1-09-13863/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedIsikuandmed ei kuulu avaldamisele
Legislator headnote
AI generated1-09-13863/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Isikuandmed ei kuulu avaldamisele
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
Isikuandmed ei kuulu avaldamisele
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses
Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 8.septembril 2009 Tartu Kohtumaja Kriminaalasja number
1-09-13863 Kohtukoosseis Sekretär Prokurör kohtunik Peet Teidearu Jane Oidsalu
Alar Häidberg Süüdistus R.L-i süüdistus KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatava andmed
Kaitsja R.L
eluvõi asukoht ja aadress: XXXX XX-XX,
isikukood või sünniaeg:
XXX
kaitsja nimi:
Rein Napa (määratud)
karistatus:
kr. korras karistatud 1 kord
tõkend:
elukohast lahkumise keeld
Advokaat Anu Pärtel (Advokaadibüroo In Jure) Juhindudes KrMS § 239-§ 250, § 311 , § 313, kohus
otsustas:
Süüdi tunnistada R.L KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja mõista temale karistuseks neli kuud vangistust.
KarS § 68 lg.1 alusel lugeda kantud karistuseks üks päev vangistust ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks kolm kuud ja 29 päeva vangistust.
2
KarS § 65 lg.2 alusel suurendada seda karistust 27.03.2006.a. Tartu Maakohtu otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o. nelja kuu võrra ja lugeda lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis R.L-ile seitse kuud ja 29 päeva vangistust.
KarS § 69 lg.1,3,4 asendada vangistus 478(neljasaja seitsmekümne kaheksa)tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata üks aasta ja kuus kuud. R.L on kohustatud üldkasuliku töö tegemise perioodil järgima KarS § 75 lg. 1 sätestatud kontrollnõudeid: elama määratud alalises elukohas; tulema kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.
KarS § 50 lg.1 alusel võtta R.L-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks ja kolmeks kuuks.
Tökend tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
Välja mõista KrMS § 179 lg. 1 p. 2 alusel R.L-ilt sundraha 6525(kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigieelarvesse.
Välja mõista KrMS § 180 lg. 1 alusel R.L-ilt menetluskulu 2252(kaks tuhat kakssada viiskümmend kaks )krooni ja 40 senti riigieelarvesse.
Menetluskulu ja sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr.
10220034800017 SEB-s või nr. 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049874. Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale. Vabatahtlik tasumine 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool (prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja ning
kannatanu ja tsiviilkostja) esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.
Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.
Lõuna Ringkonnaprokuratuuris 8.09.2009 sõlmitud kokkulepe
.Süüdistus: R.L süüdistatakse selles, et tema juhtis 05.08.2008.a. kella 01.06 ajal Tartus, Jaama tänaval mootorsõidukit Audi reg. nr. XXX XXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani R.L toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.
3 Materiaalset kahju tekitatud ei ole. Karistuse liik ja määr:
KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks neli kuud vangistust. KarS § 68 lg.1 alusel lugeda kantud karistuseks üks päev vangistust ja ärakandmisele kuuluvaks kolm kuud ja 29 päeva vangistust.
KarS § 65 lg.2 alusel suurendada seda karistust 27.03.2006.a. Tartu Maakohtu otsusega
mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o. nelja kuu võrra ja lugeda lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis seitse kuud ja 29 päeva vangistust.
KarS § 69 lg.1,3,4 asendada vangistus 478 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata üks aasta ja kuus kuud. KarS § 50 lg.1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks ja kolmeks kuuks.
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
Menetlus kohtus Tartu Maakohtu 08.09.2009 kell 16.00 alanud kohtuistungil kokkuleppemenetluses prokurör Alar Häidberg jäi kokkuleppe juurde ning selgitas valitud sunnivahendi otstarbekust. Süüdistatav R.L tunnistas kohtuistungil end süüdi temale esitatud süüdistuses KarS §
424 järgi ja jäi Lõuna Ringkonnaprokuratuuris 8.09.2009 sõlmitud kokkuleppe juurde ning kinnitas, et kokkulepe vastab tema tahtele.
Kaitsja advokaat Anu Pärtel jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, kinnitas kokkuleppemenetluse seaduslikkust, otstarbekust ning vastavust tema kaitsealuse tahtele. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et R.L-i
süütunnistus ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava R.L-i vaba tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Seega tuleb süüdistatav R.L süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses KarS § 424
järgi ja mõista temale karistus vastavalt Lõuna Ringkonnaprokuratuuris sõlmitud -ja kohtus avaldatud kokkuleppele. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
Kohtu seisukoht menetluskulude osas Vastavalt KrMS § 179 lg.1 p. 2 alusel on 2. astme kuriteo toimepannud isiku sundraha 6525 krooni ning see summa tuleb süüdistatavalt välja mõista riigieelarvesse. KrMS § 180 lg. 1 kohaselt süüdistatav peab kandma ka menetluskulu, mis on 2252,40 krooni.
Kohtunik: