2-18-2147/3 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL T a g a s e l j a o t s u s

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavaks-tegemise aeg ja koht 25.aprill 2018.a., Põlva Võru tn 12 Tsiviilasja number 2-18-2147 Tsiviilasi B2 Kapital SIA hagi R. R. vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 506 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: B2 Kapital SIA, registrikood 40103645131, aadress Skanstes iela 50, LV- 1013 Riga, Latvia Lepinguline esindaja: Triin Reinmaa, Creditreform Eesti OÜ, asukoht Pirita tee 20, Tallinn 10127 e-post: triin@creditreform.ee Kostja: R. R. , isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx, e-post: Kirjalik menetlus

2 (7) RESOLUTSIOON 1. Rahuldada B2 Kapital SIA hagi R. R. vastu tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista R. R. B2 Kapital SIA kasuks 491 (nelisada üheksakümmend üks) eurot 98 senti kostja ja Tela 2 Eesti AS vahel 29.11.2016.a. sõlmitud lepingust tuleneva võlgnevuse katteks, sealhulgas põhivõlgnevus 220,76 eurot, leppetrahv 223,86 eurot, sissenõudmiskulud 34,99 eurot ja viivis kuni 25.04.2018 (kaasa arvatud ) 12,37 eurot.

3. Välja mõista R. R. B2 Kapital SIA kasuks viivis põhivõlgnevuselt (220,76 eurot) VÕS § 113 lg 1 2.lauses sätestatud määras, s.o 0,022 % päevas (0,048 eurot) alates 26.04.2018.a. kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

4. Määrata kindlaks kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus 265 (kakssada kuuskümmend viis) eurot.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada tagaseljaotsus kätte hageja esindajale ja kostjale.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kaja esitamine Kostja võib 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

3 (7) Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 2). Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Kohtuotsuse põhjendused Tulenevalt TsMS § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud.

4 (7) Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Käesolevas asjas on hageja hagiavalduses soovinud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta.

Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud aadressile xxxxxxxxxxxxxxxx alevik, kus need on vastu võtnud kostja vend A. R. (tl.43). TsMS § 322 lg 1 alusel loetakse menetlusdokumendid sellega kostjale kättetoimetatuks. Kohus oli määranud hagile vastamise tähtajaks 30 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist juhul, kui kostja hagile ei vasta.

TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja nõude aluseks on Tele2 Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud liitumisleping telefoninumbrile xxxxxxxx osutamiseks ning 29.11.2016 sõlmitud seadme Samsung Galaxy J5 2016 järelmaksuga müügileping, mille eest tuli tasuda 24 kuu jooksul 6,40 eurot kuus. Telefoni ostuga muutus liitumisleping tähtajaliseks. Nimetatudlepingutest tulenevad nõuded on Tele2 Eesti AS loovutanud 11.10.2017.a. hagejale.

Hagi rahuldamise õiguslikeks alusteks on võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, 82 lg 2, milles on öeldud, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Vastavalt VÕS § 164 lg 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle

5 (7) teisele isikule ning lg 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.

Tulenevalt VÕS §-st 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt võib majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kuni 40 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist seadusjärgses määras, mis on käesoleval ajal 0,022 % päevas, tähtajaks tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest ning arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid kuni 9.02.2018 summas 8,73 eurot. Kohus on arvestanud välja viivise põhinõudelt –220,76 eurot alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni, summas 3,64 eurot. Seega tuleb kokku kostjalt hageja kasuks välja mõista 491,98 eurot (220,76 +223,86+34,99+12,37). Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus.

6 (7) Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Hageja on hagiavalduses taotlenud kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõivu, summas 125 eurot ning esindajale õigusabi eest makstud tasu, summas 140 eurot väljamõistmist. Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.

Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista kokku 265 (125+140) eurot.

Hageja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt ka viivise tasumist TsMS § 177 lg 2 alusel. Osundatud sätte kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

7 (7) Epp Tombak

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik