2-18-1655/10 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Kohtunik Viktor Bome

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. aprill 2018, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-1655 Tsiviilasi Xxxhagi Xxxvastu elatise nõudes Tsiviilasja hind

2 250 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Xxx(isikukood xxx Hageja seaduslik esindaja xxx (isikukood xxx) Kostja Xxx(isikukood xxx RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista kostjalt Xxxvälja hageja Xxxkasuks igakuine elatis 250 eurot muutuva suurusena sõltuvalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimummäärast kuus alates hagi esitamisest 01.02.2018 kuni Xxxtäisealiseks saamiseni 05.03.2030.

3. Mõista kostjalt Xxxvälja hageja Xxxkasuks elatise maksmata jätmisega hagejale tekkinud kahju tagasiulatuvalt perioodi eest 04.02.2017 kuni 31.01.2018 ühekordse summana

2 809,82 eurot.

4. Igakuine elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja xxx arveldusarvele xxx AS-is LHV Pank.

5. Juhul, kui hageja on kostjalt kohtumenetluse kestel saanud elatist, kuuluvad saadud summad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.

6. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Menetluskulud jätta täielikult menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse kättesaamist otse Tallinna Ringkonnakohtule.

2-18-1655

HAGEJA NÕUE

Hageja Xxxpalub kostjalt Xxxvälja mõista hageja kasuks igakuise elatise 250 eurot muutuva suurusena sõltuvalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimummäärast kuus alates hagi esitamisest 01.02.2018 kuni Xxxtäisealiseks saamiseni 05.03.2030. Hageja palub mõista kostjalt välja ka elatise maksmata jätmisega hagejale tekkinud kahju tagasiulatuvalt perioodi eest 01.02.2017 kuni 31.01.2018.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja vaidles esialgu hagile vastu arvates, et hageja soovib elatist suuremas määras kui miinimum. 24.04.2018 toimunud kohtuistungil peale kohtu selgituste ära kuulamist, tunnistas kostja osaliselt hagi ja võttis õigeks igakuise elatise nõude miinimumsuuruses, ehk 250 eurot muutuva suurusena sõltuvalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimummäärast. Küll aga ei ole kostja nõus tasuma elatise maksmata jätmisega hagejale tekkinud kahju tagasiulatuvalt perioodi eest 01.02.2017 kuni 31.01.2018. Kostja selgitab, et kuni 04.02.2017 elas laps temaga ning leiab, et tagasiulatuv elatise nõue võiks olla tasaarveldatud selle ajaga, mil laps veel temaga elas ja tema lapse emalt elatist ei nõudnud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.

Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja 97 kohaselt on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. PKS § 100 ja 101 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Elatise nõue

Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks igakuise elatise 250 eurot muutuva suurusena sõltuvalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimummäärast kuus alates hagi esitamisest 01.02.2018 kuni Xxxtäisealiseks saamiseni 05.03.2030.

Kostja tunnistas elatise nõude osas hagi ja võttis õigeks igakuise elatise nõude miinimumsuuruses, ehk 250 eurot muutuva suurusena sõltuvalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimummäärast.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus vastavas osas hagi õigeksvõtu alusel ja mõistab kostjalt Xxxvälja hageja Xxxkasuks igakuise elatise 250 eurot muutuva suurusena sõltuvalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimummäärast kuus alates hagi esitamisest 01.02.2018 kuni Xxxtäisealiseks saamiseni 05.03.2030.

2-18-1655

Tagasiulatuva elatise nõue

Seega on poolte vahel vaidlus üksnes elatise maksmata jätmisega hagejale tekkinud kahju osas tagasiulatuvalt perioodi eest 01.02.2017 kuni 31.01.2018.

Kostja (lapse isa) selgitas istungil, et kuni 04.02.2017 elas hageja (laps) temaga, mistõttu kostja hinnangul selle aja eest tagasiulatuvat elatist nõuda ei saa. Hageja seaduslik esindaja (ema) nõustus väitega, et hageja elas kuni 04.02.2017 kostjaga.

Kostja palus hageja tagasiulatuva elatise nõude tasaarveldada, arvestades, et hageja elas kuni 04.02.2017 temaga ning hageja seaduslik esindaja temale elatist ei maksnud.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 järgi kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 200 lg 1 p 1 kohaselt ei saa tasaarvestada ülalpidamise nõuet.

Sellise tasaarvestuse keelu eesmärk on tagada, et ülalpidamist saama õigustatud isik saaks tema ülalpidamiseks reaalselt vajalikud vahendid oma kasutusse. Kohus leiab seega, et vastavalt VÕS § 200 lg 1 p 1 ei saa kostja hageja nõuet tasaarvestada.

Kohus leiab, et elatise maksmata jätmisega hagejale tekkinud kahju tuleb tagasiulatuvalt mõista välja perioodi 04.02.2017 kuni 31.01.2018 eest, kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus asjaolus, et kuni 04.02.2017 elas hageja kostjaga, mistõttu ei ole põhjendatud tagasiulatuvat elatist välja mõista alates 01.02.2017 ja millest tulenevalt rahuldab kohus vastava nõude osas hagi üksnes osaliselt.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus vastava nõude osaliselt ja mõistab kostjalt Xxxvälja hageja Xxxkasuks elatise maksmata jätmisega hagejale tekkinud kahju tagasiulatuvalt perioodi eest 04.02.2017 kuni 31.01.2018 ühekordse summana 2 809,82 eurot.

Kohus selgitab, et välja mõistetav elatise maksmata jätmisega hagejale tekkinud kahju on arvestatud tagasiulatuvalt perioodi eest 04.02.2017 kuni 31.01.2018 järgmiselt: 04.02.2017 kuni 28.02.2017 (1 kuu elatise miinimummäär 235/28 x 25 päeva = 209,82 eurot), 01.03.2017 kuni 31.12.2017 (10 kuud x elatise miinimummäär 235 eurot = 2 350 eurot), 01.01.2018 kuni 31.01.2018 (1 kuu elatise miinimummäär 250 eurot). Kokku ühekordse summana 2 809,82 eurot Juhul, kui hageja on kostjalt kohtumenetluse kestel saanud elatist, kuuluvad saadud summad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

2-18-1655

Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele ainult osaliselt, jätab kohus menetluskulud täielikult poolte endi kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Kuivõrd antud juhul jäävad menetluskulud poolte endi kanda, ei ole kohtu hinnangul alust menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.

/digitaalselt allkirjastatud/ Viktor Bome Kohtunik