3-18-742/7 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TA RT U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-18-742

Määruse kuupäev

25. aprill 2018

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Vjatšeslav Koguti kaebus Viru Vangla 07.04.2018.a

käskkirja nr 6-4/111-1 õigusvastasuse kindlakstegemise

nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja Vjatšeslav Kogut

Vastustaja Viru Vangla

Resolutsioon

1. Tagastada kaebus.

2. Vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest esialgse

õiguskaitse taotluse esitamisel.

3. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

4. Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada

määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

arvates määruse kättetoimetamisest.

5. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud

1. Viru Vangla kohaldas 07.04.2018.a käskkirjaga nr 6-4/111-1 (tl 14-15, edaspidi

vaidlustatud käskkiri) Vjatšeslav Koguti suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, sh eraldatud

lukustatud kambrisse paigutamist ja käeraudade paigaldamist kaebajale, kui tema kambrisse

sisenetakse. Vangla tugines 07.04.2018 toimunud juhtumile, kus kaebaja viskas läbi

toiduluugi ametnikku pruuni fekaalide järele haiseva vedelikuga.

2. Vjatšeslav Kogut esitas vaide (tl 16-17), milles ta taotles vaidlustatud käskkirja kehtetuks

tunnistamist. Kaebaja andis vaide vanglaametnikule üle 12.04.2018 ja see registreeriti

13.04.2018 numbriga 6-12/265-1.

3. Vjatšeslav Kogut esitas 08.04.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja leidis, et

vaidlustatud käskkiri on tühine. Käskkirja andis peaspetsialist-korrapidaja Andres Kert, kuid

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise õigus on üksuse juhil.

Kaebaja leiab, et ta ei ähvardanud 07.04.2018 kedagi, ei tunginud kellelegi kallale ja ei

pannud toime rasket õigusrikkumist, et tema suhtes kohaldataks nii karme meetmeid. Tema

tegevus kvalifitseerub ametniku solvamisena ja on distsiplinaarsüütegu. Vaidlustatud käskkiri

on põhjendamata, tegemist on kättemaksu ja kaebaja karistamisega. Ametnikud vigastasid

07.04.2018 käeraudade kasutamise käigus kaebaja käsi, see on arsti poolt fikseeritud.

Kaebaja palus tunnistada õigusvastaseks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ja

traumade tekitamise käeraudadega. Tema põhjendatud huvi on preventiivne, et sarnased

olukorrad ei korduks. Samuti soovib kaebaja nõuda kahju hüvitamist. Alternatiivselt palus

kaebaja tuvastada vaidlustatud käskkirja tühisuse. Kaebaja palus vabastada teda riigilõivu

tasumisest.

4. Kaebaja esitas kaebuses esialgse õiguskaitse taotluse, milles ta palus peatada vaidlustatud

käskkirja asja arutamise ajaks.

Kohtu seisukoht

Kaebuse tagastamine

5. Kohus tagastab kaebuse tervikuna halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p

1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 45 lg 2 sätestab, et

tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid

vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse

esitamiseks.

Kaebaja soovib kohtusse pöördumisega saavutada seda, et lõpetatakse tema suhtes täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamine. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb kaebajal esitada

vaidlustatud käskkirja tühistamise nõue. Kuna võimalik on tõhusama nõude esitamine, siis ei

ole tuvastamisnõue lubatav.

Kohus ei suuna kaebajat muutma oma nõuet praeguse kohtuasja raames. Enne

tühistamiskaebuse esitamist tuleb kaebajal läbida vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 ette

nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebaja on küll esitanud vaide, kuid selle

lahendamiseks ette nähtud 30-päevane tähtaeg ei ole veel möödunud.

Alates 01.01.2018 ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus enam õigust

tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kui kaebaja soovib saavutada käeraudade kasutamise käigus

talle tekitatud kahju hüvitamist, siis tuleb tal läbida kohustuslik kohtueelne menetlus ja

seejärel esitada hüvitamiskaebus.

Praeguse kohtuasja asjaoludel ei saa tuvastamiskaebuse esitamise aluseks olla preventiivne

eesmärk, kuna täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ja käeraudade kasutamine on

äärmiselt suurel määral seotud konkreetsete asjaoludega ja sellise olukorra kordumine

tulevikus on vähe tõenäoline.

6. Kaebaja taotles kaebuses ka vaidlustatud käskkirja tühisuse tuvastamist. Sellel nõudel

puuduvad aga sellisena eduväljavaated.

Kaebaja hinnangul on vaidlustatud käskkiri tühine, kuna sellele kirjutas alla ametnik, kellel

selleks vajalik volitus puudus. Kohus selgitab kaebajale, et haldusmenetluse seaduse § 63 lg 2

p 3 alusel on haldusakt tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan. VangS § 69 lg 4

alusel kohaldab täiendavaid julgeolekuabinõusid vanglateenistus, praegusel juhul tähendab

see Viru Vanglat. Vaidlustatud käskkirja ongi andnud Viru Vangla.

Kaebaja toob õigesti välja, et vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 12 lg 1 järgi on täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise otsustamine üksuse juhi pädevuses. See, et vaidlustatud

käskkirja andis vastustaja nimel mitte üksuse juht, vaid peaspetsialist-korrapidaja, ei tähenda

aga seda, et otsust ei teinud pädev haldusorgan. Tegemist on haldusorgani sisepädevuse

küsimusega. Riigikohus on selgitanud, et kui haldusakti andis haldusorgani nimel ametnik,

kellel puudus selleks volitus, siis on tehtud menetlusviga. Kui viga mõjutas asja otsustamist,

siis võib see kaasa tuua haldusakti tühistamise (Riigikohtu 24.04.2018.a määrus asjas 3-17-

725, p 20).

Kaebaja etteheide on seega käsitletav ühe põhjendusena vaidlustatud käskkirja

õigusvastasusele ehk see on üks aluseid, millele kaebaja saab tugineda, kui ta otsustab pärast

kohtueelse menetluse läbimist esitada tühistamiskaebuse.

Esialgse õiguskaitse taotlus

7. HKMS § 110 lg 1 p 1 ja § 116 lg 1 alusel vabastab kohus kaebaja riigilõivu tasumisest

esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel põhjendusi esitamata.

8. HKMS § 249 lg 1 ja 3 kohaselt võib kohus teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja

õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega

osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel

arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja

esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

HKMS § 251 lg 1 p 1 alusel võib esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava

haldusakti kehtivuse või täitmise.

9. HKMS § 249 lg 5 alusel saab esialgse õiguskaitse taotluse esitada pärast haldusorganile

vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.

Kohus tagastas kaebuse, seega ei saa esialgse õiguskaitse taotluse esitamist pidada lubatavaks

kaebuse esitamise tõttu. Kaebaja on aga esitanud vaide ja sellel alusel on esialgse õiguskaitse

taotlus lubatav.

10. Kaebaja ei ole välja toonud, millised pöördumatud tagajärjed kaasneksid esialgse

õiguskaitse kohaldamata jätmisega. Kohus lähtub sellest, et ilmselgelt luuakse täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamisega, sh käeraudade kasutamisega tagajärg, mida ei ole hiljem

võimalik tagasi pöörata. Kui vangla peaks vaidlustatud käskkirja kehtetuks tunnistama või

kohus selle tühistama, siis kaebaja õiguste piiramist juba toimunud täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamisega ei saa tagantjärele olematuks teha. See tähendab, et

kaebaja taotlus on lubatav, kuid mitte veel seda, et taotlus tuleks rahuldada.

11. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks tuleb kohtul kaaluda ühelt poolt mõju, mida

kaebajale avaldab täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ja teiselt poolt avalikku huvi,

mis seisneb julgeoleku tagamises vanglas ning vanglaametnike ja teiste isikute tervise kaitses.

Kohus leiab, et avalik huvi kaalub praegusel juhul üles selle, et kaebaja peab taluma

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist vähemalt kuni vaidlustatud käskkirja

õiguspärasuse üle peetava vaidluse lõppemiseni. Kaebaja ei vaidlusta seda, et ta pani toime

teo, mis tingis täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise. Tulevase kaebuse

eduväljavaateid ei saa pidada suurteks. Julgeoleku tagamist vanglas ja vanglaametnike tervise

kaitset tuleb pidada kaalukamaks sellest, et kaebaja peab täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamise tõttu taluma mõningast ebamugavust ja piiranguid.

12. Kohus arvestab ka seda, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse

äraotsustamist. See põhimõte ei tähenda kohtu jaoks vääramatut keeldu, seda tuleb arvestada

koos muude asjaoludega. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning

pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või

kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata

välistatud (Riigikohtu lahend 3-3-1-59-14 p 19).

Praegusel juhul tähendaks esialgse õiguskaitse kohaldamine, et kaebaja võib olla saavutanud

vaidluse eesmärgi. Kohtuasja lahendamise ehk esialgse õiguskaitse lõppemise ajaks võib

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kaebaja suhtes olla juba niigi lõppenud. Sellise

olukorra loomise eelduseks olevat ülekaalukat esialgse õiguskaitse vajadust kohtu hinnangul

ei ole.

13. Kokkuvõttes jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jõks

Kohtunik