2-17-118075/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. aprill 2018, Pärnu

Tsiviilasja number

2-17-118075

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi A. K. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2641,13 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, Kesklinna

linnaosa, Tallinn, Harju maakond) esindaja Reelika

Lausmaa (e-post menetlus@plusplus.ee)

Kostja: A. K. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht

hagiavalduses xxxxx xxxxx xx-xx, xxxxxx xxxx xxxxx;

tegelik

elu-

ja

viibimiskoht

teadmata,

menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista A. K.lt (K., isikukood: xxxxxxxxxxx) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital

(registrikood 11919806) kasuks hageja ja kostja vahel 09.03.2016 sõlmitud

kompromisslepingust/võlatunnistusest/vahekohtu kokkuleppest nr 24205014 tulenev

võlgnevus summas kokku 2475,81 eurot (millest 2068,09 eurot kokkuleppe

põhivõlgnevus, 135,07 eurot kokkuleppe viivis ja 272,65 eurot kokkuleppe põhivõlalt

perioodi eest 02.06.2016 – 24.01.2018 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

arvestatud ja sissenõutavaks muutunud viivis).

3. Välja mõista A. K.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks alates 25.01.2018 kuni

põhivõla täieliku tasumiseni viivis protsendina põhivõla tasumata osalt (otsuse

tegemise seisuga 2068,09 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o

poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav

viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Otsuse

tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8,00% aastas ehk 0,0219% päevas).

4. Menetluskulud jäävad A. K. kanda.

5. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 475,00 eurot (millest 275,00 eurot on maksekäsu kiirmenetluses ja hagi

Tsiviilasi nr: 2-17-118075

2 (5)

esitamisel tasutud riigilõiv ja 200,00 eurot esindaja kulud), mis mõista A. K.lt Aktsiaseltsi

PlusPlus Capital kasuks välja.

6. Väljamõistetud menetluskuludelt on A. K. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus

Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

8. Toimetada kostjale A. K.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh

TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

Swedbank AS-is, või a/a EE513300333522160001 (SWIFT: FOREEE2X) Danske Bank A/S

Eesti filiaalis või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank,

märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. 23.08.2017 Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult A. K.lt 4406,32 euro saamiseks. Kohus tegi 05.09.2017 makseettepaneku,

mida ei õnnestunud võlgnik A. K.le mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 18.12.2017 kohus

lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks

Tsiviilasi nr: 2-17-118075

3 (5)

hagimenetluses. Viru Maakohus 08.01.2017 edastas kohtualluvuse järgi Pärnu Maakohtule

tsiviilasja nr 2-17-118075 materjalid.

2. Pärnu Maakohus 09.01.2018 kohustas hagejat esitama nõude ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 24.01.2018 Pärnu

Maakohtule põhjendatud nõude hagiavalduse vormis ning tasus täiendavalt riigilõivu.

3. Hagiavalduse kohaselt hageja omas võlgniku vastu nõuet 15.02.2014 väikelaenu nr 14-

010294-VL ja 29.04.2014 krediitkaardi nr 15-111558-KX, mille alusel kostja võlgnes hagejale

põhiosa 2068,09 eurot ja 219,16 eurot viivitusintressi. Kuna kostja kogu summat tasuda ei

suutnud, siis 09.03.2016 sõlmisid hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital ja kostja A. K.

kompromisslepingu / võlatunnistuse / vahekohtu kokkuleppe nr 24205014, millega hageja

loobus osaliselt viiviste nõudest kostja vastu ning võimaldas kostjal tasuda kohustus 2203,16

eurot (2068,09 eurot põhiosa ja 135,07 eurot viivised) osamaksetega. Pooled leppisid kokku, et

juhul kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub

kompromissisumma

senitasumata

osa

koheselt

sissenõutavaks.

Kostja

rikkus

kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja

kokkulepitud suuruses.

4. Hageja palub kostjalt välja mõista kokkuleppe põhivõla ja viivise summas 2203,16 eurot,

alates 02.06.2016 kuni hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivise 272,65 eurot ning

alates hagi esitamisele järgnevast päevast 25.01.2018 kuni põhinõude täieliku tasumiseni

viivise põhivõlalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja taotleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta.

5. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 625 eurot (maksekäsu kiirmenetluses ja

hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku 375 € ja õigusabi kulud 250 €) ja kohustada kostjat

tasuma menetluskuludelt viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses tasumata summalt.

6. 25.01.2018 võttis Pärnu Maakohus hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles asjas avaldati hagiavalduse ja

menetlusse võtmise määruse väljavõte 05.03.2018. Seega dokumendid loetakse kostjale

kättetoimetatuks 21.03.2017 ning kostjale vastamiseks määratud 28-päevane tähtaeg lõppes

18.04.2018 kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

8. Hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud.

Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue 09.03.2016 hageja ja

kostja vahel sõlmitud kompromisslepingust/võlatunnistusest/vahekohtu kokkuleppest nr

24205014. Kostja ei ole täitnud sõlmitud kokkuleppest tulenevat rahalist kohustust. Hageja

nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendavad hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 101 lg 2, §

108 lg 1 § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel hagejal on õigus nõuda kostjalt rahalise kohustuse

Tsiviilasi nr: 2-17-118075

4 (5)

summas täitmist, põhinõude täitmisega viivitamise eest nii sissenõutavaks muutunud viivist kui

ka viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud.

9. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälisteks kuludeks TsMS § 144 kohaselt on muu hulgas

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka

menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek.

Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude

kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas

menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud.

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks

eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja

läbitud kohtuastmete arvu.

10. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on maksekäsu kiirmenetluses ja hagi

esitamisel tasutud riigilõiv 275 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu

eeltingimus.

Kohus märgib, et hageja on tasunud riigilõivu kokku 375 eurot (maksekäsu kiirmenetluse

avalduse esitamisel 132,19 eurot ja hagiavalduse esitamisel 242,81 eurot). Hageja on

hagiavalduses leidnud, et käesoleva tsiviilasja hind on 2641,13 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS)

§ 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb tasuda hagiavalduse esitamisel tsiviilasja hinnaga kuni 3000

eurot riigilõivu 275 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu 100 eurot enam.

TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on

tasutud ettenähtust rohkem. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes

selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS §

150 lg 4). Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal

riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6).

Seega hagejal tuleb riigilõivu tagastamiseks esitada nõuetekohane avaldus hiljemalt

31.12.2020.

11. Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist summas 250 eurot. Kohus selgitab

hagejale, et TsMS ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid, TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1

kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud. Hagiavaldusele lisatud

24.01.2018 arve nr 87053 kohaselt hageja lepinguline esindaja esindustasu A. K.

kohtumenetluses on: dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1 tk, 100 eurot ja hagiavalduse

koostamine ja esitamine 1,5 tk 150 eurot. Kohus lähtub eeldusest, et esindustasu näol on hagejal

kohustus esindajale hüvitada esindamisel tehtud kulud (s.h esindaja töötasu vastavalt õigusabi

osutamiseks kulutatud ajahulgale) ning ühik tk on ajaühik tund.

Kohus leiab, et esindaja ajakulu 2,5 tundi summas 250 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega

vajalik. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esindaja koostas ja esitas kohtule hagiavalduse (4 lk)

lisadega (8 lk). Tegemist on trafaretse hagiga, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja

kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas

2 tundi ning asja sisule vastav põhjendatud tunnitasumäär 100 eurot, kokku põhjendatud ja

vajalik esindaja kulu 200 eurot. Hagile lisatud arvel on märgitud käibemaksu määraks 0% ning

seega summa käibemaksu ei sisalda. Eeltoodust tulenevalt kostjalt väljamõistetav

menetluskulude summa ei sisalda ja sellele ka ei lisandu käibemaksu.

Tsiviilasi nr: 2-17-118075

5 (5)

TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Talu

Kohtunik