2-15-5027/137 · Riigikohtu tsiviilkolleegium

R I I G I K O H U S

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-15-5027

Otsuse kuupäev

Tartu, 25. aprill 2018

Kohtukoosseis

Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik

Kohtuasi

I Nauvitsman OÜ hagi Tulundusühistu Jõgevamaa

Põllumajandustootjate Liit ja tulundusühistu Vooremaa

Piim vastu müügilepingu täitmiseks

II Tulundusühistu Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit

hagi OÜ Sadala Piim vastu leppetrahvi ja viivise saamiseks

III Tulundusühistu Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit

hagi OÜ Sadala Piim vastu lepingu muutmise tuvastamiseks

ja alternatiivselt OÜ Sadala Piim ja Tulundusühistu

Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit vahel 31. detsembril

2013 sõlmitud lepingu muutmiseks alates 1. maist 2014

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 20. novembri 2017. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Nauvitsman OÜ ja OÜ Sadala Piim kassatsioonkaebus

Tulundusühistu Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit ja

tulundusühistu Vooremaa Piim vastukassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

Kassatsioonkaebuse hind 942 258 eurot 54 senti

Vastukassatsioonkaebuse hind 390 726 eurot 96 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja hagis I Nauvitsman OÜ

Kostja hagis II ja III OÜ Sadala Piim

Hageja hagis I ja kostja hagis II ja III lepinguline esindaja

vandeadvokaat Rene Varul

Hageja hagis II ja III, kostja hagis I Tulundusühistu Jõgevamaa

Põllumajandustootjate Liit

Kostja hagis I tulundusühistu Vooremaa Piim

2-15-5027

Hageja hagis II ja III ja kostjate hagis I lepinguline esindaja

vandeadvokaat Katri Tomson

Asja läbivaatamise kuupäev

12. märts 2018, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 20. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-5027

ja saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus ja vastukassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada kassatsioonkaebuselt ja vastukassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Nauvitsman OÜ (hageja) esitas 1. aprilli 2015 hagi ja 2. detsembri 2015 hagi täpsustuse kohaselt

nõude Tulundusühistu Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit (kostja I) ja tulundusühistu Vooremaa

Piim (kostja II) vastu müügilepingu täitmiseks ja kostjatelt solidaarselt hageja kasuks piima

müügilepingu järgi tekkinud võlgnevuse 576 464 eurot 94 senti ja 22 482 euro suuruse viivise ning

põhinõudelt viivise 0,05% päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni

väljamõistmiseks (hagi I).

Hagiavalduse kohaselt müüs OÜ Sadala Piim kostjale I 31. detsembril 2013 sõlmitud piima

müügilepingu alusel piima, kuid kostja I piima eest ei tasunud. OÜ Sadala Piim loovutas piima

müügilepingust tulenevad nõuded hagejale, kes teavitas kostjat I nõuete loovutamisest ning kostja I

sai loovutusteate kätte. Kostja I ja kostja II vastutavad solidaarselt piima müügilepingust tulenevate

kohustuste täitmise eest, sest kostja II tekkis äriregistri teadaande järgi kostjast I eraldumise kaudu.

Hageja põhinõue tuleneb piima müügilepingus piima ostuhinna aluseks olnud EU28 hinnatabelis

kajastatud hinna (II kd, tl 36) ja kostja I piima eest tasutud hinna vahest. Piima müügilepingu lisa

nr 3 p 2 kohaselt oli iga järgmise kalendrikuu piima ostuhinna aluseks eelmise kalendrikuu lõpus

avaldatud kaks kuud varasem keskmine piima hind. Piima hinna arvestamise aluseks olnud EU28

ostuhind selgus alati tagantjärele. OÜ Sadala Piim oli nõus esitama kostjale I arveid

prognooshindade alusel tingimusel, et kostja I hüvitab hiljem prognoositava hinna ja EU28 kohase

ostuhinna vahe. Kuna EU28 hind oli languses, nõustus OÜ Sadala Piim, et kostja I tasub ostetud

piima eest mõnda aega enda prognooside kohast hinda, mitte EU28 järgset hinda. Kui OÜ Sadala

Piim hakkas 2014. aasta novembri ja detsembri eest uuesti esitama arveid, lähtudes EU28

piimahinnast, siis kostja I tasus arveid vaid osaliselt ning ei hüvitanud vahepealsel perioodil EU28

hinna ja vähem tasutud hinna vahet.

Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata, sest pooled muutsid kokkuleppel

piima baashinna arvestamise aluseid ja leppisid kokku, et kostja I tasub OÜ-le Sadala Piim hinna

nendest teatistest lähtudes, mis ta esitab. OÜ Sadala Piim ei esitanud kostjale I kaheksa ja poole kuu

jooksul pretensioone.

2. Kostja I esitas 13. novembril 2015 hagi OÜ Sadala Piim vastu piima müügilepingust tuleneva

nõude täitmiseks, paludes välja mõista 347 638 euro 10 sendi suurune leppetrahv, 15 103 euro

99 sendi suurune sissenõutavaks muutunud viivis ja viivis põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni

põhinõude täitmiseni. Kostja I leidis, et kuna piimamüügi leping pikenes 31. detsembrini 2015, sest

2(9)

2-15-5027

pooled ei teatanud 30 päeva enne eelneva tähtaja lõppemist soovist lepingut lõpetada, tekkis

kostjal I OÜ Sadala Piim vastu leppetrahvinõue, kui OÜ Sadala Piim lõpetas 1. veebruaril 2015

kostjale I piima tarnimise (hagi II).

Kostja I esitas 15. aprillil 2016 hagi OÜ Sadala Piim vastu, milles palus muuta alates 1. maist 2014

OÜ Sadala Piim ja kostja I vahel sõlmitud piima müügilepingut ja selle lisa selliselt, et lugeda piima

igakuiseks baashinnaks hind, mille kostja I OÜ-le Sadala Piim teatas. Alternatiivselt palus kostja I

tuvastada, et lepingupooled muutsid piima müügilepingut alates 1. maist 2014 selliselt, et piima

baashinnana lepiti kokku selles, mille kostja I OÜ-le Sadala Piim iga kuu teatas, või muuta

lepingutingimusi tagasiulatuvalt, lähtudes võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 97 (hagi III).

OÜ Sadala Piim vaidles hagile II vastu, leides, et kostja I ei saa tugineda piima müügilepingu

rikkumisele, sest OÜ Sadala Piim oli enne väidetavat rikkumist lepingu kohaselt üles öelnud. Piima

müügilepingut ei saanud poolte kokkuleppel muuta. Lepingut saanuks muuta vaid kirjalikus vormis,

ning kostja I ei tõendanud VÕS § 97 kohaldamise aluseks olevaid asjaolusid.

3. Tartu Maakohus rahuldas 18. aprilli 2017 otsusega hagi I osaliselt ja mõistis kostjatelt solidaarselt

hageja kasuks välja põhivõlana 548 622 eurot 82 senti, 226 305 euro 75 sendi suuruse viivise

13. jaanuarist 18. aprillini 2017 ning alates 19. aprillist 2017 põhinõudelt viivise 0,05% päevas kuni

põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis hagid II ja III rahuldamata. Maakohus jättis muutmata Tartu

Maakohtu 14. aprillil 2016 seatud hagi tagamise, mille kohta tehtud määrus jõustus 24. oktoobril

2016, kui Riigikohus ei võtnud määruse peale esitatud määruskaebust menetlusse.

Hagi I osas jättis maakohus hageja menetluskuludest 95% solidaarselt kostjate kanda ja kostja

menetluskuludest 5% hageja kanda. Maakohus mõistis tasaarvestuse tulemusena kostjatelt hageja

kasuks menetluskuludena solidaarselt välja 8261 eurot ja 42 senti. Hagide II ja III osas jättis

maakohus OÜ Sadala Piim menetluskulud kostja I kanda ja mõistis kostjalt I välja 1805 eurot.

Maakohus luges tõendatuks, et OÜ Sadala Piim ja kostja I sõlmisid 31. detsembril 2013 piima ostu-

müügilepingu nr 2014-3, mille p-d 4.2, 4.3, 4.4, 4.6 reguleerisid piima hinna kujunemist, sh et piima

baashind arvutatakse ja ostja teeb selle müüjale teatavaks lepingu lisa 3 järgi. Kostja I tasus

jaanuarist kuni aprillini 2014 OÜ Sadala Piim koostatud arved, mis lähtusid kostja I esitatud

hinnateatistest, mis baseerusid EU28 hinnamudelil. Kostja I tasus ka aprillist oktoobrini 2014

OÜ Sadala Piim koostatud arved, mis lähtusid kostja I esitatud hinnateatistest, kuid viimased ei

põhinenud enam EU28 hinnamudelil. OÜ Sadala Piim ei võtnud novembris ja detsembris 2014

kostjale I arvete esitamise aluseks enam kostja I hinnateatisi, vaid esitas talle arved EU28

hinnamudelist lähtudes. Maakohus leidis, et piima hinda tuli arvestada lepingu 2014-3 lisa 3 p 2

kohaselt EU28 hinnamudelist lähtudes, võttes aluseks eelmise kalendrikuu lõpus avaldatavast kaks

kuud varasema keskmise piimahinna. Maakohus tuvastas, et kostjal I jäi maist kuni detsembrini

2014 tasumata piima hind koos käibemaksuga 548 622 eurot 82 senti. Maakohus leidis, et kostja I

esitatud e-kiri ei tõenda, et OÜ Sadala Piim kinnitas, et kostja I ei ole talle võlgu, sest e-kirjas

käsitleti vaid ühte arvet (I kd, tl 60–61; II kd, tl 30).

Maakohus tõi välja, et pooled ei vaidle selle üle, et nad ei sõlminud piima hinna muutmiseks maist

kuni detsembrini 2014 kirjalikku kokkulepet. Maakohus tuvastas OÜ Sadala Piim tegevjuhi ütluste

ja tegevjuhile 2. juunil 2014 saadetud e-kirja põhjal, et kostja I andis OÜ-le Sadala Piim teada, et

vähendatud piimahinnast lähtutakse mõni kuu, see on ajutine olukord ning vähem makstud hind

kompenseeritakse aasta lõpuks. Maakohus asus seisukohale, et piima hinda ei saa lugeda muutunuks

ka VÕS § 13 lg 3 alusel, sest kostja I ei võinud OÜ Sadala Piim käitumisest aru saada, et viimane

oli lepingu muutmisega nõus.

3(9)

2-15-5027

Maakohus leidis, et kuna piimatoodete sisseveokeeld algas 2014. aasta augustis ja see mõjutas kõigi

Euroopa Liida piimatöötlejate tegevust ning kajastus EU28 hinnas, siis ei ole piimahinna langus

vääramatu jõud VÕS § 103 lg 2 mõttes, mis muudaks kostja I kohustuse rikkumise vabandatavaks.

Samuti ei ole alust VÕS § 97 kohaldamiseks, sest kokku lepitud EU28 hinnamudel arvestas

piimahinna kõikumisega.

4. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid tühistada maakohtu otsuse osas, millega hagi

rahuldati ning mõisteti välja kostjatelt menetluskulud, ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta

hagi täies ulatuses rahuldamata ja rahuldada kostja I hagid OÜ Sadala Piim vastu ning jätta kostjate

menetluskulud hageja ja OÜ Sadala Piim kanda.

5. Hageja palus jätta kostjate apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostjate kanda.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 20. novembri 2017. a otsusega kostjate apellatsioonkaebuse

osaliselt ja tühistas maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi I rahuldas ja hagi III rahuldamata

jättis, ning menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas,

milles maakohus jättis hagi II rahuldamata. Ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega jättis hageja

hagi I rahuldamata ja rahuldas kostja I hagi III OÜ Sadala Piim vastu ning tuvastas, et alates

1. maist 2014 muudeti OÜ Sadala Piim ja kostja I vahel 31. detsembril 2013 sõlmitud piima

müügilepingu nr 2014-3 p 4.4 ja lisa 3 selliselt, et piima igakuise baashinnana lepiti kokku hinnas,

mille kostja I vastava kalendrikuu kohta OÜ-le Sadala Piim teatas.

Ringkonnakohus jättis hagidega I, II ja III seotud menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi

kanda. Ringkonnakohus jättis maakohtu menetluskuludest hagiga I seotud kulud hageja kanda,

hagiga II seotud kulud kostja I kanda ja hagiga III seotud kulud OÜ Sadala Piim kanda.

Ringkonnakohus mõistis menetluskulude tasaarvestuse tulemusena OÜ-lt Sadala Piim kostja I

kasuks välja 6995 eurot 68 senti.

Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et piima müügilepingust tulenevad nõuded on hagejale

kehtivalt loovutatud. Ringkonnakohus nõustus hagi II osas maakohtuga, et kostja I leppetrahvinõue

tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus lisas, et OÜ Sadala Piim ei öelnud küll kohaselt lepingut

üles, sest tegi ülesütlemisavalduse üksteist päeva hiljem kui pidi, kuid piima ostja ei tõendanud, et

leping automaatselt pikenes. Ringkonnakohus tuvastas, et pooltevaheline piima müügileping lõppes

13. jaanuaril 2015, kuid poolte tahe oli lepingu lõppedes sõlmida uus leping, millega muudeti

lepingutingimusi, sõltumata sellest, et kokkulepet ei olnud selles, kas täidetud on ülesütlemise

materiaalsed ja formaalsed eeldused. Ringkonnakohus jättis sarnaselt maakohtuga piima

müügilepingu puhul kohaldamata VÕS § 97, tuues sealjuures välja, et sättega seotud tuvastusnõuet

ei saaks esitatud kujul menetleda, kuid nõuet ei saa jätta ka läbi vaatamata.

Ringkonnakohus tühistas osaliselt maakohtu otsuse, sest tuvastas, et piima müügilepingu pooled

muutsid kokkuleppel alates 1. maist 2014 piima hinda. Ringkonnakohus selgitas, et kuna kostja I ei

tasunud alates maist 2014 kokkulepitud hinda, pidi ta tõendama, et tal oli õigus tasuda väiksemat

hinda. Piima müügilepingut tuli muuta lepingu p 7.3 kohaselt kirjalikult. Pooled ei vaidle selle üle,

et lepingut kirjalikult ei muudetud. Samuti analüüsiti, kas ei esine VÕS § 13 lg-s 3 sätestatud

asjaolusid, mille kohaselt juhul, kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping

lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine

4(9)

2-15-5027

lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega

teistsuguses vormis.

Ringkonnakohus oli seisukohal, et OÜ Sadala Piim pidi hiljemalt 2. juuni 2014. a kirjast (I kd, tl 58)

aru saama, et kostja I ei ole võimeline kokkulepitud piima hinda tasuma, ning leidis, et maakohus

järeldas kirjast ekslikult, et selles pandi paika OÜ-le Sadala Piim tehtud ettepaneku piirid ja lepiti

kokku piima eest vähem makstava ja EU28 kohase hinna vahe hüvitamises. Hageja ei tõendanud, et

pooled leppisid kokku, et hinnavahe hüvitatakse aasta lõpuks. Eluliselt ei ole usutav see, et

OÜ Sadala Piim leidis, et kostja I on talle EU28 hinnamudeli järgimata jätmise tõttu võlgu, sest

OÜ Sadala Piim väljastas kostja I teatiste alusel madalama hinnaga arveid pikema ajavahemiku

jooksul kuni novembrini (IV kd, tl 115 jj) ning ei kajastanud võlgnevust arvetel ega esitanud tasutud

hinna kohta ühtegi vastuväidet. Vastuväite esitas OÜ Sadala Piim kostjale I alles 11. detsembril

2014.

Eelnevast tulenevalt leidis ringkonnakohus, et kostjad tõendasid, et pooled muutsid lepingus

kokkulepitud müügihinda selle kestvuse jooksul, lähtudes VÕS § 13 lg-st 3, ning selle tõttu on

kostja I oma kohustuse OÜ Sadala Piim vastu täitnud, hagi III tuleb rahuldada ja hagi I jätta

rahuldamata. Ringkonnakohus täpsustas maakohtu seisukohta ja leidis, et VÕS § 13 lg-le 3

tuginemine ei eelda läbirääkimisi poolte vahel, vaid seda, et lepingupoolel tekiks põhjendatud

usaldus muus kui lepingus kokkulepitud vormis tehtud lepingumuutuse kohta.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja ja OÜ Sadala Piim esitasid ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles

paluvad tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse

osas, milles maakohus rahuldas hagi I ja jättis rahuldamata kostja I hagis III esitatud nõuded,

paludes teha asjas uus otsus ja jätta jõusse maakohtu otsus.

Kassatsioonkaebuse kohaselt tuvastas ringkonnakohus ekslikult hagi III osas, et piima

müügilepingut muudeti alates 1. maist 2014, kohaldas vääralt VÕS § 13 lg-t 3, jättis hindamata sätte

kohaldamise eeldused ja rikkus põhjendamiskohustust, sest muutis maakohtu seisukohta, kuid

muutmist ei põhjendanud. Ringkonnakohus ei toonud ekslikult välja, milles väljendus poolte

kokkulepe piimahinna alandamiseks ja EU 28 mudeli kõrvale jätmiseks, vaid lähtus suuresti sellest,

et esitati ja tasuti madalama hinnaga arveid. Ringkonnakohus ei tuvastanud vääralt uue kokkuleppe

sisu ja tingimusi ning oleks pidanud vähemalt tuvastama, milles konkreetselt seisnes lepingu

muudatus. Kohtu järeldused on vastuolulised. Üldiselt tuleb lepingut muuta kokkulepitud vormis,

mistõttu on VÕS § 13 lg 3 kohaldamine erandlik ja selle kohaldamisel on määrav lepingupoole

subjektiive võime aru saada teise poole käitumisest. OÜ-d Sadala Piim teavitati madalamast hinnast,

kuid ei tehtud ettepanekut lepingut muuta. Kostja I ei tõendanud VÕS § 13 lg 3 kohaldumise

eeldusi.

Ringkonnakohus hindas vääralt tõendeid, jättes arvestamata, miks OÜ Sadala Piim nõustus ajutiselt

sellega, et kostja I tasub madalamat piima hinda. Kostja I 16. mail 2014 koostööpartneritele

saadetud kiri (I kd, tl 56–57) on oluline just seetõttu, et kostja I kinnitas enda koostööpartneritele, et

ta peab täitma OÜ-ga Sadala Piim sõlmitud lepingut, lähtudes EU28 hinnamudelist. Kirjast nähtub,

et kostja I pidi esitama ajutiselt madalama hinna järgi teatisi, kuid hinnavahe pidi hüvitatama kolme

või nelja kuu jooksul. Samuti hindas ringkonnakohus vääralt 2. juunil 2014 saadetud kirja (I kd,

tl 58), sest jättis kirjast välja lõigu, kus kostja I ütles, et ajutiselt tehakse hinnakokkuleppeid kuude

kaupa, lähtudes Valio Eesti turul pakutavast hinnast, kuid hinnale püütakse aasta kokkuvõttes lisa

pakkuda, ning kinnitati, et aprillini lähtuti EU28 hinnamudelist ning väljendati lootust, et seda

5(9)

2-15-5027

suudetakse teha ka edaspidi. See tekitas OÜ-s Sadala Piim kindlustunde, et hinna vähendamine on

ajutine ning seetõttu ei pidanud OÜ Sadala Piim piima hinna vähendamisele vastu vaidlema.

8. Kostjad esitasid vastuse kassatsioonkaebusele ja vastukassatsioonkaebuse, milles paluvad jätta

kassatsioonkaebuse rahuldamata, rahuldada vastukassatsioonkaebus ja tühistada ringkonnakohtu

otsus osas, milles ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata osas, millega maakohus jättis

hagi II rahuldamata, ning osas, milles menetluskulud jäeti kostjate kanda. Menetluskulud

kassatsiooniastmes paluvad kostjad jätta hageja ja OÜ Sadala Piim kanda.

Vastuses kassatsioonkaebusele leiavad kostjad, et pooled muutsid kokkuleppel piimahinna

arvestamise aluseid 1. maist 2014 sellega, et kostja I esitas mitte EU28 hinnamudelist lähtuva, vaid

Eesti turutingimustele vastava piimahinna kohta teatise ning OÜ Sadala Piim aktsepteeris

hinnamuutust sellega, et väljastas arve, lähtudes kostja I teatisest, mitte EU28 hinnamudelist.

Kostja I teatise alusel piima hinna määramine oli pooltevaheline pikaajaline praktika. Pooled ei

sõlminud kokkulepet EU28 hinnamudeli säilitamiseks ega piima hinna ajutiselt vähendamiseks,

seda ei saa järeldada ka asjaolust, et kostja I edastas enda koostööpartneritele saadetud kirja

OÜ-le Sadala Piim. Isegi kui ringkonnakohus ei oleks saanud tuvastada suulise kokkuleppe alusel

hinna muutumist, muutus piimahinna arvestamine poolte järjepideva käitumisega loodud praktika

alusel, kus piimahinna arvestamise aluseks olid kostja I esitatud teatised.

Vastukassatsioonkaebuses leiavad kostjad, et kuna kumbki pool ei teatanud hiljemalt 1. detsembriks

2014 soovist leping lõpetada ning pooled jätkasid lepingu täitmist ka 31. detsembril 2014, pikenes

piima müügileping lepingu p 6.2 kohaselt veel aastaks ning OÜ Sadala Piim rikkus lepingut, kui

lõpetas 1. veebruaril 2015 piimatarned. Seetõttu tekkis kostjal I õigus nõuda 347 638 euro 10 sendi

suurust leppetrahvi. Ringkonnakohus leidis ekslikult, et piima müügileping lõppes kokkuleppel

ülesütlemisteates märgitud kuupäeval vaatamata sellele, et pooltel ei olnud ülesütlemise eelduste

täitmisest sarnast arusaama. Kuna piima hinda vähendati poolte kokkuleppel ja OÜ Sadala Piim

võttis täitmisena pakutu vastu, saab eeldada, et täitmine oli kohane VÕS § 76 lg 4 mõttes. Kuna

kostja I lepingut ei rikkunud, ei olnud OÜ-l Sadala Piim alust ka lepingut üles öelda ja seetõttu

tuleks leppetrahvinõue rahuldada.

Hageja ja OÜ Sadala Piim vaidlevad vastukassatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle

rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692

lg 1 p-de 1 ja 2 alusel materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusnormi olulise rikkumise tõttu

tühistada ja saata asi TsMS § 691 p 2 kohaselt uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Kassatsioonkaebus ja vastukassatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohtu otsuse p-d 10 ja 11

on jõustunud, sest neis tehtud menetluslikke otsustusi ei ole pooled vaidlustanud.

10. Pooled vaidlevad kassatsiooniastmes selle üle, kas ja kui, siis millisel viisil muudeti piima

müügilepingut alates maist 2014, millest oleneb, kas kostja I on tasunud OÜ-le Sadala Piim kogu

31. detsembril 2013 sõlmitud piima müügilepingu kohaselt võlgnetava summa. Samuti vaidlevad

pooled selle üle, kas ja millal piima müügileping üles öeldi. Esmalt analüüsib kolleegium piima

müügilepingu muutmist (I) ja seejärel piima müügilepingu ülesütlemist (II).

I

6(9)

2-15-5027

11. Piima müügilepingu muutmine alates maist 2014 eeldab poolte sellekohase tahte tuvastamist.

Kohtud on tuvastanud, et lepingus oli kokku lepitud, et lepingut muudetakse kirjalikult, ning pooled

ei vaidle, et lepingut kirjalikult ei muudetud.

Maakohus leidis, et kuna kostja I ei teatanud OÜ-le Sadala Piim selgelt ja ühemõtteliselt senise

lepingu muutmisest, ei olnud pooltel lepingu muutmise kokkulepet ka vorminõuet kõrvale jättes.

Kuna kostja I tegi ettepaneku rakendada ajutiselt alandatud hinda ja kompenseerida hinnavahe aasta

lõpuks, ei saanud ka kostjal I tekkida VÕS § 13 lg 3 mõttes usaldust, et OÜ Sadala Piim oli lepingu

muutmisega nõus.

Ringkonnakohtu arvates jättis maakohus ekslikult tähelepanuta, et VÕS § 13 lg 3 kohane lepingu

muutmine ei eelda pooltevahelisi läbirääkimisi, vaid seda, et lepingupoolel tekiks põhjendatud

usaldus muus kui lepingus kokku lepitud vormis tehtud muutmise kohta. Ringkonnakohus leidis, et

kostjad tõendasid, et pooled muutsid piima müügihinda lepingu kestuse jooksul, ning kostja I võis

tugineda muul viisil kui kokkulepitud vormis lepingu muutmisele. Ringkonnakohus leidis, et

OÜ Sadala Piim ei tõendanud, et kostja I ettepaneku sisu oli muuta lepingut selliselt, et ajutiselt

vähem tasutu hüvitatakse aasta lõpuks, ning tõi välja, et OÜ Sadala Piim ei esitanud enne

11. detsembrit 2014 ühtegi pretensiooni kostja I vastu, tuginedes sellele, et kostja I on jätnud piima

eest tasumata. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu.

12. Kolleegium selgitab, et VÕS § 13 lg 1 kohaselt võib lepingut muuta lepingupoolte kokkuleppel

või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Pooled ei ole esile toonud, et lepingust või

seadusest oleks tulenenud võimalus lepingut muuta muul alusel kui poolte kokkuleppel. Kolleegium

leiab, et kui kostjal I ei olnud õigust lepingut ühepoolselt muuta, tuleb asja lahendamiseks tuvastada,

kas lepingut muudeti poolte kokkuleppel, ning välja tuua, milline oli kokkuleppe tagajärjel

muudetud lepingu sisu.

Lepingu muutmise esmane eeldus on lepingut muuta sooviva poole selge tahteavaldus, milles

väljendub soov õigusliku tagajärjena kaasa tuua lepingu muutmine tahteavalduses välja toodud

viisil. Seejärel on vajalik, et tahteavaldus jõuaks teise lepingupooleni, kes väljendaks nõustumust

lepingu muutmiseks tahteavalduses toodud viisil. Kolleegium selgitab, et tahteavaldusele seatud

nõudeid reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seadus, mille § 68 lg 3 kohaselt saab tahteavalduse

väljendada ka teoga.

Seejuures tuleb eristada lepingu muutmise aluseid ja lepingu muutmise vorminõudeid. Kolleegium

selgitab, et VÕS § 13 lg 3 näeb ette erisused lepingu muutmise vorminõuetele juhuks, mil pooled on

kokku leppinud, et lepingut tuleb muuta kirjalikus vormis, kuid ei tee erandit VÕS § 13 lg-st 1,

mille kohaselt saab lepingut üldjuhul muuta vaid poolte kokkuleppel.

13. Ringkonnakohus kohaldas vääralt materiaalõigust ja rikkus menetlusõigust, leides, et pooled

muutsid kokkuleppel piima müügilepingut maist 2014 ja leppisid kokku vähendatud hinna tasumises

kuni lepingu lõppemiseni. Ringkonnakohus rikkus põhjendamiskohustust ja jättis asja

lahendamiseks olulised asjaolud välja selgitamata, kui jättis tuvastamata, milles väljendus kostja I

selgelt väljendatud tahteavaldus lepingu muutmiseks ja milline oli tahteavalduse sisu. Tuvastamata,

kas kostja I tegi tahteavalduse, ja tõlgendamata võimaliku tahteavalduse sisu, ei saa anda hinnangut

sellele, kas teine pool oli lepingu muutmisega nõus.

14. Kolleegium leiab, et lepingu muutmise ettepaneku saab teha kaudse tahteavaldusega. Teine pool

saab väljendada lepingu muutmiseks nõustumust samuti kaudse tahteavaldusega. Sealjuures saab

VÕS § 20 lg 3 kohaselt nõustumuseks lugeda majandus- ja kutsetegevuses ka vaikimise. Seega võib

7(9)

2-15-5027

lepingut olla muudetud olukorras, mil üks lepingupooltest on teinud majandus- ja kutsetegevuses

teisele lepingupoolele ettepaneku lepingut muuta, kuid teine pool vaikib, lepingu muutmisele

pikema aja jooksul vastuväiteid ei esita ning võlgnevust ei kajasta. Eeltoodu ei tähenda aga seda, et

lepingu muutmisele antud nõustumuse saaks tuvastada hindamata, milles seisnes lepingu muutmise

kas või kaudne tahteavaldus ja milline oli selle tahteavalduse sisu.

15. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus jagas vääralt tõendamiskoormise. Tuvastanud, et kostja

alates maist 2014 kokkulepitud hinda ei tasunud, leidis ringkonnakohus õigesti, et kostja I peab

tõendama, et tal ei olnud hageja vastu kohustust. Ringkonnakohus pani aga ekslikult hagejale

kohustuse tõendada, et kostja I tegi ettepaneku muuta ostuhinda nii, et lepingus kokkulepitud ja iga

kuu makstava hinna vahe tuleb hüvitada aasta lõpus.

Kolleegium leiab, et kuna kostja I tugines sellele, et lepingut muudeti, peab tema tõendama nii selle,

et lepingu muutmiseks olid pooled teinud tahteavaldused, kui ka selle, et poolte tahteavalduste sisu

oli vähendada piima hinda lepingu lõppemiseni, mitte ajutiselt kohustusega kompenseerida hiljem

hinnavahe.

16. Asja uuel lahendamisel peab ringkonnakohus hindama, kas pooled muutsid VÕS § 13 lg-le 1

vastavalt 31. detsembril 2013 sõlmitud piima müügilepingus piima müügihinda ehk kas poolte vahel

oli lepingu muutmiseks kokkulepe või tulenes seadusest või lepingust õigus lepingut ühepoolselt

muuta. Selleks, et tuvastada, et piima hinda muudeti kokkuleppel, peab ringkonnakohus, lähtudes

eelviidatud tõendamiskoormise jaotusest, tuvastama, milles seisnes kostja I tahteavaldus lepingu

muutmiseks, milline oli selle tahteavalduse sisu, sh kas piima hinda vähendati ajutiselt hilisema

hüvitamiskohustuseta või lepingu lõppemiseni, ning kas täidetud olid eeldused, et lepingut muus kui

kokkulepitud vormis muuta, ning kas teine lepingupool andis kostja I tahteavalduse sisuga

vastavuses oleva nõustumuse.

II

17. Kostjad esitasid OÜ Sadala Piim vastu leppetrahvinõude, tuues välja, et OÜ Sadala Piim lõpetas

veebruaris 2015 alusetult piimatarned ja seetõttu on kostjatel õigus nõuda leppetrahvi, lähtudes

detsembris 2014 ja jaanuaris 2015 teatatud piimahinnast.

Selleks, et tuvastada, kas ja millistel tingimustel võis OÜ Sadala Piim müügilepingu üles öelda,

tuleb hinnata, kas kostja I rikkus lepingut. Kostja I lepingurikkumisele hinnangu andmine sõltub

sellest, kas tuvastatakse, et alates maist 2014 lepingut muudeti. Seega sõltuvad kostja I leppetrahvi

ja viivisenõue hagi I lahendamise tulemusest. Eeltoodu tõttu ei saa jõusse jätta ringkonnakohtu

lahendit, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse, millega maakohus jättis

leppetrahvinõude rahuldamata.

18. Kolleegium märgib, et maakohus lähtus lahendi tegemisel eeldusest, et kostja I rikkus lepingut,

kui jättis OÜ-le Sadala Piim hüvitamata vähem tasutud ja lepingus kokku lepitud hinnavahe, leides,

et pooled ei muutnud kokkuleppel piima müügilepingut. Ringkonnakohus leidis aga, et pooled

muutsid piima hinda, ning järeldas, et kostja I ei rikkunud lepingut, kui ei tasunud alates maist 2014

lepingujärgset piima hinda, vaid lähtus Eesti turutingimustele vastavast hinnast.

Asja uuel lahendamisel peab ringkonnakohus andma hinnangu pooltevahelisele lepingu

ülesütlemisele ja kostja I leppetrahvi- ja viivisenõudele, võttes arvesse, kas pooled muutsid piima

müügilepingut, misjuhul ei rikkunud kostja I lepingut, kui jättis piimahinna vahe hüvitamata, või

8(9)

2-15-5027

pooled lepingut ei muutnud, misjuhul rikkus kostja I piimahinna vahe hüvitamata jätmisega

pooltevahelist piima müügilepingut.

19. Kuivõrd ringkonnakohtu otsus tühistatakse ja asi saadetakse selles osas ringkonnakohtule, jääb

menetluskulude jaotus ja rahaline suurus TsMS § 173 lg 3 teise lause ja TsMS § 174 lg 6 järgi

ringkonnakohtu otsustada.

20. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

kassatsioonikautsjon tagastada. Vastukassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4

esimese lause alusel kassatsioonikautsjon tagastada. TsMS § 149 lg 8 alusel tagastatakse kautsjon

menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti.

Tambet Tampuu

Henn Jõks

Jaak Luik

9(9)