2-17-117961/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. aprill 2018 a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-17-117961

Tsiviilasi

OÜ AF Võlamenetlus hagi Margit-Mariann Koppel vastu

võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

92,96 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ AF Võlamenetlus; registrikood 12290871;

asukoht Weizenbergi 20, Tallinn, 10150, Harjumaa.

Hageja esindaja: Gerda Kabrits; e-post jurist@julianus.ee

Kostja: Margit-Mariann Koppel; isikukood XXX; tegelik

elu- ja viibimiskoht teadmata.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt OÜ AF Võlamenetlus hagi Margit-Mariann Koppeli

vastu võla väljamõistmiseks.

2. Mõista Margit-Mariann Koppelilt (Koppel) (ik XXX) OÜ AF Võlamenetlus (rk 12290871)

kasuks välja:

2.1. põhivõlg summas 49 senti,

2.2. alates 14. novembrist 2017 kuni põhivõla tasumiseni viivis tasumata põhivõlalt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata, st osas, milles hageja soovib põhivõla

väljamõistmist suuremas summas kui 49 senti.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul.

Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

1. Kohus jätab TsMS § 444 lg 3 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtule ei ole teada kostja elu- ega

viibimiskoht. Kostja ei ela kohtule teadaolevatel aadressidel. Samuti ei ole õnnestunud

kostjaga ühendust saada kohtule teadaolevaid kostja sidevahendite andmeid kasutades.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale seetõttu kätte toimetatud avalikult

Tartu Maakohtu 15. märtsi 2018. a määruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded 15. märtsil 2018. a. Kohus loeb TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel

hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale avalikult kätte toimetatuks 31. märtsil

2018. a. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

kohtule vastanud.

3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

4. Kohus leiab, et hageja põhinõue on ainult osaliselt õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse

kohaselt hõlmab hageja põhinõue lisaks telekommunikatsiooniteenuse osutamise tasule ka

käsitlustasu summas 70 eurot (tl 22).

5. Kohus leiab, et hageja telekommunikatsiooniteenuse osutamise tasu nõue on õiguslikult

põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja 15. novembril 2010.

a liitumislepingu nr 990533 ja 11. septembril 2014. a osamaksetega vara müügilepingu nr

3391641.

Lepingute

kohaselt

kohustus

kostja

tasuma

osutatud

telekommunikatsiooniteenuse eest kostjale esitatud arvete alusel. Kostja ei ole

ajavahemikul 3. aprill 2015 kuni 1. juuli 2015 esitatud arveid tasunud. Elisa Eesti AS ütles

kostjaga sõlmitud lepingud 26. juunil 2015. a võlgnevuse tõttu üles. Elisa Eesti AS loovutas

kostja vastase nõude 16. detsembril 2016. a. hagejale. Hageja põhinõue on seega

telekommunikatsiooniteenuse osutamise tasu, so kokku 213,28 (283,28 - 70) euro, osas

muutunud sissenõutavaks. Hagejal on seega võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 järgi õigus

nõuda selle täitmist.

6. Kohus leiab, et hageja käsitlustasu nõue summas 70 eurot ei ole õiguslikult põhjendatud.

Hagiavalduse kohaselt tuleneb käsitlustasu maksmise kohustus osamaksetega vara

müügilepingu tingimustest, mille kohaselt, kui Elisa Eesti AS lõpetab kliendiga lepingu

kliendi poolse rikkumise tõttu, on Elisa Eesti AS-l õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud

kulutuste katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga

tasumist (tl 22). Hagi materjalidest nähtub, et hageja käsitlustasu nõue tuleneb

osamaksetega vara müügilepingu tingimustest. Liitumislepingu nr 3391634 lisa nr 3391641

osamaksetega vara müügilepingu lõige 4 näeb ette, et kui klient peatab või lõpetab Elisaga

sõlmitud liitumislepingu osamaksetega vara müügilepingus fikseeritud osamaksete

tasumise perioodi vältel või liitumisleping lõpetatakse Elisa initsiatiivil kliendi poolse

rikkumise tõttu või klient lõpetab kohustusliku MiNT mobiilis lisateenuse või klient

muudab kohustusliku MiNT mobiilis lisateenuse paketi väiksema miinimumarvega või

kuutasuga paketi vastu, on Elisal on õigus lõpetada ühepoolselt osamaksetega vara

müügileping ja nõuda kliendilt osamaksetega vara müügilepingu lõpetamisega seotud

kulude katteks käsitlustasu summas 70 ning antud hetkeks vara eest tasumata kõigi

osamaksete korraga tasumist.

7. Arvestades hagiavalduses toodut ja lepingu teksti on käsitlustasu sisuliselt leppetrahv

võlgnikust tuleneva asjaolu tõttu liitumislepingu ennetähtaegse lõpetamise eest. Leppetrahv

on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud

lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi eesmärk on lihtsustada

kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning motiveerida võlgnikku kohustust

korrektselt täitma. Kuivõrd käsitlustasu tasumise kohustus tekib lepingu alusel juhul, kui

kostja rikub kohustust olla Elisa Eesti AS-i klient järelmaksu perioodi vältel, ning

käsitlustasu alusel kuulub hüvitamisele lepingu lõpetamise tõttu tekkinud kahju, on sellise

kokkuleppe eesmärk lihtsustada kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning

motiveerida võlgniku olema Elisa klient järelmaksu perioodi vältel, st tegemist on

olemuslikult leppetrahvi kokkuleppega.

8. Kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 kohaselt otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele

tuginenud, peab kohus omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse aluseid, sh

tüüptingimuste tühisust (vt nt Riigikohtu 30. oktoobri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-

13, p 24). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel

kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus C-618/10

Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus

kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele

tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.

9. Hagi kohaselt tuleneb leppetrahvi maksmise kohustus liitumislepingu lisast, st tegemist on

VÕS § 35 lg 1 tähenduses tüüptingimustega. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus

tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi

asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui

tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole

kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on

tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine

lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale

ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses

kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada

tegeliku kahju suurust. Ebamõistlikult kõrge leppetrahvi sätestamine tüüptingimustes toob

seega VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel kaasa vastavate tüüptingimuste tühisuse.

10. Leppetrahvi peamine eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisest tekkinud kahju

arvestamist ning hüvitamist. Leppetrahvi teisene funktsioon on motiveerida võlgnikku oma

kohustusi nõuetekohaselt täitma. Leppetrahvi eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu

võlgniku makseraskustelt. Seega on tüüptingimustes sätestatud leppetrahvi nõue

ebamõistlikult kõrge ning VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine juhul, kui tüüptingimuse

kasutajale kohustuse rikkumisest eeldatavalt tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike,

võrreldes leppetrahvi nõudega, ning ka väiksem leppetrahv oleks piisav motiveerimaks

mõistlikku võlgnikku kohustust korrektselt täitma.

11. Liitumislepingu lisast tulenev leppetrahvi nõue on 70 eurot. Leppetrahvi eesmärgina on

hagis ja liitumislepingu lisas välja toodud katta Elisa Eesti AS-le lepingu lõpetamise tõttu

tekkinud kulu. Kuivõrd praeguses asjas on hagiavalduse kohaselt leping üles öeldud, tuleb

võrrelda lepingu alusel tasumisele kuuluvat leppetrahvi lepingu lõpetamise kuluga. Elisa

Eesti AS-i põhitegevusalaks on telekommunikatsiooniteenuse osutamine, mille lahutamatu

osana Elisa Eesti AS või tema klient lõpetavad lepinguid. Seejuures tavapäraselt ei ole

lepingu lõpetamine tasuline. Kohus järeldab sellest, et lepingu lõpetamise tegelikult tekkiv

kulu on minimaalne ja peab jääma tunduvalt alla 70 euro. Hageja ei ole ka välja toonud

asjaolusid, millest nähtuks, milline kulu tal lepingu lõpetamisel tekib ja kui suur see on.

Kohus leiab seega, et Elisa Eesti AS-le lepingu lõpetamisega tekkinud kahju on, võrreldes

hageja vastava leppetrahvi nõude suurusega, ebaproportsionaalselt väike. Samuti tagaks

kohtu hinnangul ka tunduvalt väiksem leppetrahv võimaluse korral mõistliku kliendi

poolse lepingu täitmise, arvestades mh teenuse osutamise tasu suurust. Liitumislepingu

lisas sätestatud leppetrahvi kokkulepe on seega VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine.

Hageja leppetrahvi nõue summas 70 eurot ei ole seega õiguslikult põhjendatud.

12. Hagiavalduse kohaselt on hageja telekommunikatsiooniteenuse osutamise tasu nõue

muutunud sissenõutavaks alljärgnevalt: summas 43,53 eurot alates 21. aprillist 2015,

summas 42,90 eurot alates 19. maist 2015, summas 41,58 eurot alates 19. juunist 2015 ja

summas 85,27 (155,27 – 70) eurot alates 19. juulist 2015 (tl 21 – 22). Hageja on märkinud,

et kostja on tasunud võlgnevuse katteks 21. märtsil 2017. a 100 eurot, 26. juunil 2017. a 50

eurot ja 10. oktoobril 2017. a 100 eurot, kokku 250 eurot (tl 77).

Hageja saab seega nõuda kostjalt 43,53 euro tasumisega viivitamise eest VÕS § 113 lg 1

teise lause alusel viivist alates 19. juulist 2015 (hageja on esitanud viivisenõude alates

viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast, so 19. juulist 2015) kuni 21. märtsini 2017

summas 5,85 eurot. Hageja põhivõlg summas 43,53 eurot ja sellelt arvestatud viivis tuleb

VÕS § 88 lg 6 ja 8 järgi lugeda tasutuks kostja poolt hagejale 21. märtsil 2017. a makstud

100 euro arvel. Hageja saab nõuda kostjalt 42,90 euro tasumisega viivitamise eest VÕS §

113 lg 1 alusel viivist alates 19. juulist 2015 kuni 21. märtsini 2017 summas 5,77 eurot.

Hageja põhivõlg summas 42,90 eurot ja sellelt arvestatud viivis tuleb samuti VÕS § 88 lg

6 ja 8 järgi lugeda tasutuks kostja poolt hagejale 21. märtsil 2017. a makstud 100 euro

arvel. Hageja saab nõuda kostjalt 41,58 euro tasumisega viivitamise eest VÕS § 113 lg 1

alusel viivist alates 19. juulist 2015 kuni 21. märtsini 2017 summas 5,59 eurot ja 39,63

[41,58 - (100 – 43,53- 5,85 – 42,90 – 5,77)] euro tasumisega viivitamise alates 21. märtsist

2017 kuni 26. juunini 2017 summas 85 senti. Hageja põhivõlg summas 41,58 eurot ja sellelt

arvestatud viivis tuleb VÕS § 88 lg 6 ja 8 järgi lugeda tasutuks kostja poolt hagejale 26.

juunil 2017. a makstud 50 euro arvel. Hageja saab nõuda kostjalt 85,27 euro tasumisega

viivitamise eest VÕS § 113 lg 1 alusel viivist alates 19. juulist 2015 kuni 26. juunini 2017

summas 13,27 eurot ja 83,29 [85,27 - (50 – 41,58 - 5,59 – 0,85)] euro tasumisega

viivitamise alates 26. juunist 2017 kuni 10. oktoobrini 2017 summas 1,95 eurot. Hageja

põhivõlg summas 85,27 eurot ja sellelt arvestatud viivis tuleb VÕS § 88 lg 6 ja 8 järgi

lugeda 100 euro ulatuses tasutuks kostja poolt hagejale 10. oktoobril 2017. a makstud 100

euro arvel. Hageja võib kostjalt seega nõuda telekommunikatsiooniteenuse osutamise tasu

summas 49 (100 -85,27 -13,27 - 1,95) senti.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13. Arvestades hagi rahuldamise ulatust ning asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ning

tal ei saa seetõttu olla hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid tekkinud, on kohtu

hinnangul põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik