2-17-115446/72-17-115446/7 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus

Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number 2-17-115446

Tsiviilasi

OÜ AF Võlamenetlus hagi XXX´i vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

773.28 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja OÜ AF Võlamenetlus (registrikood 12290871, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn); hageja lepinguline esindaja Gerda Kabrits (Julianus Inkasso osaühing, e-post: Inkasso@julianus.ee); kostja XXX (isikukood XXX, registreeritud elukoht XXX).

RESOLUTSIOON

2-17-115446

2

Edasikaebamise kord

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest.

Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: aktsiaselts Swedbank – EE062200221059223099; aktsiaselts SEB Pank – EE571010220229377229; aktsiaselts Nordea Bank – EE221700017003510302; aktsiaselts Danske Bank - EE513300333522160001.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 142 lg 2 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu põhjendused

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

2-17-115446

OÜ AF Võlamenetlus esitas 19.07.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1186.17 euro saamiseks. Kohus tegi 02.08.2017 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 03.11.2017 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohtu 07.11.2017 määrusega kohustati hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis.

OÜ AF Võlamenetlus esitas 21.11.2017 kohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt XXX´ilt välja mõista põhivõla 575.03 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, viivise 112.08 eurot ja lisanduva viivise alates 22.11.2017 kuni põhilvõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel 11.04.2014 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingust nr 3078100 ja 09.02.2013 sõlmitud liitumislepingust nr 2336797, mille alusel osutas Elisa Eesti AS kostjale telekommunikatsiooniteenust. Kostja kohustus saadud teenuse eest tasuma, kuid ei ole omapoolseid kohustusi täitnud.

Kostja on 09.02.2018 telefonikõnes kohtule kinnitanud, et tema elukohaks on XXX. Kohus on nimetatud aadressil saatnud kostjale menetlusdokumendid 29.03.2018 ja loeb dokumendid TsMS § 314 lg 2 alusel kostjale kättetoimetatuks 03.04.2018. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.

Hagiavalduse lahendamine

Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud.

Kohus rahuldab hagi kostja ja Elisa Eesti AS-i vahel 11.04.2014 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingust nr 3078100 ja 09.02.2013 sõlmitud liitumislepingust nr 2336797 tuleneva võlgnevuse summas 727.11 eurot, s.h põhinõude 575.03 eurot, võla sissenõudmiskulu 40 eurot ja 21.11.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 112.08 eurot väljamõistmiseks, kuna nimetatud nõuded on õiguslikult põhjendatud. Vastavalt TsMS § 367 mõistab kohus kostjalt välja

2-17-115446

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Kohus leiab, et kuna hageja esitas (sissenõutavaks muutunud) nõude 346.59 euro väljamõistmiseks, mille kohus rahuldas täies ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud kogu ulatuses kostja kanda.

Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse tasutud riigilõivu 125 euro ja õigusabikulu 675 euro, kokku 800 euro väljamõistmiseks.

Õigusabikulude (675 eurot) osas ei ole kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtuks kas spetsifikatsioon ja/või arve teenuse osutamise eest, vaatamata kohtu korduvatele taotlustele esitatud. Ühtlasi puudub ka TsMS § 174 lg 10 kohane hageja kinnitus. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kuna hageja ei ole kohtule õigusabikulude osas korrektset nimekirja esitanud, pole kohtul võimalik hinnata kõnealuste kulude suuruse põhjendatust ja vajalikkust. Sellest tulenevalt ei pea kohus võimalikuks hageja õigusabikulusid kostjalt välja mõista.

Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab TsMS § 163 lg 1 alusel kostjalt välja hageja menetluskulud 125 eurot.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik