4-17-6349/24 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev

25. aprill 2018 Kohtuasja number 4-17-6349 Kohtukoosseis Juhan Sarv Kohtuasi Väärteoasi A.T (isikukood XXX) karistamises tolliseaduse § 69 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 28. veebruari 2018. a otsus Apellatsiooni esitaja A.T Teised apellatsioonimenetluse pooled Maksuja Tolliamet Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu 28. veebruari 2018. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva otsuse peale kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult

30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonitähtaeg peatub riigi õigusabi taotluse esitamisega. Sellisel juhul hakkab kassatsioonitähtaeg uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse koostamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 28. veebruari 2018. a otsusega karistati A.T tolliseaduse (TS) § 69 lg 1 järgi 15-päevase arestiga järgmiste tegude eest:

1) 14. novembril 2017 kell 15.25 saabus A.T Ida tollipunkti Narva mnt piiripunkti jalakäijate terminali kaudu Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki. A.T valis piiriületuseks rohelise koridori liiklusriba, andes mõista, et tal on kaasas kaup, mis ei kuulu deklareerimisele ega ületa õigusaktidega lubatud norme. A.T teavitati, et tollikontroll toimub Eestisse sisenemise kordade alusel ja seoses sellega on tal kohustus deklareerida mitmes kord kalendrikuu vältel ta riiki siseneb. A.T esitas Eesti välismaalase passi, kuid ei soovinud kaupa deklareerida. A.T ja tema pagasi läbivaatuse käigus avastati 400 Venemaa maksumärkidega sigaretti „Arktika Svetlõje“, mis olid peidetud A.T sokkidesse;

2) 19. novembril 2017 kell 11.21 saabus A.T taaskord Ida tollipunkti Narva mnt piiripunkti jalakäijate terminali kaudu Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki. A.T valis piiriületuseks rohelise koridori, andes mõista, et tal on kaasas kaup, mis ei kuulu deklareerimisele ega ületa

2(3) õigusaktidega lubatud norme. A.T teavitati tollikontrolli reeglitest ning A.T esitas

Eesti välismaalase passi, kuid kaupa deklareerida ei soovinud. A.T ja tema pagasi läbivaatuse käigus avastati 400 Venemaa maksumärkidega sigaretti „Bayron Exclusive Tobacco“.

2. Maakohus jõudis tõendeid analüüsides järeldusele, et A.T tõi 14. ja 19. novembril 2017 Vene Föderatsioonist Eestisse sigarette koguses, mis ületas alkoholi-, tubaka-, kütuseja elektriaktsiisis seaduse (ATKEAS) § 57 lg 1 p-s 1 sätestatud piirnormi. Kuna A.T äbivaatused toimusid

14. ja 19. novembril 2017, olid need MTA andmebaasi väljatrükkidest nähtuvalt A.T

57. ja 70. Eestisse sisenemine 2017. a novembrikuu jooksul. Seega neil juhtudel ei kehtinud ATKEAS § 57 lg 1 p-s 1 sätestatud 40 sigareti aktsiisivabastus. A.T tekkis sigarettide üle piiri toimetamisel kohustus deklareerida kõik kaasasolevad sigaretid ning tasuda aktsiisimaks. A.T ei eitanud deklareerimata sigarettide üle piiri toomist ning põhjendas rikkumist sellega, et tal on vähe raha ja ta tõi sigarette enda tarbeks. A.T teadlikkust õigusnormidest kinnitab ka tõik, et teda on varasemalt samasisuliste rikkumiste eest korduvalt karistatud. Kavatsetusele viitab fakt, et mõlemas episoodis olid üle piiri toodavad sigaretid peidetud – ühel korral sokkidesse ning teisel juhul teibiga seljale. Sellise tegevusega täitis A.T TS § 69 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse ja subjektiivse koosseisu.

3. Põhjendades A.T-le mõistetud karistust, märkis maakohus mh järgmist. A.T on samalaadsete rikkumiste eest korduvalt karistatud – tal on 22 kehtivat väärteokaristust, millest enamik on kohaldatud tolliseaduse rikkumise eest. Kuigi A.T on varem karistatud nii aresti kui ka rahatrahviga, on A.T jätkanud tolliseaduse rikkumist. Seega ei ole rahatrahv suutnud panna teda uutest rikkumistest hoiduma. Järelikult tuleb teda karistada arestiga. Kuigi väga kõrget retsidiivsust arvestades vääriks A.T karistust maksimaalsele lähedases määras, ei saa jätta tähelepanuta, et deklareerimata jäetud kaupa oli väga väikeses koguses. Kuigi A.T ei ilmunud ise süü ülestunnistamisele, vaid ta tabati süüteo toimepanemiselt, on hilisemat süü tunnistamist võimalik arvestada karistust kergendava asjaoluna. Seega on põhjendatud karistus 15 päeva aresti. APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni A.T, kes palub aresti asendada üldkasuliku tööga või anda talle võimalus aresti kandmiseks osade kaupa puhkepäevadel. A.T põhjendab oma taotlust sellega, et ta töötab ametlikult ning kui ta peaks 15-päevast aresti kandma minema, siis ta vallandataks töölt. A.T lisas apellatsioonile 2. jaanuaril 2018 X. OÜ-ga sõlmitud töövõtulepingu.

5. Apellatsioonivastuses palub kohtuväline menetleja Maksuja Tolliamet jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Kohtuväline menetleja osutab sellele, et A.T-le on aastatel 2016–2017 määratud TS § 73 lg 1 alusel nelja otsusega kokku 1600 eurot rahatrahvi, mis on tasumata. Viru Maakohus on A.T korduvalt TS § 69 lg 1 alusel karistanud, sh arestiga:

23. mai 2016. a otsusega 10-päevase arestiga, 8. mai 2017. a otsusega 20-päevase arestiga (mis asendati üldkasuliku tööga), 16. augusti 2017. a otsusega 10-päevase arestiga, 9. novembri

2017. a otsusega 7-päevase arestiga ja 22. märtsi 2018. a otsusega 20-päevase arestiga. Viru Maakohtul ei ole õnnestunud anda A.T-le üle kohtukutseid. Apellatsioonimenetluse ajaks on A.T tähtajaline leping lõppenud. Maksuja Tolliameti andmetel puudub A.T praegu töösuhe, mistõttu ei ole põhjendatud aresti kandmine ositi.

3(3) RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et A.T apellatsioon ei anna alust maakohtu otsust muuta. Menetlusaluse isiku taotlus asendada arest üldasuliku tööga või määrata arest kandmisele ositi on põhjendamatu.

7. Ringkonnakohtu hinnangul välistab aresti asendamise üldkasuliku tööga eelkõige asjaolu, et A.T on koguni 22 kehtivat väärteokaristust, millest 14 on kohaldatud tolliseaduse rikkumise eest. A.T on karistatud nii rahatrahvi kui ka arestiga. Aresti on asendatud ka üldkasuliku tööga, kuid senised karistused ei ole hoidnud A.T uutest õigusrikkumistest. Ringkonnakohtul ei ole usku ka sellesse, et A.T teeks üldkasulikku tööd nõuetekohaselt. Seega jääb A.T taotlus KarS § 69 kohaldamiseks tagajärjetuks.

8. Samuti ei rahulda ringkonnakohus A.T taotlust aresti kandmiseks ositi. KarS § 66 lg 1 esimene lause sätestab, et mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. A.T tugineb apellatsioonis karistuse ositi kandmist taotledes sellele, et tal on kehtiv töösuhe X. OÜ-ga. Apellatsioonile lisatud töövõtulepingust nähtuvalt lõppes kõnealune tähtajaline leping 31. märtsil 2018. Järelikult on A.T märgitud põhjus, miks tal võiks võimaldada aresti ositi kanda, praeguseks ära langenud. Karistuse ositi kandmise vastu räägib ka asjaolu, et A.T on järjekindel õiguserikkuja. Ainuüksi aastatel 2016–2017 karistati A.T TS § 69 lg 1 järgi kuuel korral. Aresti kandmine ositi nädalavahetustel lihtsustaks G.V uute väärtegude toimepanemist. Asja materjalidest ei nähtu ka ühtki muud kaalukat põhjust, miks A.T ei saaks mõistetud aresti korraga ära kanda.

9. Seetõttu ja juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ning § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 28. veebruari 2018. a otsuse muutmata ja A.T apellatsiooni rahuldamata.

Juhan Sarv (allkirjastatud digitaalselt)