2-16-15085/29 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

24. aprill 2018 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-15085

Tsiviilasi

Xxxxhagi MTÜ Eesti Spordiselts Põhjakotkas vastu

täitedokumendist tulenevate õiguste ja kohustuste

tuvastamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Xxxx(isikukood xxxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Margus Lentsius

Kostja MTÜ Eesti Spordiselts Põhjakotkas (registrikood

80080734), lepinguline esindaja vandeadvokaat Otto

Preem

Menetlustoiming

Menetluskulude kindlaksmääramine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kostja MTÜ Eesti Spordiselts Põhjakotkas avaldus menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt.

2. Määrata kindlaks MTÜ Eesti Spordiselts Põhjakotkas menetluskulude rahaline

suurus summas 1 000 eurot.

3. Välja mõista Xxxx MTÜ Eesti Spordiselts Põhjakotkas kasuks menetluskulud

summas 1 000 eurot.

4. Välja

mõista

Xxxx

MTÜ

Eesti

Spordiselts

Põhjakotkas

kasuks

viivis

menetluskuludelt (1 000 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

(TsMS § 177 lg 4).

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

Harju Maakohtu menetluses oli Xxxx hagi MTÜ Eesti Spordiselts Põhjakotkas vastu

täitedokumendist tulenevate õiguste ja kohustuste tuvastamise nõudes. Harju Maakohus jättis

5. juuni 2017 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hageja vaidlustas

otsuse Tallinna Ringkonnakohtus. Tallinna Ringkonnakohus jättis 18. detsembri 2017

otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud Xxxx kanda. 17. jaanuaril 2018

esitas hageja kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 18. detsembri 2017 otsusele, mille

Riigikohus jättis 21. veebruari 2018 määrusega menetlusse võtmata. Seega jõustus Harju

Maakohtu 5. juuni 2017 otsus 21. veebruaril 2018. Riigikohus jättis kassatsiooniastme kulud

Xxxx kanda.

Kostja

esitas

22. veebruaril 2018

taotluse

menetluskulude

summaarseks

kindlaks

määramiseks, mille järgi taotleb kostja menetluskulude kindlaks määramist summas 1 410

eurot. Kostja esitas 22. mail 2017 Harju Maakohtule menetluskulude nimekirja esimese astme

kulude

kindlaksmääramiseks

summas

eurot,

7. detsembril 2017

Tallinna

Ringkonnakohtule apellatsiooniastme kulude kindlaksmääramiseks summas 530 eurot ja

28. veebruaril 2018 Harju Maakohtule kassatsiooniastme kulude kindlaksmääramiseks

summas 260 eurot. 28. veebruaril 2018 esitatud taotluse järgi on kostja lõplik kolme

kohtuastme menetluskulude summa 1 410 eurot. Hageja esitas 23. aprillil 2018 oma

vastuväited kostja menetluskulude nimekirjale.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid

lähtuvalt menetluskulude jaotusest vajalikus ja põhjendatud ulatuses. TsMS § 174 lg 4

sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks

ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177

lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetlus-

kulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab

tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega

mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

Käesoleva tsiviilasja menetluskulud on kohtud jätnud hageja kanda, mistõttu tuleb kindlaks

määrata üksnes kostja kantud menetluskulude rahaline suurus.

TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-

39-16 selgitanud, et põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata

esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind).

Kostja õigusabikulud on esimeseastme menetluses 620 eurot, teise astme menetluses 530

eurot ja kolmanda astme menetluses 260 eurot, kokku 1 410 eurot. Kostja ei taotle

menetluskulude väljamõistmist käibemaksuga.

Kostja esimese astme menetluskulud koosnesid järgnevatest õigusabi toimingutest:

1) Hagile vastuse koostamine – 6h 40 min

• asjaolude väljaselgitamine, vestlus kliendiga – 1h

• materjalide ja kohtupraktika analüüs – 3h 50 min

• hagivastuse vormistamine – 1h 50 min

2) Kliendi esindamine kohtuistungil – 3h 40 min

• ettevalmistus istungiks – 2h

• istungil osalemine – 1h

• kliendiga suhtlus istungil toimunu osas – 40 min

Kostja teise astme menetluskulud koosnesid järgnevatest õigusabi toimingutest:

1) Apellatsioonkaebuse koostamine – 5h

• suhtlus kliendiga – 10 min

• kohtuotsuse ja apellatsioonkaebuse analüüs, tutvumine kohtupraktikaga – 3h

• apellatsioonkaebuse vastuse koostamine – 1h 50 min

2) Kliendi esindamine kohtuistungil – 3h 50 min

• suhtlus kliendiga – 30 min

• ettevalmistus istungiks – 2h 30 min

• istungil osalemine – 50 min

Kostja menetluskulud seoses kassatsiooniastme menetlusega koosnesid järgnevatest õigusabi

toimingutest:

1) Kassatsioonkaebuse suhtes seisukoha võtmine – 2h 40 min

• Tutvumine kassatsiooni ja seonduva kohtupraktikaga – 2h

• Suhtlus kliendiga kassatsiooni puudutavates küsimuses 40 min

2) Menetluskulude hüvitamise taotluse koostamine – 1h 40 min

Kohus peab põhjendatuks hagile vastuse koostamiseks kulunud aega (6h 40 min) ega näe

alust vähendada selleks toiminguks kulunud tööaega.

Kohus vähendab istungiks ettevalmistuseks kulunud tööaega (2h) poole võrra, pidades

vajalikuks ja põhjendatud tööajaks 1h. Arvestades, et istung toimus märkimisväärselt hiljem

kui kirjalike seisukohtade esitamine, peab kohus istungiks ettevalmistumise toimingut

vajalikuks. Käesolev kohtuasi ei ole mahukas, mistõttu peab kohus kostja kohtuistungiks

ettevalmistumisele kulunud tööaega paisutatuks ning peab põhjendatud ja vajalikuks istungiks

ettevalmistumisele kulunud ajaks 1 tund.

Kohus peab põhjendatud ja vajalikuks kliendiga suhtlusele kulunud aega (40 min). Kostja

osales istungil esindaja kaudu. Kohus andis istungil pooltele tähtaja kompromissi

saavutamiseks. Seega oli esindaja kohustatud menetlusosalisega arutama võimalikku

kompromissi ning selle tingimusi. Samuti on esindajal advokatuuriseadusest tulenev kohustus

teavitada klienti õigusteenuse osutamisega seotud tegevusest, mistõttu käesoleva vaidluse

asjaolusid arvestades, peab kohus kliendiga suhtlusele kulunud aega (40 min) vajalikuks ja

põhjendatuks.

Kohus peab põhjendatuks apellatsioonile vastuse koostamiseks kulunud aega (5h) ega näe

alust vähendada selleks toiminguks kulunud tööaega.

Kohus vähendab kohtuistungil kliendi esindamisele kulunud tööaega (3h 50 min) 1h 30 min

võrra pidades põhjendamatuks istungile ettevalmistumiseks kulunud aega 1h 30 minuti

ulatuses. Käesolev tsiviilasi ei olnud mahukas ning apellatsioonimenetluses tugines kostja

esimese astme menetluses esitatud asjaoludele. Kostja ei vahetanud esindajat, mistõttu oli

esindaja vaidlusega juba varasemast menetlusest tulenevalt kursis ning apellatsioonimenetluse

dokumentide mahtu arvestades peab kohus istungile ettevalmistuseks kulunud tööaega 1h ja

30 minuti ulatuses paisutatuks. Kohus peab seoses kliendi esindamisega istungil põhjendatuks

ja vajalikuks 2h 20 min.

Kohus nõustub hageja vastuväidetega ega pea vajalikuks ja põhjendatuks kostja

menetluskulusid

kassatsiooniastmes.

Riigikohus

ei

küsinud

kostjalt

arvamust

kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise kohta. Kohtupraktikas on peetud ebavajalikuks

töötunde selliste dokumentide koostamise eest, millel puudub menetluses tagajärg (RKo 2-13-

8736) ja mida kohus pole nõudnud (RKo 2-09-61353). Seetõttu ei pea kohus

kassatsioonkaebusega tutvumisega seoses ja vastavas osas kliendiga suhtlusele kulunud aega

põhjendatuks ega vajalikuks ning jätab selles osas menetluskulud hagejalt välja mõistmata.

Kohtupraktikas ei peeta põhjendatuks menetluskulude nimekirja koostamiseks tehtud tööaega

(RKTKo 3-2-1-64-17, p 12), sest nimetatud toiming ei eelda õigusalaseid teadmisi. Seetõttu ei

pea kohus menetluskulude hüvitamise taotluse koostamiseks kulunud aega (1h 40 min)

põhjendatud ja vajalikuks ning jätab selles osas menetluskulud välja mõistmata.

Kokkuvõttes peab kohus vajalikuks ja põhjendatud töötundide arvuks esimese astme

menetluses 9h 20 min, vähendades menetluskulude nimekirjas märgitud töötundide arvu 1

tunni võrra, ning teise astme menetluses 7h 20 min, vähendades menetluskulude nimekirjas

märgitud töötundide arvu 1h 30 min võrra. Kohus ei pea kostjale kassatsioonastmes osutatud

õigusabi toimingutele kulunud tööaega põhjendatud ja vajalikuks ning jätab 4h 20 minuti osas

menetluskulud välja mõistmata.

Kostjale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 60 eurot (km-ta). Kostja õigusabi tunnihind ei

ületa kohtupraktikas mõistlikuks peetavat töötasu tunnimäära.

Kohus määrab kostja menetluskulude suuruseks kokku 1 000 eurot (16h 40 min * 60).

Tulenevalt eeltoodust tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista kostja menetluskulud 1 000

euro ulatuses.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on

vastavasisulised taotlused esitanud, mistõttu tuleb hagejal alates käesoleva määruse

jõustumisest kuni määruse täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 kohaselt

menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik