4-16-3674/13 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 4163674 Otsuse kuupäev 25. aprill 2018 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Kivi Kohtuasi Roman Uimolaineni väärteoasi vedelkütuse seaduse § 321 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 8. juuli 2016. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Roman Uimolaineni kaitsja vandeadvokaat Rene Varul, teistmisavaldus Teised teistmismenetluse pooled Maksu- ja Tolliamet Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 28. märts 2018, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Roman Uimolaineni kaitsja teistmisavaldus rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Roman Uimolaineni väärteomenetlus 1. Maksu- ja Tolliameti 15. aprilli 2016. a otsusega karistati Roman Uimolainenit vedelkütuse seaduse (VKS) § 321 lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut summas 600 eurot selle eest, et ta ostis 6. oktoobril 2015 OÜ P volitatud esindajana 60 000 liitrit diislikütust L OÜ-lt, kellel ei olnud tehingu tegemise ajal kütuse müügiks vajalikku tegevusluba. Soetades kütust registreeringuta isikult, pani R. Uimolainen toime VKS § 321 lg 1 tunnustele vastava teo. 1.1. R. Uimolainen esitas maakohtule kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, taotledes väärteomenetluse lõpetamist või alternatiivselt kergema karistuse mõistmist. 1.2. Harju Maakohtu 8. juuli 2016. a otsusega väärteoasjas nr 4163674 jäeti menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Maakohus leidis, et kütuse ostmine vastava registreeringuta isikult 6. oktoobril 2015 on tõendatud, see tegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Kuna R. Uimolaineni süü on keskmine – ta pani teo toime tahtlikult ja astus samme tehingu varjamiseks – ning puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, on karistuse kohaldamine sanktsiooni keskmises määras (s.o 150 trahviühikut) põhjendatud. 1.3. R. Uimolaineni kaitsja vandeadvokaat Rene Varul esitas maakohtu otsuse peale kassatsiooni. 1.4. Riigikohtu 27. septembri 2016. a määrusega jäeti menetlusaluse isiku kaitsja esitatud kassatsioon menetlusse võtmata ja maakohtu 8. juuli 2016. a otsus jõustus.

4-16-36744-16-3674 R. Z-i ja L OÜ väärteomenetlus 2. Maksu- ja Tolliameti 19. augusti 2016. a otsusega karistati R. Z-i karistusseadustiku (KarS) § 372 lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut summas 600 eurot ja L OÜd KarS § 372 lg 3 järgi rahatrahviga summas 16 000 eurot. Otsuse kohaselt müüs R. Z. 6. oktoobril 2015 L OÜ esindajana 60 000 liitrit kütust OÜ-le P, omamata kütuse müügiks vajalikku tegevusluba. 2.1. Harju Maakohtu 2. märtsi 2017. a otsusega väärteoasjas nr 4166495 Maksu- ja Tolliameti viimati nimetatud karistusotsus tühistati. Maakohus leidis, et kuigi Harju Maakohtu 8. juuli 2016. a otsuses loeti poolte vahel kütuse müük tõendatuks, siis praeguses väärteomenetluses ei ole L OÜ poolt OÜ- le P kütuse müümine tõendatud. Sellest tulenevalt tuleb väärteomenetlus lõpetada teos väärteotunnuste puudumise tõttu. 2.2. Riigikohtu 22. augusti 2017. a määrusega jäeti Maksu- ja Tolliameti kassatsioon menetlusse võtmata ja maakohtu 2. märtsi 2017. a otsus jõustus. TEISTMISMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 3. 30. oktoobril 2017 esitas R. Uimolaineni kaitsja vandeadvokaat Rene Varul Riigikohtule teistmisavalduse, taotledes Harju Maakohtu 8. juuli 2016. a otsuse tühistamist ja asja saatmist maakohtule uueks arutamiseks. Teistmisavalduse esitaja seisukohad on järgnevad. 3.1. Harju Maakohtu 2. märtsi 2017. a otsusega väärteoasjas nr 4166495 tuvastati, et L OÜ ei müünud 6. oktoobril 2015 OÜ-le P 60 000 liitrit kütust. Seda asjaolu ei olnud R. Uimolaineni väärteoasja arutamisel teada, kuid see oleks kaasa toonud R. Uimolaineni asjas väärteomenetluse lõpetamise teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Kuna kohtul ei olnud teada oluline asjaolu, mis tooks kaasa menetluse lõpetamise väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel, on olemas teistmise alus VTMS § 180 p 5 mõttes. 3.2. Juhul, kui eeltoodud asjaolu ei ole Riigikohtu hinnangul teistmise alus VTMS § 180 p 5 mõttes, tuleb VTMS § 180 tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles see ei näe teistmise alusena ette väärteoasjas jõustunud kohtuotsusega kindlaks tehtud asjaolu, mis tooks teises väärteoasjas kaasa väärteomenetluse lõpetamise teos väärteotunnuste puudumise tõttu. 4. Teistmisavalduse vastuses leiab Maksu- ja Tolliamet, et teistmisavaldus on põhjendamatu. Väärteoasjades jõustunud kohtulahendite vastuolulisus ei ole käsitatav olulise asjaoluna VTMS § 180 p 5 mõttes. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega asjaolu, et teises väärteoasjas tuvastas kohus, et R. Z-i ja L OÜ tegevus ei vastanud KarS § 372 lgtes 1 ja 3 toodud väärteokoosseisule, ei saa olla siduv R. Uimolaineni väärteoasja arutanud kohtule. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT I 5. Jõustunud kohtulahendiga väärteoasja menetluse uuendamine on võimalik vaid teistmismenetluses VTMS § 180 p-des 1–5 ammendavalt sätestatud alustel. Kaitsja tugineb teistmisavalduses VTMS § 180 ple 5, mille kohaselt on teistmise alus väärteoasja õigeks lahendamiseks muu oluline asjaolu, mida kohus teistetavas väärteoasjas kohtuotsust või kohtu määrust tehes ei olnud teadnud ja 2(4) 2

4-16-36744-16-3674 mis iseseisvalt või kogumis varem tuvastatud asjaoludega võib tuua kaasa väärteoasjas väärteomenetluse lõpetamise teos väärteo tunnuste puudumise tõttu või süüdistatava olukorra kergendamise. 6. Hinnates praeguses asjas VTMS § 180 ps 5 sätestatud teistmise aluse olemasolu, tuleb esmalt vastata küsimusele, kas pärast väärteoasjas isiku süüditunnistamist on teist väärteoasja arutava kohtu poolt sellesama väärteosündmuse mittetõendatuks lugemine käsitatav „väärteoasja õigeks lahendamiseks olulise muu asjaoluna, mis võib kaasa tuua süüdistatava olukorra kergendamise“ VTMS § 180 p 5 mõttes. 6.1. VTMS § 180 pga 5 mutatis mutandis samasisuline teistmise alus on sätestatud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 366 ps 5. Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemas praktikas korduvalt väljendanud seisukohta, et KrMS § 366 ps 5 nimetatud teistmise alus „kriminaalasja õigeks lahendamiseks muu oluline asjaolu, mis võib kaasa tuua süüdimõistetu või kolmanda isiku olukorra kergendamise“ saab olla üksnes faktiline asjaolu (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. märtsi 2017. a otsus asjas nr 312117, p 11 ja 12. märtsi 2012. a otsus asjas nr 312112, p 9 koos edasiste viidetega). Lisaks on Riigikohtu üldkogu väljendanud seisukohta, et sellise faktilise asjaoluna KrMS § 366 p 5 mõttes ei ole muu hulgas käsitatav teist kohtuasja arutava kohtu poolt antav õiguslik hinnang, mille kohaselt ei ole sama süüteosündmuse aset leidmine piisavalt tõendatud (vt Riigikohtu üldkogu 10. aprilli 2012. a otsus kriminaalasjas nr 312211, pd 39–46). 6.2. Pidades silmas, et VMTS § 180 ps 5 ja KrMS § 366 ps 5 sätestatud teistmise alused on analoogsed, on KrMS § 366 p 5 kontekstis väljendatud seisukohad asjakohased ka VTMS § 180 p 5 sisustamisel. Seega tuleb VTMS § 180 ps 5 kirjeldatud „muu olulise asjaoluna“ mõista vaid faktilisi asjaolusid, millena ei saa aga käsitada teist kohtuasja arutava kohtu antavat õiguslikku hinnangut, mille kohaselt ei ole süüteosündmus piisavalt tõendatud. Järelikult pärast ühes väärteoasjas isiku süüditunnistamist ei ole teist väärteoasja arutanud kohtu poolt sellesama väärteosündmuse tuvastamatuks lugemine käsitatav faktilise asjaoluna VTMS § 180 p 5 mõttes. Eeltoodud kaalutlustel ei ole kõnealune teistmise alus praeguses asjas kohaldatav. 7. Kolleegiumi hinnangul ei ole praegusel juhtumil asjakohased ka teised VTMS §s 180 sätestatud teistmise alused. Sellest tulenevalt leiab kolleegium, et VTMS § 180, mis sätestab ammendavalt väärteoasja teistmise alused, ei näe ette alust R. Uimolaineni suhtes jõustunud kohtuotsusega lõppenud väärteoasja teistmiseks. II 8. Juhul, kui VTMS § 180 ei sätesta Riigikohtu hinnangul teistmisavalduse rahuldamiseks sobivat teistmise alust, taotleb teistmisavalduse esitaja VTMS § 180 vastavas osas põhiseadusvastaseks tunnistamist. 9. Põhiõiguse riive on põhiseadusega kooskõlas üksnes juhul, kui seda õigustab muu põhiõiguse või põhiseadusliku väärtuse kaitsmise vajadus ning riive on oma eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne abinõu (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 12. detsembri 2017. a määrus 51710/10, p 57). Seadusjõustunud kohtuotsuse õigusjõud on õiguskindluse ja õigusrahu tagajana oluline õigusriiklik väärtus, mille katkestamine ja kohtuasjas menetluse uuendamine saab olla üksnes erandlik (vt otsus asjas nr 312211, pd 55 ja 66). Kohtuotsuse õigusjõu katkestamine saab toimuda vaid teistmismenetluses. Kuigi teistmise alused on ammendavalt sätestatud VTMS §s 180 ja KrMS §s 366, ei ole välistatud, et konkreetses asjas teistmise aluse 3(4) 3

4-16-36744-16-3674 puudumisega kaasneb isiku põhiõiguste riive määral, mis osutub õiguskindluse ja õigusrahu tagamise eesmärki silmas pidades ebaproportsionaalseks ning seeläbi õigusriiklikult lubamatuks. 10. Nii leidis Riigikohtu üldkogu lahendis asjas nr 312211, et kui isiku suhtes on kuriteosündmuses osalemise eest karistusena kohaldatud vangistust ja teise isiku kriminaalasjas ei loeta sama kuriteosündmust tõendatuks, kaalub süüdimõistetu põhiõiguste – ennekõike vabaduspõhiõiguse – riive õiguskindluse ja õigusrahu tagamise eesmärgi üles (vt otsus asjas nr 3-1-2-2-11, pd 68–74; vabaduspõhiõiguse olulisusele tuginevalt vt ka nt Riigikohtu üldkogu 17. märtsi 2003. a otsus asjas nr 3131002, eeskätt pd 23–26). Sellest tulenevalt tunnistas Riigikohtu üldkogu KrMS § 366 (v.r) põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles see ei näinud ette vastavat teistmise alust (vt otsus asjas nr 3-1-2-2-11, p 74). Pärast üldkogu viidatud lahendit täiendas seadusandja KrMS §-s 366 sätestatud teistmisaluseid pga 9, lugedes teistmise aluseks ka üldmenetluses tehtud sellise kohtuotsuse jõustumise, millega tuvastatakse kuriteosündmuse puudumine, kui teistetavas asjas on isik selles kuriteosündmuses osalemise eest süüdi mõistetud. Sidumata kriminaalmenetluse seadustikku lisatud teistmise alust kuriteosündmuses osalemise eest kohaldatud karistuse liigiga, nägi seadusandja võrreldes üldkogu lahendis väljendatuga ette avarama teistmise aluse. Väärteomenetluse seadustikku seadusandja sellist teistmise alust aga ei lisanud. Seega tuleb järgnevalt hinnata, kas väärteomenetluse seadustikus sellise teistmise aluse puudumisega kaasnev R. Uimolaineni põhiõiguste riive on õiguskindluse ja õigusrahu tagamise eesmärki silmas pidades proportsionaalne või mitte. 11. Väärteomenetluses süüditunnistamisega ei kaasne üldjuhul nii kaalukat põhiõiguste riivet kui isiku süüditunnistamisel kriminaalmenetluses. Seetõttu ei ole iseenesest välistatud, et väärteomenetluses nähakse ette kriminaalmenetlusega võrreldes kitsamad teistmise alused. Nii ei ole kriminaalmenetluse seadustikus esineva teistmise aluse väärteomenetluse seadustikus sätestamata jätmine automaatselt käsitatav isiku põhiõiguste ebaproportsionaalse riivena. See aga ei tähenda, et konkreetsel juhtumil ei võiks teatud teistmise aluse puudumisega kaasneda isiku põhiõiguste ebaproportsionaalne riive. Praeguses väärteoasjas karistati R. Uimolainenit Harju Maakohtu 8. juuli 2016. a otsuse järgi rahatrahviga 150 trahviühikut summas 600 eurot. Pidades silmas, et rahatrahv on väärteo eest kohaldatav kergemaliigiline põhikaristus ja et riive olulisusele ei viita ka kohaldatud karistuse määr, ei saa seda pidada riive eesmärgi kontekstis kaalukaks ka konkreetse üksikjuhtumi kontekstis. Sellest tulenevalt ei esine kolleegiumi hinnangul praeguses asjas sellist põhiõiguste riivet, mis kaaluks üles riive eesmärgi, s.o vajaduse tagada õiguskindlust ja õigusrahu. Seega tuleb riive lugeda proportsionaalseks ja seeläbi ka põhiseaduspäraseks. Kuna kolleegiumi hinnangul puudub praeguse asja kontekstis alus kahtlemaks VTMS § 180 põhiseaduspärasuses, jääb kaitsja taotlus tagajärjetuks. III 12. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS §st 2 ja KrMS § 373 lgst 1, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium R. Uimolaineni kaitsja teistmisavalduse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4(4) 4