perspektiivitu, st et hagis või avalduses esitatud asjaolude tõesuse korral ei oleks hagi või

avaldust võimalik rahuldada. Selle sätte kohaldamiseks ei pea kohus seega tuvastama

asjaolusid (vt Riigikohtu määrus nr 3-2-1-114-12, p 18). Tulenevalt eelnevast ei rahulda

kohus kostja taotlust hagi läbivaatamata jätmiseks ning lahendab tsiviilasja kohtuotsusega.

13. Kostja esitas 06.04.2018 kohtule taotluse protokolli parandamiseks. Hageja esitas

protokolli parandamise taotluse õigeaegselt, so kolme tööpäeva jooksul alates protokolli

allkirjastamisest TsMS § 53 lg 2 sätestab, et menetlusosalisel on õigus tutvuda protokolliga ja

esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli

allkirjastamisest. Kohus teavitab menetlusosalisi protokolli allkirjastamise ajast ja edastab

protokolli neile elektrooniliselt viivitamata pärast allkirjastamist, kui menetlusosalised on

kohtule teatavaks teinud oma elektronposti aadressi. TsMS § 53 lg 4 sätestab, et käesoleva

paragrahvi lõikes 2 nimetatud protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus

protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või

lisatakse protokollile.

14. Kohus leiab, et hageja taotlus protokolli parandamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta

rahuldamata. TsMS §-s 50 on sätestatud protokolli kohustuslik sisu. Vastavalt TsMS § 50 lg-

le 1 peab protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või

võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kostja osundatud parandused ei ole

menetlustoimingu seisukohalt olulised, mistõttu jätab kohus taotluse protokolli parandamiseks

rahuldamata. Kohus märgib, et protokoll ei ole stenogramm ja protokolli tuleb kanda olulised

asjaolud. Samuti ei ole võimalik lisada protokolli täiendavaid seisukohti või ilustada

protokolli sõnastust. Kohus lisab kostja vastuväited 03.04.2018 kohtuistungi protokollile.

15. Kohus, hinnanud kõiki kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis ning kuulates

kohtuistungitel ära pooled, leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt

rahuldada.

16. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta

oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 438

lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

17. Hageja on esitanud kohtule nõude VÕS § 1037 lg 1 alusel. Riigikohus on lahendis 3-2-1-

1-15, p-is 15 märkinud, et omavolilise tarbimise puhul võib ettevõtjal olla omavolilise tarbija

vastu nõue nii deliktiõiguse sätete (VÕS § 1043 jj) kui ka alusetu rikastumise

rikkumiskondiktsiooni sätete (VÕ § 1037 jj) alusel, kui vastava nõude eeldused on täidetud.

VÕS § 1037 lg 1 kohaselt õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või

valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega

või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu

hariliku väärtuse. Seega peavad VÕS § 1037 lg 1 kohaldamiseks olema täidetud järgmised

eeldused: nõude esitajale kuulus asi, muu õigus või valdus; isik, kelle suhtes nõue esitati

rikkus seda; rikkumine seisnes käsutamises, kasutamises, äratarvitamises, ühendamises,

segamises või ümbertöötamises; rikkumise tagajärjel saadi hüve. Kostja saab esitada

vastuväite, et rikastumine on ära langenud.

18. Hageja nõuab kostjalt omavolilise vee ja gaasi tarbimise eest. Antud asjas puudub vaidlus,

et kostja on üks kinnisasja XXX, Saue, Harjumaa ühisomanikest. Samuti puudub vaidlus

küsimuses, et hageja osutas vaidlusalusel perioodil nimetatud kinnistul veevarustuse ja reovee

ärajuhtimise teenust. Vaidlust ei ole ka selles, et poolte vahel ei olnud sõlmitud kinnisasjal

vee- ja kanalisatsiooni tarbimiseks lepingut. Käesolevas asjas on kohtuistungitel tuvastamist

leidnud, et kostja on vastavat teenust tarbinud Tuvastamist on leidnud, et hageja paigaldas

esimese veearvesti 30. märtsil 2012 aadressile XXX. Samuti on kohtumenetluse käigus

tuvastamist leidnud, et kostja soovis hagejaga lepingut sõlmida ja kasutatud teenuse eest

tasuda. Samuti on kostja kogu menetluse vältel selgitanud, et tema tahtis hagejaga lepingut

sõlmida. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb kohaldamisele VÕS § 1037 lg 1, kuna kostja

on ära tarvitanud vee, mille sunnas ühisveevärki hageja. Seega saab hageja nõue olla suunatud

rikkumise teel saadu hariliku väärtuse hüvitamisele.

19. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 8 lg 4² kohaselt ühisveevärgist

veevõtt ja ühiskanalisatsiooni abil reo-, sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee

ärajuhtimine on omavoliline, kui selleks puudub õiguslik alus või kui puudub vee-ettevõtjaga

vastav leping, välja arvatud juhul, kui vee-ettevõte esitab regulaarselt tarbitud vee või

ärajuhitud reovee eest kliendile arveid ning klient on arved õigeaegselt tasunud. Riigikohus

on nimetatud sätte selgituseks märkinud, et seega kohaldub eeskiri lisaks lepingulistele

nõuetele ka lepinguvälistele nõuetele ning eeskiri reguleerib omavolilise veekasutuse

juhtumeid sõltumata sellest, kas poolte vahel on varem leping olnud või mitte, kuivõrd

ÜVVKS ega eeskiri eelkirjeldatud olukordi ei erista (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-1-15, p 16).

Kuna hagejad tarbisid vee- ja kanalisatsiooniteenust ilma lepinguta, siis tegemist on ÜVVKS

§ 8 lg 3 rikkumisega.

20. Hageja esitas kohtule arve nr 150208 summas 18,74 eurot gaasi tarbimise eest (tl 21),

arve nr 160942 gaasi tarbimise eest 5,58 eurot (tl 21). Arve nr 161055 gaasi tarbimise eest

summas 191,83 eurot (tl 22). Arve nr 161077 veevarustuse teenuse eest perioodil 03.12.2014-

31.08.2016 summas 723,24 eurot (tl 23). Kostja selgitas 9.10.2017 toimunud eelistungil, et

kostja teatas iga kuu gaasinäitu ja tasus gaasi eest. Veemõõturi näite kostja kordagi ei

teatanud, kuna veemõõtur oli taatlemata.

21. Kohus täitis 9.10.2017 toimunud eelistungil selgitamiskohustust ning selgitas hagejale, et

hagejal tuleb täpsustada põhinõuet ja viiviste arvestust, samuti asjaolu millisel õiguslikul

alusel ja millise perioodi eest hageja kostjale viivist arvestab. Samuti tuli tõendada kostja

poolt tarbitud vee kogust, samuti selgitada ja tõendada, millisel alusel hageja tarbitud vee

kogust arvestas. Kostjal tuleb tõendada, et on tasunud gaasi eest. Kostja on tõendanud, et

arvete nr 15028, 160942 ja 161055 on kostja hagejale tasunud. Nimetatud on tõendatud

kohtule esitatud 05.12.2016 maksekorraldusega nr 21864 (tl 63). Seega on kostja hagejale

tasunud gaasi eest 216,10 eurot ja hagi tuleb jätta selles osas rahuldamata.

22. Kohtule 03.04.2017 esitatud hagiavalduse täpsustuse kohaselt tuleneb kostja

koguvõlgnevus 3 818,37 eurot hageja ees mh arvest 141357. Kohtule esitatud arve nr 161077

kohaselt on hageja arvestanud tarbitud kohaselt on kostja arvestanud kostja arvestuslikuks

veekoguseks perioodil 03.12.2014 - 31.08.2016 210 m³ ja heitvee ärajuhtimise teenuse

koguseks veetarbimise järgi sama perioodi eest 210 m³. Arve nr 141374 kohaselt on vastavalt

kontrollaktile 02.12.2014 perioodi 30.03.2012-30.11.2012 eest veevarustuse teenuse koguseks

183,48 m³ ( vee näit 00,03 – 183,51) ja heitvee ärajuhtimise teenuse koguseks veetarbimise

järgi sama perioodi eest 183,48 m³. Perioodi 01.12.2012 – 02.12.2014 eest on veevarustuse

teenuse koguseks 527,49 m³ ( vee näit 183,51-711) ja heitvee ärajuhtimise teenuse koguseks

veetarbimise järgi sama perioodi eest 527,49 m³. Kokku on arve nr 141374 summaks 2 201,99

eurot. Kohtule esitatud 02.12.2014 koostatud vee ja gaasimõõtja kontrolli akti kohaselt on

30.03.2012 -30.11.2012 vee tarbimine 183,48 m³ ja perioodil 01.12.2012 – 02.12.2014 on

tarbimine 527,49 m³ (tl 49). Kostja on nimetatule allakirjutanud. Kohus on seisukohal, et

kontrollaktile allakirjutamine ei anna alust asuda seisukohale, et kostja on automaatselt

nõustunud vee tarbimise kogusega. Kostja on kogu vee omavolilise tarbimise perioodi jooksul

väitnud, et soovib veemõõtja taatlemist ja tasub üksnes taadeldud veemõõtja alusel. Arve nr

161077 selgituseks on hageja selgitanud, et on keskmise prognoosi aluseks võtnud mitte

tarbimise elaniku kohta. Kinnistul tarbivad hageja teenuseid lisaks kostjale ning tema perele

ka teine kaasomanik koos oma perega. Seega on hageja keskmise arvestamisel võtnud

sisuliselt elaniku (kaks kaheliikmelist perekonda) kohta kinnistul tarbimise keskmiseks 2,5 m³

kuus ehk 30 m³aastas.

23. Ebaõiglane on nõuda hagejatelt suuremat hüvitist, kui oli tõenäoline tarbimine. Kohus

leiab, et käesoleval juhul ei saa kohus võtta aluseks kostjate kinnistule 30. märtsil 2012

paigaldatud veearvestit. Kostja on kogu menetluse vältel esitanud vastuväite, et nimetatud

veearvesti ei ole usaldusväärne kuna on taatlemata. 2012 aastal kehtinud mõõteseaduse § 5 lg

1 kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja,

kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt

kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et üksnes taadeldud mõõtevahendiga saadud

mõõtetulemused saab lugeda õigeks.

24. Hageja ei ole tõendanud, et kostja kinnistul asuv veemõõtja oleks taadeldud. Kostja vastas

03.04.2018 toimunud kohtuistungil kohtu küsimusele: „milline tõend tõendab, et veemõõtja

oli paigaldamise hetkel taadeldud“, et „pildid, koosmõjus kinnitusega, et mõlemal poolel

puuduvad pretensioonid“. Kostja poolt esitatud fotod veemõõtja kohta ja kostja kinnitus ei

tõenda, et vaidlusalune veemõõtja oleks taadeldud. Riigikohus on märkinud, et kui pooled ei

vaidle nõude õigusliku aluse üle ning sellega nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust

selgitada poolele eelmenetluses tõendamiskoormise jaotust ega seda, kas poole esitatud

tõenditest piisab nõude rahuldamiseks. Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta

esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (Riigikohtu 29. aprilli 2015. aasta otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 19). Kostja poolt 03.04.2018 esitatud taatluskleebise näidis

vastab „Taatlusmärgiste kirjeldus, nende valmistamise, kasutamise ja hoidmise kord ning

taatlustunnistuse ja nõuetele mittevastavuse tõendi kohustuslike kirjete loetelu“ määruse

lisale. Seega ei saa kohus arvestada käesoleval juhul hageja poolt esitatud andmetega

veetarbimise osas. Nimetatu aga ei vabasta kostjat tegelikult tarbitud vee eest tasumise

kohustusest ning kohtu hinnangul saab tegeliku tarbimise koguse teha kindlaks kasutades

arvestuslikku metoodikat.

25. Kohus leiab, et tegeliku vee tarbimise koguse kindlaks tegemisel tuleb arvestada

kinnisasjal XXX, Saue elavate isikute arvuga, so kostja ja tema abikaasaga. Arvestuse aluseks

tuleb võtta hageja poolt arvetel esitatud periood 30.03.2012 kuni 31.08.2016 ning hageja

arvestatud prognoos inimese kohta 2,5m³ (vt 11.12.2017 kohtuistungi protokoll tl 117).

Kohtule hageja poolt esitatud hageja kodulehe väljavõtte ärakirjaga on tõendatud, et alates

01.12.2012 on Saue linna Kadaka tegevuspiirkonna klientidele Konkurentsiameti 23.10.2012

veeteenuse hinna kooskõlastamise otsuse nr 9.1-3712-026 alusel kehtestatud järgmised

veeteenuse hinnad. Tasu võetud vee eest 1,47 eurot/m³ ja tasu reovee ärajuhtumise ja

puhastamise eest 1,40 eurot/m³ (tl 98). Samuti on ka hageja 23.10.2017 hagi täpsustuses

selgitanud, et on arve nr 141374 koostanud nimetatud hindade alusel (tl 68). Seega arvestab

kohus kostja ja tema abikaasa ühe kuu vee kuluks 5 m³ perioodil 30.03.2012 kuni 31.08.2016.

Periood 30.03.2012 kuni 31.08.2016 koosneb 53 kuust 1 päevast. Seega on tarbitud vee kogus

265,1 m³. Seega tuleb tasu vee eest 389,60 eurot (265,1 m³ x 1,47 eurot/m³) ja tasu reovee

ärajuhtumise ja puhastamise eest 371,10 eurot (265,1 m³ x 1,40 eurot/m³). Kokku 760,70

eurot.

26. Hageja esitas kostja vastu hagiavalduses ka viivise nõude. Hageja nõuab kostjalt

sissenõutavaks muutunud viivist perioodi 22.12.2014-23.01.2017 eest. Samuti palub hageja

kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel põhinõude summalt alates

24.01.2017 kuni põhinõude täieliku faktilise tasumiseni. VÕS § 113 lg 2 kohaselt kui rahalise

kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu

rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse

võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või

esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Samuti märgib

Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-66-15, p-is 19, et alusetust rikastumisest tuleneva nõude

puhul arvestatakse viivist VÕS § 113 lg 2 esimese lause kohaselt alates ajast, mil võlausaldaja

teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu

kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 alusel viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis

selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

27. Kohus leiab, et viivis tuleb kostjalt välja mõista alates 28.09.2016, kuna kostja on vastuses

hagile kinnitanud, et sai veeteenuse arve nr 161077 kätte e-postiga 28. septembril 2016. Seega

asub kohus seisukohale, et hageja teatas kostjale nõudest 28.09.2016. Eeltoodust tulenevalt

mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt 760,70 eurot alates 29.09.2016

kuni 26.04.2017, viivitatud päevade arv kokku 210, summas 34,97 eurot (vt arvutuskäiku

www.viivsekalkulaator.ee). Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks TsMS § 367 alusel välja

mõista viivis põhivõlalt (760,70 eurot) alates otsuse tegemise järgmisest päevast, so alates

27.04.2017 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

28. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole

kohtu hinnangul asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu otsust hagi osalise

rahuldamise osas. Samuti ei hinda kohus kohtule peale kohtu poolt antud tähtaja möödumist

esitatud väiteid ja seisukohti, kuna nimetatu on kohtule esitatud hilinemisega.

MENETLUSKULUD

29. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude

rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

30. Kohus rahuldas hagi osaliselt. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS §

163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt

poolte endi kanda. Kohus leiab, et käesoleval juhul on õiglane ja mõistlik jätta menetluskulud

poolte endi kanda. Seetõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

31. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik