2-14-53722/68 · Riigikohtu tsiviilkolleegium

R I I G I K O H U S

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-14-53722

Otsuse kuupäev

Tartu, 25. aprill 2018

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Ants Kull ja Malle Seppik

Kohtuasi

J. M hagi L. S ja S OÜ vastu testamendi tühistamiseks või

tühisuse tuvastamiseks, omandiõiguse tunnustamiseks,

valdust üle andma kohustamiseks, kinnistusraamatu kande

ebaõigeks tunnistamiseks ja parandamiseks ning

omanikukande parandamiseks tahteavaldust tegema

kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 30. novembri 2017. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

J. M kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

15 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja J. M, esindaja vandeadvokaat Vladimir Sadekov

Kostja L. S

Kostja S OÜ

Asja läbivaatamise kuupäev

9. aprill 2018. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas

nr 2-14-53722 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.

3. J. M teatada Riigikohtule, kellele ja millisele pangakontole tagastada

kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon. Tagastada J. M kassatsioonkaebuselt tasutud

kautsjon tema teatatud isiku pangakontole.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-14-53722

1. J. M (hageja) esitas 1. juulil 2014 Harju Maakohtule hagi L. S (kostja I) ja S OÜ (kostja II) vastu.

Hageja palus tühistada oma ema, P. S (pärandaja) 22. augustil 2008 kostja I nimele tehtud koduse

testamendi (testament), tunnustada hageja omandiõigust Tallinnas Xxxxx xxx xx–xx asuvale

korteriomandile (korteriomand) ja anda see hagejale üle, kohustada kostjat II andma korteriomandi

hageja valdusse, tunnistada ebaõigeks ja muuta kinnistusraamatu kanne, mille kohaselt kanti

kostja II 3. augustil 2010 kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna, ning kohustada kostjat

tegema omanikukande parandamiseks tahteavalduse.

Maakohus keeldus 11. juuli 2014. a määrusega kostja II vastu esitatud kinnistusraamatu kande

muutmise ja omandiõiguse üleandmise hagi menetlusse võtmast. Maakohus võttis 14. juuli 2014. a

määrusega menetlusse kostja I ja kostja II vastu esitatud testamendi tühistamise nõude.

Hageja täiendas 12. novembril 2015 hagiavaldust ja palus tuvastada, et kostja I nimele tehtud

testament on tühine, tunnustada hageja omandiõigust korteriomandile 11. novembril 2013 pärandi

vastuvõtmise alusel ja anda korteriomand hagejale üle, kohustada kostjat II andma korteriomandi

hageja valdusse, tunnistada ebaõigeks ja parandada kinnistusraamatu kanne, mille kohaselt kanti

kostja II 3. augustil 2010 kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna, ning kohustada kostjat

tegema tahteavalduse omanikukande parandamiseks. Alternatiivselt palus hageja tühistada kostja I

kasuks tehtud testamendi. Hageja palus jätta menetluskulud kostjate kanda.

Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt tegi hageja ema väidetavalt 22. augustil 2008 kahe

tunnistaja juuresolekul koduse testamendi, pärandades oma vara kostjale I. Pärandaja suri

5. veebruaril 2009 ja notar väljastas 1. juulil 2010 pärimistunnistuse kostja I nimele.

Pärimistunnistuse alusel läks kostjale I üle pärandvara hulka kuulunud korteriomand. Kostja I

võõrandas korteriomandi 3. augustil 2010 kostjale II, mille juhatuse liige on ta ise. Eesti

Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiis tuvastas, et testament on võltsitud, ning notar teatas 19. juulil

2013 hagejale, et tunnistas 10. juulil 2013 pärimistunnistuse kehtetuks. Notar väljastas

11. novembril 2013 pärimistunnistuse, mille järgi läks pärandaja vara üle hagejale. Seega pidi

hagejale üle minema ka korteriomand. Kuna testament on võltsitud, on see tühine ning sellel ei ole

õiguslikke tagajärgi. Seega ei läinud omandiõigus üle kostjale I ning temal ei olnud õigust

võõrandada korteriomandit kostjale II. Kostja II teadis, et kostjal I ei olnud õigust omandit üle anda.

Kuna kostja I ja kostja II on omavahel seotud, omandasid nad mõlemad korteri pahauskselt. Seega

on vale ka kinnistusraamatu kanne kostja II omandiõiguse kohta. Kostja II valdab korterit

ebaseaduslikult. Asja omanik võib asja pahauskselt omandajalt igal ajal tagasi nõuda. Kuna

testament on koostatud pärandaja tahte vastaselt, see on võltsitud ja pärimistunnistus on tunnistatud

kehtetuks, esinevad testamendi tühistamise aluseks olevad asjaolud ning testamendi alusel saadu

tuleb tagastada alusetu rikastumise sätete alusel.

2. Kostja I ei tunnistanud hagi, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Hageja ei ole tõendatud, et testament koostati eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul.

Hageja ei saa taotleda testamendi tühistamist, kuna ta ei ole selle tehingu pool ega poole

õigusjärglane. Kui hagejal on hagi esitamise õigus, on tema nõue aegunud, kuna testament koostati

2008. a-l ja hagi esitati alles 2014. Notar teavitas hagejat ja tema esindajat juba 13. septembril 2011,

et testamendiga on probleeme ja hagi tuleb kohtusse esitada ühe aasta jooksul. Testamendi

võimalikust võltsimisest teavitas hageja esindajat 30. jaanuaril 2013 ka Politsei- ja Piirivalveamet.

Samuti on möödunud tehingu tühistamise tähtaeg. Kostja I sai korteriomandi omanikuks heauskselt

testamendi alusel, mille õigsuses tal ei olnud põhjust kahelda. Kostja I ei teadnud ega pidanud

teadma testamendiga seotud probleemidest ning hageja ei ole sellistele asjaoludele ka viidanud.

2(9)

2-14-53722

3. Kostja II ei tunnistanud hagi, palus jätta selle rahuldama ja menetluskulud hageja kanda.

Hageja ei ole tõendanud eksimust, pettust, ähvardust või vägivalla mõju testamendi koostamisel.

Pärandaja ei esitanud testamendi tühistamise avaldust. Testamendi tühistamise nõue on aegunud,

kuna on esitatud enam kui aasta pärast väidetavast tühistamise aluseks olevast asjaolust

teadasaamist. Samuti on möödunud tehingu tühistamise tähtaeg. Kuna testamendi tühistamiseks ei

ole alust, ei ole võimalik tunnustada hagejat korteriomandi omanikuna. Kuna kostjad omandasid

korteriomandi heauskselt, ei ole võimalik tühistada käsutustehingut, mille alusel sai korteriomandi

omanikuks kostja II. Heauskse omandamise korral kehtib käsutus vaatamata sellele, et käsutuse tegi

õigustamata isik. Kuna kinnistusraamatu kanne kostja II kohta on tehtud õigel alusel, ei ole alust

seda muuta ega anda valdust üle hagejale.

4. Harju Maakohus rahuldas 17. juuli 2017. a otsusega hagi ning tühistas testamendi, tunnustas

hageja omandiõigust korteriomandile ja kohustas kostjat II andma korteriomandi valduse üle

hagejale. Maakohus märkis, et kohtuotsuse jõustumisel tuleb kustutada kinnistusraamatus

omanikukanne kostja II kohta, kanda kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna hageja ning

kohustada kostjat II andma selleks nõusoleku. Omanikukande muutmise avaldust asendab jõustunud

kohtuotsus. Maakohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning mõistis neilt solidaarselt

hageja kasuks välja riigilõivu 700 eurot ja õigusabikulud 1975 eurot, kohustades kostjaid maksma

menetluskuludelt ka viivist.

Maakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle:

•

Pärandaja suri 5. veebruaril 2009, tema pärandvara hulgas oli korteriomand;

•

22. augustil 2008 kahe tunnistaja juuresolekul koostatud koduse testamendiga pärandati

pärandaja kogu vara kostjale I;

•

1. juulil 2010 andis notar kostjale I pärimistunnistuse;

•

kostja I võõrandas 3. augustil 2010 korteriomandi kostjale II, mis on kostja I äriühing;

•

notar tunnistas 10. juulil 2013 kostjale I väljastatud pärimistunnistuse kehtetuks käekirja

kohtuekspertiisi akti alusel, millega tuvastati, et testamenti ei allkirjastanud pärandaja;

•

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri majanduskuritegude talitus algatas kriminaalasja

sündmuste kohta, kus kostja I kasutas testamendi võltsimist ja sai korteriomandi omanikuks,

kuid kriminaalmenetlus lõpetati kostja I suhtes 16. aprillil 2015 aegumise tõttu.

Testamendi tühistamise hagi ei ole aegunud. Hageja sai testamendi tühistamise aluseks olevatest

asjaoludest teada notari 19. juuli 2013. a kirjast pärimistunnistuse tühistamise kohta, mille ta sai

ilmselt kätte pärast 19. juulit 2013. Kuna hagi esitati 1. juulil 2014, on see tähtaegne. Hagejal on

pärimisseaduse (PärS) § 88 lg 7 järgi õigus esitada testamendi tühistamise hagi.

Kriminaalasjas on käekirjaekspertiisi teinud eksperdid andnud arvamuse, et testamendil olevat

allkirja ei kirjutanud pärandaja. Võrdlusmaterjal võimaldas teha allkirjaekspertiisi. Seega ei ole

pärandaja testamenti teinud ega oma viimset tahet avaldanud.

Tehing on kehtetu, kui see on puudusega, mis annab aluse tehingu tühistada, või see on algusest

peale tühine. Hageja ei muutnud omavoliliselt hagi alust ja eset. Tehingu tühisuse alusele tuginedes

tuvastab kohus tühisuse ilma menetlusosalise taotluseta.

Tegemist on ühepoolse tehingu võltsimisega, s.o pettusega tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 90 lg 1 mõttes. On tõendatud, et kostja I omandas võltsitud testamendi alusel pärandaja

3(9)

2-14-53722

vara. Kriminaalmenetluses uuriti nelja koduse testamendi võltsimise ja kasutamise ning

testamentide abil kelmuse toimepanemise asjaolusid. Kriminaalmenetluses tehti kindlaks, et kõik

testamendid, sh vaidlusalune testament on võltsitud, st kostja I omandas vara võltsitud testamendi

alusel. Kahe testamendi järgi oli pärandi saajaks kostja I ja kahel juhul tema poeg. Kostja I ja tema

poeg kanti testamentidega päritud kinnistute omanikena kinnistusraamatusse ja võõrandasid need

kostjale II. Kahel juhul jäid pärimistoimingud lõpule viimata kostjast I ja tema pojast sõltumatute

asjaolude tõttu. Kostja I suhtes lõpetati kriminaalmenetlus kuriteo aegumise tõttu. Kostja I selgitas

kohtuistungil, et testamendi tõid tema korterisse majas santehnikutena töötanud isikud ning tema

uskus, et testamendi tegi pärandaja, kes oli seda kunagi lubanud teha, sest kostja I oli ainus

pärandajaga suhelnud isik. Hiljem väitis kostja I, et ta ei suhelnud pärandajaga sageli, kuna käis

tööl. Kõikide testamentide koostamise juures olid tunnistajatena samad santehnikud. Kriminaalasjas

kahtlustatavatena ülekuulatud tunnistajate ütlustega on tõendatud, et pärandaja ei öelnud testamendi

koostamisel ühtegi sõna. Kuna tema allkirja tuli võltsida, ei olnud ta järelikult nõus või võimeline

allkirja andma. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kohaselt võib testamendi vormistamise

kohta kogutud tõenditest järeldada, et dokument on võltsitud. Testamendi vormistamise ajal viibis

korteris ka kostja I, kuigi ta saabus hiljem. Kuna kostjal I ei olnud küsimusi temale tuttavate isikute

viibimise kohta võõra inimese korteris, pidi ta olema nende tegevusega kursis. Kahtlustatavatena

ülekuulatud santehnikud väitsid, et kostja II omanikud on nii kostja I kui ka tema poeg. Töötajatel

sellise mulje tekkimiseks pidi kostja I ja tema poja koostöö olema tihe ning ei ole usutav, et nad ei

teadnud teineteise tegemistest. Olles juba enne menetlust teadlik testamendi võltsitusest, ei

kavatsenud kostja I pettuse teel omandatud varast loobuda ja leiab, et tal oli õigus see endale saada.

Lähtudes pärandaja vara omandamise skeemist ja kostja I soovist väljapetetud vara iga hinna eest

säilitada, on kohus veendunud, et kostja I teadis pettusest. TsÜS § 90 lg 2 kohaselt tuleb tühistatud

tehingu järgi saadu tagastada alusetu rikastumise sätete kohaselt. Tehingu tühistamine TsÜS § 94

alusel toob kaasa selle tagasitäitmise võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 alusel.

Tehing, millega kostja I sai pärandaja korteriomandi enda omandisse, on algusest peale kehtetu.

Kostjal I ei olnud õigust korterit võõrandada ning ta pidi seda teadma. Kuna kostja I on kostja II

ainuomanik ja juht, pidi kostja II samuti teadma korteriomandi ebaseaduslikust võõrandamisest.

Hageja sai korteriomandi omanikuks pärandi avanemisel, s.o ema surmaga. Kuna testament ja

pärimistunnistus on tühised, langes ära alus kostjate kandmiseks kinnistusraamatusse korteriomandi

omanikuna. Hagejal on AÕS § 65 lg 1 ja kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 järgi õigus

nõuda ebaõige kande parandamiseks kostja II nõusolekut. KRS § 341 lg 8 kohaselt asendab kostja II

nõusolekut kohtulahend.

5. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse,

millega jätta hagi rahuldamata. Kostjad palusid jätta menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei põhine maakohtu otsus tõenditel. Hageja ei tõendanud, et

pärandajat sunniti testamenti koostama või ta ei allkirjastanud testamenti. Kuna eksperdid ei olnud

pädevad, ei ole tõendatud, et pärandaja ei allkirjastanud testamenti. Ka testamendi koostamise juures

viibinud tunnistajad ei ole andnud ütlusi, et pärandaja ei kirjutanud testamendile alla. Isegi kui

testament on võltsitud, omandasid kostjad korteri heauskselt. Alusetu on maakohtu järeldus, et

kostja I pidi teadma testamendi võltsimisest. Kostja I süüd ega väidetavast kuriteost teadlikkust ei

ole kriminaalmenetluses tuvastatud. Kuna testamendi võltsimine ja kostjate pahausksus ei ole

tõendatud, on omandiõiguse tunnustamise ja kinnistusraamatu kande muutmise nõuded

põhjendamatud. Heauskselt kolmandalt isikult ei saa vara ära võtta.

4(9)

2-14-53722

Samuti leidis maakohus valesti, et nõue ei ole aegunud. Pettuse korral tuli hagi esitada kuue kuu

jooksul arvates pettusest teadasaamisest, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast tehingu tegemist.

Testament koostati 2008. a-l, hagi esitati 1. juulil 2014. Möödunud on ka pärimisseadusest tulenev

aegumistähtaeg. Kohus luges testamendi tühistamise aluseks olevatest asjaoludest teadasaamise

ajaks ekslikult 19. juuli 2013.

Maakohus leidis valesti, et hageja ei ole hagi eset muutnud. Samuti on otsus vastuoluline, kuna

kohus põhjendas, et võib lahendada testamendi tühisuse ilma poole taotluseta, kuid lahendas asja

tehingu tühistamise sätete järgi. Kohus ei olnud seega ka ise veendunud, et testamendi tühisuse

tuvastamiseks on alust. Tehingu tühisuse alustele kohus ei viidanud.

6. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

solidaarselt kostjate kanda.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30. novembri 2017. a otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja

uueks läbivaatamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt.

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt palus hageja esialgses hagis tühistada kostja I nimele tehtud

testamendi, tunnustada hageja omandiõigust korteriomandile ja anda see hagejale üle, kohustada

kostjat II andma korteriomand hageja valdusesse, tunnistada ebaõigeks ja muuta kinnistusraamatu

kanne, mille järgi kostja II kanti 3. augustil 2010 kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna, ja

kohustada kostjat tegema tahteavalduse omanikukande parandamiseks. Maakohus keeldus 11. juuli

2014. a määrusega menetlusse võtmast kostja II vastu esitatud kinnistusraamatu kande muutmise ja

omandiõiguse üleandmise hagi. 12. novembril 2015 esitatud täiendavas hagis palus hageja tuvastada

kostja I kasuks tehtud testamendi tühisuse, tunnustada hageja omandiõigust korteriomandile pärandi

11. novembril 2013 vastuvõtmise alusel ja anda see hagejale üle, kohustada kostjat II andma

korteriomandi hageja valdusse, tunnistada ebaõigeks ja parandada kinnistusraamatu kanne, mille

järgi kanti kostja II kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna, ja kohustada kostjat tegema

omanikukande parandamiseks tahteavaldus. Alternatiivselt palus hageja tühistada kostja I kasuks

tehtud koduse testamendi. Kuna hageja esitas täiendavas hagis nõuded, mille menetlusse võtmisest

maakohus oli keeldunud, ning alternatiivnõude, oleks maakohus pidanud enne nende menetlema

asumist tegema tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 372 sätestatud menetlusse võtmise

määruse.

Lisaks ei täitnud maakohus TsMS §-s 392 sätestatud eelmenetluse ülesandeid. Hagi on esitatud kahe

kostja vastu, kes hagiavalduses märgitud asjaoludest nähtuvalt ei ole solidaarvõlgnikud VÕS § 65

lg-te 1 ja 2 kohaselt ega kaaskostjad, kelle suhtes saab vaidlusalust õigussuhet tuvastada üksnes

ühiselt TsMS § 207 lg 3 järgi. Maakohus oleks pidanud selgitama eelmenetluses välja, millised

nõuded hagejal kummagi kostja vastu on, määrama kindlaks kummagi kostja vastu esitatud hagi

hinna ja vastavalt sellele kummagi kostja tasutava riigilõivu suuruse. Samuti oleks maakohus

pidanud juhtima hageja tähelepanu sellele, et tema nõuded ei ole sõnastatud korrektselt ja selgelt.

Hageja täiendava hagi p-s 1.3 esitatud kinnistusraamatu kande parandamise ja tahteavaldust andma

kohustamise nõude sõnastus on nii ebaselge, et seda ei oleks võimalik hagi rahuldamise korral täita.

Hageja esitas mh nõuded nii hageja omandiõiguse tunnustamiseks kui ka kostja II kohustamiseks

anda korteriomand hageja valdusse. Maakohtu otsusest ei ole võimalik aru saada, miks maakohus

omandiõiguse tunnustamise nõuet menetles. Hageja omandiõiguse tuvastab kohus

5(9)

2-14-53722

vindikatsiooninõude rahuldamise eeldusena (asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1). AÕS ei sätesta

omandiõiguse tunnustamise nõude esitamise õigust, kuid omanikul on TsMS §-s 368 sätestatud

eelduste olemasolu korral võimalik esitada tuvastushagi, mille esemeks on tuvastada, et hageja on

asja omanik. Tuvastusnõude eelduseks on tuvastushuvi olemasolu, mille kohus peab alati kindlaks

tegema. Hageja esitas kostja II vastu korteriomandi valdusest väljaandmise nõude. Seega oli hageja

eesmärk esitada sooritusnõue ning asjaolu, et hageja on korteriomandi omanik, on asja võõrast

valdusest väljaandmise nõude eeldus. Maakohus ei saanud menetleda tuvastusnõuet, ilma et ta

veenduks, et tuvastusnõue on suunatud asjaolu tuvastamisele, mida TsMS § 368 tuvastushagi

esemena võimaldab, ja hagejal on kohane tuvastushuvi. Hageja esitatud asjaolud ei viita sellele.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul eeltoodu kindlaks teha ning juhul, kui tuvastushagi

menetlemise eeldusi ei esine, jätta tuvastusnõue läbi vaatamata.

Maakohus jättis tähelepanuta ka selle, et hageja ei ole hagiavalduses esile toonud, millisel alusel ta

nõuab testamendi tühistamist. PärS § 88 lg 7 kohaselt, kui testamendi tegemisel esines asjaolu, mis

annab tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi alust testamendi tühistada, võib pärast pärandaja surma

testamendi tühistada ka isik, kes oleks õigustatud pärima testamendi või selle osa kehtetuse korral.

Testamendi tühistamiseks tuleb esitada hagi kohtusse. Hageja tuginemine pärandaja allkirja

võltsimisele ja viitamine TsÜS § 90 lg-tele 1 ja 2 ei ole testamendi tühistamiseks piisav. Hageja ei

ole hagiavalduses esitanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et testament tehti olulise eksimuse,

pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul (TsÜS §-d 92, 94 ja 96). Maakohus leidis, et tegemist on

pettuse mõjul tehtud testamendiga, kuid ei tuvastanud TsÜS § 94 lg-s 1 sätestatud pettuse koosseisu.

Kuna hagiavalduses ei olnud selliseid asjaolusid esitatud, ei saanudki kohus neid kindlaks teha.

Maakohus märkis õigesti, et kohus võib vastavate asjaolude esinemise korral ise tuvastada

testamendi tühisuse, ilma et menetlusosalised oleks seda taotlenud. Kohus ei võtnud seisukohta, kas

hagejal on huvi sellise tuvastusnõude menetlemiseks. Samuti ei võtnud maakohus seisukohta

testamendi võimaliku tühisuse kohta. Kui hageja nõuded ei ole selged ja hagi aluseks olevad

asjaolud on esitatud puudulikult, peab kohus juhtima sellele hageja tähelepanu ja andma tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks. Kohus ei saa hagi aluseks olevaid asjaolusid ise tõendite alusel tekitada,

vaid need peab kohtule esitama hageja. Asja materjalist ei nähtu, et maakohus oleks pooltega

arutanud nõuete võimalikku kvalifikatsiooni. Kuna ringkonnakohus ei saa ise eelmenetluse puudusi

kõrvaldada, tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule eelmenetluses. Ringkonnakohus ei

saa ise uut otsust teha, sest hageja nõuded on ebaselged, välja on selgitamata asja lahendamiseks

olulised asjaolud ja neid kinnitavad tõendid. Maakohtul tuleb selgitada välja, millised nõuded

milliste asjaolude alusel on kummagi kostja vastu esitatud ja milliste tõenditega hageja neid

tõendab, määrata kindlaks kummagi kostja vastu esitatud hagi hind ja teha kindlaks kummagi kostja

tasutav riigilõivu suurus. See tähendab, et maakohus peab tegema hagejale ettepaneku hagiavalduse

puuduste kõrvaldamiseks kohtu määratud tähtajaks. Seejärel tuleb teha kostjatele ettepanek esitada

konkreetsed vastuväited hagile ja hageja esitatud tõenditele.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta jõusse

maakohtu otsuse. Hageja palub jätta menetluskulud kostjate kanda, kellelt mõista välja hageja

kassatsiooniastme menetluskulu 990 eurot ja viivis alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kulude

hüvitamiseni.

6(9)

2-14-53722

Ringkonnakohus leidis valesti, et hageja nõue on ebaselge ega ole täidetav. Kuna maakohtule oli

hageja nõue selge, arusaadav ja täidetav, pidi ta selle lahendama ega pidanud tegema hagejale nõude

täpsustamise ettepanekut.

9. Kostjad vaidlevad kassatsioonkaebusele vastu ning paluvad jätta selle rahuldamata ja

ringkonnakohtu otsuse muutmata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada

materiaalõiguse normi vale kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi

tuleb saata TsMS § 691 p 2 järgi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

11. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei teinud maakohus eelmenetluse toiminguid nõuetekohaselt,

sest jättis hageja nõuded ning asja lahendamiseks olulised asjaolud ja neid kinnitavad tõendid välja

selgitamata. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu menetlusõiguse normide rikkumise tõttu ei saa

ringkonnakohus ise asjas uut otsust teha, mistõttu tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule.

Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on rikkunud asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saates

oluliselt menetlusõiguse norme.

Kolleegium on varem selgitanud, et menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes peab ringkonnakohus

esmajoones püüdma asja ise lahendada ning üksnes erandina saatma asja esimese astme kohtule

uueks lahendamiseks, kui ta ei saa asja lõpuni lahendada. Menetlusökonoomia põhimõttest

tulenevalt (TsMS § 2) peab ringkonnakohus vajadusel hindama uusi tõendeid ja tuvastama

asjaolusid. Asja saatmine maakohtule TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi uueks arutamiseks eelmenetluse

staadiumis on põhjendatud eelkõige juhtudel, kus maakohus on olulisel määral rikkunud

eelmenetluses selgitamiskohustust (TsMS § 328 lg 2, § 329 lg 3, § 351 lg 2 ja § 392 lg 1 p-d 1–4)

(Riigikohtu 20. detsembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-10683, p 24).

Kostjad ei ole apellatsioonkaebuses tuginenud rikkumistele, mida ringkonnakohus on maakohtule

ette heitnud. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 656 lg 1 või 2

alusel tühistada apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata menetlusõiguse normide olulise

rikkumise tõttu. Seega on ringkonnakohus ületanud kostjate apellatsioonkaebuse läbivaatamisel

kaebuse piire (TsMS § 651 lg 1).

Lisaks ei ole ringkonnakohus põhjendanud oma järeldust, et maakohtu rikkumisi ei ole võimalik

apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Ringkonnakohtu otsuses märgitu ei võimalda järeldada, et

maakohus rikkus eelmenetluses olulisel määral selgitamiskohustust ning jättis seetõttu asjas olulised

asjaolud välja selgitamata.

12. Põhjendatud ei ole ringkonnakohtu seisukoht, et hagis esitatud nõuded ei ole selged. Asja

materjalidest nähtuvalt palus hageja testamendi tühistada või tuvastada selle tühisuse, tunnustada

hageja omandiõigust korteriomandile, anda hagejale üle korteriomandi valdus ning parandada

kinnistusraamatu omanikukanne, kohustades kostjat andma selleks nõusolek. Hageja tugines sellele,

et ta on korteriomandi omanik. Hagi kohaselt kanti kostja I korteriomandi omanikuna

kinnistusraamatusse võltsitud testamendi alusel ning kostja I võõrandas seejärel korteriomandi

samuti pahausksele kostjale II, kes kanti kinnistusraamatusse korteriomandi uue omanikuna. Kuna

kinnistusraamatu kanne on vale, tuleb see parandada ning kostja II asemel kanda korteriomandi

7(9)

2-14-53722

omanikuna kinnistusraamatusse hageja, kellele anda üle ka korteriomandi valdus. Hageja

eesmärgiks on saavutada kinnistusraamatu omanikukande parandamine ja korteriomandi valduse

saamine. Kolleegiumi arvates on hagis esitatud nõuded piisavalt selged. Hageja nõuab AÕS § 65

alusel kinnistusraamatu kande parandamist, AÕS § 65 lg 1 ja KRS § 341 kohaselt kande

parandamiseks kostjalt II nõusoleku saamist ning AÕS § 80 järgi korteriomandi hagejale

üleandmist. Hagi alusena esitatud faktilised asjaolud ja tõendid võimaldasid ringkonnakohtul asja

lahendada.

13. Hageja nõue tunnustada tema omandiõigust korteriomandile ja nõuda see välja kostja II

valdusest on kvalifitseeritav AÕS § 80 järgse asja omaniku vindikatsiooninõudena oma asja teise

isiku ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Ringkonnakohus märkis õigesti, et omandiõiguse

tunnustamise nõudel ei ole seejuures iseseisvat tähendust ning omandiõiguse tuvastab kohus

AÕS § 80 alusel esitatud vindikatsiooninõude rahuldamise eeldusena (Riigikohtu 29. oktoobri

2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-86-14, p 13). Kolleegiumi hinnangul ei olnud ringkonnakohtul

takistust seda teha. Lähtudes hagis esitatud asjaoludest, oli ringkonnakohtul võimalik jätta

iseseisvalt esitatud omandiõiguse tunnustamise nõue läbi vaatamata.

14. Asja lahendamist ringkonnakohtus ei välistanud ka see, et hagi on esitatud kostjate vastu, kes ei

ole solidaarvõlgnikud ega kaaskostjad. Kuna hageja esitas hagi mõlema kostja vastu, oli

ringkonnakohtul võimalik asja lahendades otsustada, milline nõue millise kostja vastu rahuldada või

rahuldamata jätta.

15. Samuti saanuks ringkonnakohus lahendada vaidluse vaatamata asjaolule, et hageja arvates on tal

testamendi tühistamise või tühisuse tuvastamise nõue. Kolleegium on korduvalt rõhutanud, et kohus

ei ole seotud hageja viidatud õigusliku alusega, vaid kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud

hagi aluseks olevad asjaolud (vt nt Riigikohtu 21. septembri 2016. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-59-16, p 13). See nõue kehtib ka ringkonnakohtu kohta, kes TsMS § 652 lg 8 järgi ei ole

seotud apellatsioonkaebuse ega selle vastuse õigusliku põhjendusega (vt ka Riigikohtu 13. mai

2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-08, p 15). Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et hageja

tugineb nii vindikatsiooninõudes kui ka kinnistusraamatu kande parandamise nõudes sellele, et

testamendi tegemiseks ei olnud pärandaja tahteavaldust ja tema allkirja võltsiti.

TsÜS § 67 lg 1 järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub

kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehingud on TsÜS § 67 lg 2

kohaselt ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku

tahteavaldus. Testament on PärS § 19 lg-te 1 ja 2 järgi ühepoolne tehing, millega pärandaja teeb

oma surma puhuks isiklikult pärandi kohta korraldusi. Testament kui kindlale isikule suunamata

tahteavaldus muutub TsÜS § 69 lg 1 teise lause kohaselt kehtivaks tahte väljendamisega. Eeltoodust

tulenevalt on pärandaja tahteavalduse kaudu soovitud tagajärje saabumise esmaseks eelduseks

asjaolu, et pärandaja on teinud tahteavalduse pärandi kohta. Lisaks sätestavad PärS § 20 lg 3 ja § 23

lg 1 ning TsÜS § 78 lg 1 koduse testamendi kehtivuse eeldusena kirjaliku vorminõude, st et

pärandaja on testamendi oma käega allkirjastanud.

Maakohus tuvastas, et pärandaja ei ole testamenti teinud ega oma viimset tahet avaldanud.

Ringkonnakohus ei ole pärandaja tahteavalduse olemasolu tuvastanud ega leidnud, et maakohus

rikkus pärandaja tahteavalduse puudumise ja allkirja võltsituse kindlakstegemisel menetlusõiguse

norme, sh eksis tõendite hindamisel. Kolleegium selgitab, et olukorras, kus kohus tuvastab, et

pärandaja ei ole testamenti teinud, ei ole kohtul alust testamendi tühisust tuvastada ega testamenti

tühistada. Kui pärandaja ei ole testamendi tegemiseks tahet avaldanud, ei olegi testamenti olemas,

8(9)

2-14-53722

mistõttu ei saa tuvastada selle tühisust ega seda tühistada. Testamendi tühisuse saab kohus tuvastada

nt juhul, kui pärandaja tegi oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi, kuid ei kirjutanud

testamendile alla. Sellisel juhul oleks testament tühine vormipuuduse tõttu (TsÜS § 83 lg 1). Pärija

võib testamendi tühistada, kui pärandaja tegi tahteavalduse, allkirjastades selle eksimuse, pettuse,

ähvarduse või vägivalla mõjul (TsÜS § 90 lg 1, PärS § 88 lg 7).

16. Eeltooduga arvestades tuleb ringkonnakohtul asja uuel läbivaatamisel teha hageja

vindikatsiooninõude ja kinnistusraamatu kande parandamise nõude lahendamiseks esmalt kindlaks,

kas pärandaja on teinud testamendi, st kas on olemas tema tahteavaldus korteriomandi kostjale I

pärandamiseks. Tahteavalduse olemasolu korral peab ringkonnakohus võtma põhjendatud seisukoha

testamendi kehtivuse kohta.

17. Menetluskulud jaotab ja määrab kooskõlas TsMS § 173 lg 3 teises lauses ja § 174 lg-s 6

sätestatuga kindlaks ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel.

18. Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon

TsMS § 149 lg 4 esimese lause järgi tagastada. Hagejal tuleb Riigikohtule teatada isiku nimi ja

pangakonto number, millele kautsjon tagastada (TsMS § 149 lg 8).

Peeter Jerofejev

Ants Kull

Malle Seppik

9(9)