1-16-8601/66 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

1168601

Otsuse kuupäev

24. aprill 2018

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Paavo

Randma

Kohtuasi

Kriminaalasi J. A. süüdistuses KarS § 210 lg 2 järgi ja M. T.

süüdistuses KarS § 210 lg 2 – § 22 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2017. a otsus

Tallinna Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2017. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

J. A. kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov, kassatsioon

M. T. kaitsja vandeadvokaadi abi Allan Valk, määruskaebus

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Prokuratuur, Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör

Kristiina Savtšenkova

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

21. veebruar 2018, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2017. a otsus osas, millega

1.1. J. A. tunnistati süüdi ja karistati KarS § 210 lg 2 järgi;

1.2. J. A-lt mõisteti SA A kasuks välja 24 279,44 eurot;

1.3. J. A-lt mõisteti välja menetluskulud.

2. Jõustada tühistatud osas Harju Maakohtu 29. juuni 2017. a otsus.

3. Mõista Eesti Vabariigilt J. A. kasuks välja valitud kaitsjale makstud tasu summas

1092 eurot (sh käibemaks).

4. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2017. a määrus, millega jäeti läbi

vaatamata M. T. kaitsja taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks, ja mõista

Eesti Vabariigilt M. T. pärijate kasuks välja valitud kaitsjale makstud tasu summas

8220 eurot (sh käibemaks). Esitatud taotluse kohaselt tuleb summa kanda J. T.

arvelduskontole xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

1. J. A-d süüdistati selles, et tema, olles alates 12. märtsist 2012 kuni 25. novembrini 2013 MTÜ K

(edaspidi MTÜ) juhatuse liige, pani kahel korral toime karistusseadustiku (KarS) § 210 lg 2 järgi

1-16-86011-16-8601

kvalifitseeritava soodustuskelmuse, kasutades väljamakstud soodustusi mitte-eesmärgipäraselt. J. A.

sõlmis MTÜ nimel Sihtasutusega A kaks rahastamislepingut. Rahastuslepingu nr 12-108 sisuks oli

Euroopa Ühenduse programmi Euroopa Noored projekti „Ideal eco-city: imagine, create, promote!“

elluviimine. Rahastuslepingu nr xx-xx sisuks oli Euroopa Ühenduse programmi Euroopa Noored

projekti „Vote for green Europe!“ elluviimine. Mõlema lepingu raames tehti MTÜ-le tasuta

väljamakse. Toetuse saajal lasus kohustus projektid nõuetekohaselt ellu viia. Tasuta rahalise

väljamakse tegemine majandustegevuses osalevale juriidilisele isikule eesmärgiga soodustada

majandustegevust on käsitatav soodustusena KarS § 210 lg 1 tähenduses. J. A. andis eeluurimisel

tuvastamata ajal, kuid hiljemalt 3. jaanuaril 2013 MTÜ arvelduskonto juurde kuulunud pangakaardi

üle M. T-le, kellel juriidiline seos MTÜ-ga puudus. M. T. võttis SA A poolt üle kantud soodustused

summas 18 380,80 eurot ja 19 960,80 eurot valdavas osas sularahas välja. J. A. jättis projektide

elluviimise kohustuse täitmata ega kasutanud saadud soodustusi eesmärgipäraselt. Projektis „Ideal

eco-city: imagine, create, promote!“ jättis MTÜ täitmata kohustuse tagastada programmis

osalenutele nende reisikulude katteks 4683,43 eurot. Projektis „Vote for green Europe!“ jättis MTÜ

täitmata kohustuse viia ellu rahastuslepingu tingimustele vastav projekt. Ei J. A. ega M. T. esitanud

projekti „Vote for green Europe!“ finants- ega lõpparuannet. Kohtuistungil täiendas prokurör

süüdistust sellega, et J. A. pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

2. M. T-d süüdistati selles, et tema, olles MTÜ faktiline juht, kihutas ja aitas kahel korral kaasa J. A-

l toime panna soodustuskelmust ning kasutas väljamakstud soodustust mitte-eesmärgipäraselt. M. T.

veenis 2012. a märtsis J. A-d asutama MTÜ-d ja asuma selle juhatuse liikmeks ning palus tal avada

MTÜ nimel pangakontod. M. T. soovil sõlmis J. A. rahastuslepingud. Projekti „Ideal eco-city:

imagine, create, promote!“ rahastustaotluse koostaski M. T. Süüdistuse hinnangul pani M. T. toime

KarS § 210 lg 2 – § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Maakohtu otsus

3. Harju Maakohtu 29. juuni 2017. a otsusega tunnistati M. T. süüdi KarS § 210 lg 2 järgi ja teda

karistati vangistusega kaheksaks kuuks. KarS § 73 lgte 1 ja 3 sätteid kohaldades jäeti mõistetud

karistus täitmisele pööramata tingimusel, et M. T. ei pane kahe aasta pikkuse katseaja jooksul toime

uut tahtlikku kuritegu. M. T-lt mõisteti SA A kasuks välja 24 279,44 eurot. J. A. mõistis maakohus

õigeks ja jättis tema vastu esitatud SA A tsiviilhagi läbi vaatama.

4. MTÜ oleks pidanud hüvitama projektis osalejate reisikulud hiljemalt 5. jaanuaril 2017, kuid jättis

selle kohustuse täitmata. Kuivõrd M. T. tegeles ainuisikuliselt kõikide MTÜ rahaasjadega, oli just

tema võimuses korraldada ka reisikulude hüvitamist. Projekti täitmine toimus tema initsiatiivil.

MTÜ kasutas ka projektiks „Vote for green Europe!“ eraldatud soodustust mitte-eesmärgipäraselt.

MTÜ faktilise juhi ja vastutava täideviijana vastab KarS § 210 lgtes 1 ja 2 sätestatud koosseisule ka

M. T. tegevus, kes küll ise ei ole erisubjekt, kuid kellele see tegu on omistatav.

5. J. A-le on esitatud süüdistus tegevusega toimepandud soodustuskelmuses, kuid ükski süüdistuses

kirjeldatud tegudest eraldi ega kogumis kuriteokoosseisu ei täida.

5.1. Kuna J. A-d ei ole süüdistatud pettuse teel soodustuse saamises (KarS § 210 lg 2 esimene

alternatiiv), vaid üksnes saadud soodustuse mitte-eesmärgipärases kasutamises (KarS § 210 lg 2

teine alternatiiv), siis ei saa koosseisu täita see, et ta oli MTÜ juhatuse liige ja sõlmis SA-ga A kaks

rahastuslepingut. Need teod leidsid aset enne soodustuse saamist.

2(8)

2

1-16-86011-16-8601

5.2. Teine J. A-le etteheidetav tegevus seisneb süüdistuse kohaselt selles, et ta andis MTÜ

arvelduskontole ligipääsu võimaldava pangakaardi M. T-le kui MTÜ-ga juriidiliselt mitteseotud

isikule. Tegelikult oli M. T. MTÜ-ga siiski juriidiliselt seotud, kuna J. A. volitas teda 11. septembril

2012 MTÜ nimel tegutsema. Kohus möönis, et pangakaardi üleandmine võib küll olla vastuolus

pangandustingimustega, kuid karistusõiguslikult seda keelatuks lugeda ei saa ja kaardi üleandmisega

läks omaniku tahte kohaselt üle ka pangakontol oleva raha käsutamise õigus. Ei ole tuvastatud, et

pangakaardi üleandmisega oleks kaasnenud juhised kasutada pangakaarti vastuolus

rahastamislepingu nõuetega. Kohus luges tuvastatuks, et mõlema projekti täitmise probleemidest sai

J. A. teadlikuks alles siis, kui SA A oli juba teise projekti katkestanud. Enne seda ei olnud J. A-l

alust M. T. usaldusväärsuses kahelda. Küsimust, kas J. A. oleks pidanud kontrollima M. T. tegevust

soodustuse kasutamisel, saaks aga kohtu hinnangul analüüsida vaid juhul, kui J. A-le oleks esitatud

süüdistus tegevusetuses ja välja toodud nii see, millise nõutava teo ta tegemata jättis, kui ka see,

millest tema tegutsemiskohustus tulenes.

5.3. Kolmandaks heidetakse J. A-le süüdistuses ette, et ta ei esitanud teise projekti finants- ega

lõpparuannet. Kohtu hinnangul on sellise aruannete esitamata jätmise puhul tavajuhtudel tegemist

soodustuskelmusega kaasneva lisatagajärjega, mis soodustuse mitte-eesmärgipärase kasutamise

koosseisu ei täida.

5.4.Tuginedes sellele, milliseid küsimusi esitas prokurör kohtus J. A. ülekuulamisel, aga ka

prokuröri lõpukõnele kohtulikes vaidlustes, asus kohus seisukohale, et prokurör on sisuliselt

soovinud heita J. A-le ette soodustuskelmuse toimepanemist tegevusetusega. Viidates Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi poolt otsuse nr 3111307 ps 10 märgitule, asus maakohus seisukohale, et

süüdistuse muutmine tegevusdeliktist tegevusetusdeliktiks oleks kohustuslikus korras eeldanud uue

süüdistuse esitamist. Lisaks sellele märkis maakohus, et kuna KarS § 210 lg 2 teises alternatiivis

sisalduva kuriteokoosseisu puhul ei ole tegemist ehtsa tegevusetusdeliktiga, oleks tulnud viidata ka

KarS § 13 lgle 1.

6. Kokkuvõtvalt asus maakohus seisukohale, et kuna süüdistuses J. A-le etteheidetavad tegevused ei

täida KarS § 210 lg 2 teises alternatiivis sisalduvat kuriteokoosseisu ja kuna kriminaalmenetluse

seadustiku (KrMS) § 268 lgtest 1 ja 5 tulenevalt on kohus kohtulikul arutamisel seotud

süüdistusega, tuleb J. A. õigeks mõista.

Apellatsioonid

7. Harju Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni Põhja Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Kristiina Savtšenkova ja kannatanu SA A.

7.1.

Prokurör taotles maakohtu otsuse tühistamist J. A. õigeksmõistmises ja tema

süüditunnistamist KarS § 210 lg 2 järgi soodustuskelmuse täideviimises tegevusetusega. M. T. osas

taotles prokurör teole antud õigusliku hinnangu muutmist selliselt, et ta tunnistataks süüdi

KarS § 210 lg 2 – § 22 lg 2 järgi soodustuskelmuse toimepanemisele kihutamises ja kaasaaitamises,

ning teiseks talle rangema karistuse mõistmist. Juhuks, mil ka ringkonnakohtu hinnangul ei ole J. A.

käsitatav soodustuskelmuse täideviijana, kuid M. T. seda on, taotles prokurör alternatiivselt J. A.

süüditunnistamist KarS § 210 lg 2 – § 22 lg 3 järgi soodustuskelmusele kaasaaitamises.

7.2.

Kannatanu taotles J. A. süüditunnistamist ja temalt 24 944,75 euro väljamõistmist M. T-ga

solidaarselt.

3(8)

3

1-16-86011-16-8601

Menetlus ringkonnakohtus ja ringkonnakohtu lahendid

A

8. Tallinna Ringkonnakohtu 11. oktoobri 2017. a määrusega määrati kriminaalasi apellatsiooni

korras arutamiseks kirjalikus menetluses ja apellatsioonimenetluse pooltele anti taotluste ning

seisukohtade esitamiseks aega kuni 23. oktoobrini 2017.

9. 23. oktoobril 2017 teavitas M. T. kaitsja ringkonnakohut sellest, et M. T. ema sõnade kohaselt suri

tema poeg eelmisel öösel. Kaitsja taotles kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 199 lg 1 p 4 alusel

ja lubas esitada surmatunnistuse ning võimalikud lisataotlused esimesel võimalusel.

10. Järgmisel päeval, s.o 24. oktoobril 2017 esitas M. T. kaitsja ringkonnakohtule taotluse mõista

Eesti Vabariigilt välja kaitsjatasu M. T. kaitsmise eest I astme kohtus ja apellatsioonimenetluses

osalemise eest kokku summas 8220 eurot ja kanda see summa M. T. ema arvelduskontole.

11. Prokurör asus seisukohale, et KrMS § 185 lg 2 kohaselt on kõnealuses olukorras tõepoolest riik

kohustatud kandma apellatsioonimenetluse kulud summas 600 eurot, kuid maakohtu poolt

süüdistatava kanda jäetud menetluskulude osas ei ole muudatuste tegemiseks seaduslikku alust.

Selles osas on prokuröri hinnangul maakohtu otsus jõustunud, sest ei M. T. ega tema kaitsja ei ole

seda apelleerinud.

12. Tallinna Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2017. a määrusega jäeti M. T. kaitsja taotlus valitud

kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks läbi vaatamata. Esmalt märkis ringkonnakohus, et Riigikohtu

praktika kohaselt tuleb kriminaalmenetluse kulude hüvitamise taotlus esitada enne kohtu siirdumist

nõupidamistuppa, sest vastasel korral ei ole kohtul võimalik otsustada, millised on

kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. Seejärel tõdes ringkonnakohus, et kuna

apellatsioonimenetluse pooltele anti taotluste esitamiseks aega kuni 23. oktoobrini, on kaitsja

24. oktoobri taotlus esitatud hilinenult.

13. Lisaks eelmises punktis märgitule tegi Tallinna Ringkonnakohus 31. oktoobril 2017 veel ühe

määruse, millega tühistati maakohtu otsus M. T. süüditunnistamises ja karistamises KarS § 210 lg 2

järgi ning temalt SA A kasuks 24 279,44 euro ja riigituludesse sundraha 705 euro väljamõistmises.

Kriminaalmenetlus M. T. suhtes lõpetati KrMS § 199 lg 1 p 4 alusel süüdistatava surma tõttu.

B

14. Tallinna Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2017. a otsusega tühistati maakohtu otsus J. A.

õigeksmõistmises. J. A. tunnistati süüdi KarS § 210 lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks üks aasta

vangistust. KarS § 73 lgte 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud karistus täitmisele pööramata tingimusel, et ta

ei pane kahe aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. J. A-lt mõisteti SA A

kasuks välja 24 279,44 eurot.

14.1. Ringkonnakohtu hinnangul lahutas maakohus J. A-le esitatud süüdistuse põhjendamatult

osadeks. KarS § 210 koosseis eeldab erilise isikutunnusega isikut ja süüdistuses on ära näidatud

asjaolud, mis tõendavad J. A. osalemist majandustegevuses. Ringkonnakohus märkis, et J. A-le

süüdistuses ette heidetud teod – ta nõustus asuma MTÜ juhatajaks; avas pangakontod ja sõlmis

rahastuslepingud, mille tulemusel SA A kandis sinna soodustuse; tegi M. T. nimele volituse ja andis

4(8)

4

1-16-86011-16-8601

viimasele pangakaardi, pärast mida enam soodustuse kasutamise üle huvi ei tundnud ja jättis

lõpparuande koostamata – kätkevad endas nii soodustuse saamisele eelnenud kui ka järgnevat

käitumist, mis seisneb nii tegevuses kui ka tegevusetuses. Etteheidetavas teos tegevuse ja

tegevusetuse läbipõimumise tõttu tuleb raskuspunkti teooria järgi otsustada, kumb neist süüdlasele

omistada. Ringkonnakohtu hinnangul on raskuspunkt lõppkokkuvõttes tegevusel ja järelikult panigi

J. A. soodustuskelmuse toime tegevusega.

14.2. Volikiri ei muutnud M. T. mõlema projekti eest vastutavaks ja soodustuskelmuse täideviijaks,

nagu ka ei vabanenud J. A. sellega kohustusest projektid nõuetekohaselt ellu viia ja vastutada

toetuse mitte-eesmärgipärase kasutamise eest. Kokkuvõtvalt leidis ringkonnakohus, et J. A. tegevus

täidab KarS § 210 lg 2 teise alternatiivi objektiivse koosseisu.

14.3. Antud süütegu eeldab vähemalt kaudset tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Analüüsides

subjektiivse koosseisu täidetust, nõustus ringkonnakohus prokuröriga selles, et J. A. tegutses

konkretiseerimata kaudse tahtlusega, mis hõlmas saadud toetuse ükskõik millisel viisil, sealhulgas

mitte-eesmärgipärast kasutamist. J. A. teadis, et MTÜ sai mõlemal korral toetuse kindlal eesmärgil.

Ta sõlmis rahastuslepingud, kuid andes pangakaardid üle M. T-le, kaotas järgnenud rahastuse üle

igasuguse kontrolli. Puudusid igasugused kokkulepped selle kohta, kas ja mil moel peab M. T. J. A-

le toetuse kasutamisest aru andma. Seega J. A. möönis, et toetust võidakse kasutada ükskõik millisel

eesmärgil.

Kassatsioonimenetluse poolte seisukohad

15. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni J. A. kaitsja vandeadvokaat Leonid

Olovjanišnikov, kes taotleb selle tühistamist ja maakohtu otsuse jõustamist tema kaitsealust

puudutavas osas. Kaitsja hinnangul väljus ringkonnakohus KrMS § 268 lgs 1 sätestatut rikkudes

süüdistuse piiridest, kui tunnistas J. A. süüdi tegevusega toimepandud soodustuskelmuses.

Prokuratuur on kestvalt, viimati sõnaselgelt apellatsiooni tekstis, olnud seisukohal, et J. A. pani

talle ette heidetava teo toime just tegevusetuse vormis. M. T. surma tõttu on välistatud tema

kriminaalvastutus, mitte aga tsiviilõiguslik solidaarvastutus haginõude osas. Surnu võlakohustused

peavad jääma pärijate kanda.

16. M. T. kaitsja vandeadvokaadi abi Allan Valk esitas määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu

määruse peale, millega jäeti valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamise taotlus läbi vaatamata. Kaitsja

taotleb määruse tühistamist ja valitud kaitsjale maakohtus ning apellatsioonimenetluses osalemise

eest makstud tasu hüvitamist. Kaitsja märgib, et ringkonnakohus andis taotluste esitamiseks tähtaja

kuni 23. oktoobrini 2017 ja tal puudus esialgu taotluste esitamiseks nii alus kui ka vastav soov. Kuid

seoses kaitsealuse surmaga just taotluste esitamise viimasel päeval tekkis täiesti uus olukord, mida

ringkonnakohus ei oleks tohtinud jätta arvestamata. Süüdistatava surmale peab vältimatult järgnema

kriminaalmenetluse lõpetamine tema suhtes. Kriminaalmenetluse lõpetamine omakorda on asjaolu,

mis võib tingida uue olukorra menetluskulude osas ja seega vajaduse taotleda menetluskulude

hüvitamist. Kõnealuses uues menetluslikus olukorras on kaitsja toiminud optimaalsel viisil, kui

teavitas kohut kaitsealuse surmast kohe (s.o 23. oktoobril 2017) ja esitas kaitsjatasu väljamõistmise

taotluse 24. oktoobril 2017, seega esimesel võimalusel, kui taotlusele oli võimalik lisada ka

surmafakti kinnitav tõend. Kaitsja lisas, et ta esitas maakohtus kantud kaitsjatasu taotluse juba

12. aprillil 2017 ning nüüd ei olnud selle läbi vaatamata jätmiseks alust.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5(8)

5

1-16-86011-16-8601

17. Kolleegium käsitleb kõigepealt J. A. kaitsja väiteid ning hindab selles osas ringkonnakohtu

seisukohtade põhjendatust (I), analüüsib seejärel tsiviilhagi ja kohtukuludega seonduvat (II) ning

võtab kokku kassatsioonimenetluse tulemuse (III).

I

18. Ei saa nõustuda J. A. kaitsja põhiväitega, et ringkonnakohus on J. A. süüditunnistamisel

tegevusega toimepandud soodustuskelmuses väljunud süüdistuse piiridest ja rikkunud selliselt

KrMS § 268 lgs 1 sätestatut. Nõustuda tuleb aga maakohtu hinnanguga, mille kohaselt on süüdistuse

tekstis sisalduvate J. A-le ette heidetavate tegude loetelus nii tegevust kui ka tegevusetust, kuid

süüdistuse teksti kohaselt saab lõppkokkuvõttes lugeda J. A-le ette heidetavaks siiski tegevusega

toime pandud soodustuskelmust. Nõustuda tuleb maakohtuga selleski, et mitte kumbki J. A-le ette

heidetavatest aktiivsetest tegudest (vt eespool pdes 5.1 ja 5.2 märgitut) ei täida KarS § 210 lg 2 teise

alternatiivi kohast kuriteokoosseisu. Soodustuse mitte-eesmärgipäraseks kasutamiseks ei ole

rahastuslepingute sõlmimine kui pelgalt vaid soodustuse vormistamisega seonduv ega ka M. T.

volitamine ning talle pangakaardi üleandmine. Maakohtu otsuses märgitakse õigesti, et selline

volitamine ja pangakaardi üleandmine laiendab küll soodustuse eesmärgipärase kasutamisega

tegelevate subjektide ringi, aga ei tähenda veel soodustuse mitte-eesmärgipärast kasutamist

objektiivse teokoosseisu mõttes.

19. Kolmandat J. A-le süüdistuses ette heidetavat tegu – teise projekti finants- ja lõpparuande

esitamata jätmist (vt ps 5.3 märgitut) – ei pidanud maakohus aga soodustuskelmuse koosseisu

täitmiseks sobivaks seetõttu, et see on pelgalt soodustuskelmuse lisatagajärg. Kolleegium nõustub

sellega. Nimelt ei ole ka lõpparuande esitamata jätmine puutumuses saadud soodustuse

kasutamisega ega saa seetõttu täita soodustuse mitte-eesmärgipärase kasutamise kui kuriteo

koosseisu.

20. Erinevalt ringkonnakohtust nõustub kolleegium maakohtuga selleski, et kuigi prokurör on nii

kohtulikul uurimisel kui ka apellatsioonis süüdistuse tekstiga sisuliselt konkureerides väitnud, et

eelkõige on J. A. pannud talle süüks arvatava teo toime tegevusetuse vormis, ei saa sellist süüdistuse

tekstist hälbivat seisukohta pidada kohtule õiguslikult siduvaks. Selleks, et maakohus oleks saanud

arutada, kas J. A. on soodustuskelmuse pannud toime tegevusetusega, oleks prokurör pidanud

muutma vastavalt ka süüdistust.

21. Ringkonnakohtu otsusest on kolleegiumi hinnangul arusaamatu maakohtule tehtud etteheide

süüdistuse väidetavalt põhjendamatult osadeks jaotamise kohta. Kolleegiumi leiab, et maakohus ei

ole jaganud süüdistust osadeks, vaid on üksnes nentinud, et kuigi süüdistuses kirjeldatakse

vaheldumisi nii tegevust kui ka tegevusetust, on süüdistuse teksti kohaselt soovitud kokkuvõtvalt

ette heita tegevust, mitte ükski kirjeldatud tegevustest aga kuriteokoosseisu ei täida. Selmet

kummutada maakohtu seda seisukohta, viitab ringkonnakohus hoopis vajadusele kasutada tegevuse

ning tegevusetuse piiritlemisel raskuspunkti teooriat ja sedastab, et J. A. pani soodustuskelmuse

toime tegevusega. Ringkonnakohtu otsuses aga puuduvad igasugused põhjendused selle kohta, miks

ja kuidas täidavad kuriteokoosseisu süüdistuses kirjeldatud teod, mille asjakohatust maakohus

veenvalt argumenteeris. Seega ei piisa pelgalt selle äramärkimisest, kuhu kohtu hinnangul

konkreetselt vaatlusaluse käitumise raskuspunkt langeb. Edasiselt tuleb süüdistuses kirjeldatud teod

seostada isikule konkreetselt etteheidetava süüteokoosseisuga.

22. Eelnevat kokku võttes tuleb ringkonnakohtu otsus J. A. süüditunnistamise osas tühistada

maakohtu otsuse muutmiseks veenvate põhjenduste puudumise ja materiaalõiguse ebaõige

kohaldamise tõttu ja jõustada maakohtu otsus, millega mõisteti J. A. õigeks.

6(8)

6

1-16-86011-16-8601

II

23. Eespool pdes 8–14.3 märgitust nähtuvalt on käesoleva kohtuasja apellatsiooni korras

menetlemise tulemiks samal kuupäeval, s.o 31. oktoobril 2017 tehtud kolm erinevat ringkonnakohtu

lahendit: esiteks J. A. süüdi tunnistav kohtuotsus; teiseks kohtumäärus, millega tühistati maakohtu

otsus M. T. süüditunnistamises ja karistamises KarS § 210 lg 2 järgi ning temalt SA A kasuks

24 279,44 euro ja riigituludesse sundraha 705 euro väljamõistmises ning lõpetati tema suhtes

kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 4 alusel seoses surmaga, ja kolmandaks kohtumäärus, millega

jäeti läbi vaatamata M. T. kaitsja taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks.

24. Kolleegiumi hinnangul moodustavad tulenevalt

mutatis mutandis

Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi kohtumääruse nr 311117 pdes 40–43 märgitust ka käesoleva kohtuasja puhul

kõik kolm ringkonnakohtu lahendit sellise lahutamatu terviku, mille vaidlustamisega seotud

küsimused tuleb lahendada ühes menetluses Riigikohtu käesoleva lahendiga.

25. J. A. kaitsja kassatsioonis märgitakse ka seda, et kuigi M. T. surma tõttu on välistatud tema

kriminaalvastutus, laieneb siiski tema pärijaile haginõude osas tsiviilõiguslik solidaarvastutus.

Kaitsja sellise seisukoha esitamist ei saa siiski käsitada taotlusena tühistada Tallinna

Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2017. a määrus osas, millega tühistati maakohtu otsus M. T-lt SA A

kasuks 24 279,44 euro väljamõistmises. Kolleegiumi hinnangul ei ole J. A. kaitsjal menetluslikku

pädevust M. T. suhtes tehtud kohtumääruse vaidlustamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 31. oktoobri

2017. a määrust oleks kõnealuses osas kahtlemata saanud vaidlustada SA A kannatanuna, kes aga

seda teinud ei ole. Kujunenud menetluslikus olukorras ei ole Riigikohtu kriminaalkolleegiumil

pädevust astuda mingeid tsiviilhagi lahendamisele suunatud samme. Tsiviilhagi on

kriminaalmenetluses jäänud lahendamata ja kannatanul on õigus pöörduda oma nõudega

tsiviilkohtusse.

26. Kolleegiumi hinnangul on aga põhjendatud M. T. kaitsja määruskaebus Tallinna

Ringkonnakohtu määruse peale, millega jäeti valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamise taotlus läbi

vaatamata.

27. KrMS § 183 lgs 1 sätestatu kohaselt kannab kriminaalmenetluse lõpetamise korral

menetluskulud riik, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisti. Kolleegiumi hinnangul ei ole

kriminaalmenetluse seadustikus norme, millest lähtuvalt ei peaks kriminaalmenetluse lõpetamisel

KrMS § 199 lg 1 p 4 alusel seoses süüdistatava surmaga kandma menetluskulusid riik.

28. Nõustuda ei saa prokuröri seisukohaga, et KrMS § 185 lg 2 kohaselt peaks kõnealuses olukorras

riik kandma küll apellatsioonimenetluse kulud summas 600 eurot, kuid kuna ei M. T. ega tema

kaitsja ei ole maakohtu otsust apelleerinud, siis on maakohtu otsus süüdistatava kanda jäetud

menetluskulude osas jõustunud. Kõigepealt ei saa eirata tõsiasja, et ringkonnakohtu määrusega

tühistati maakohtu otsus tervikuna ja seega ka M. T. kanda jäetud menetluskulude osas.

Ringkonnakohtu seda määrust vaidlustatud ei ole. Teiseks ei ole KrMS § 185 lg 2 tekstist ega

menetlusseadustiku ühestki teisest sättest võimalik välja lugeda seisukohta, et süüdistatava surmast

tingitud kriminaalmenetluse lõpetamise korral ei tuleks riigi kanda jätta kõiki menetluskulusid.

29. Kolleegium nõustub M. T. kaitsjaga selles, et ringkonnakohus luges ekslikult hilinenuks M. T.

kaitsja taotluse valitud kaitsjale maakohtu menetluses ning apellatsioonimenetluses osalemise eest

makstud tasu hüvitamiseks ja jättis selle taotluse alusetult läbi vaatamata. Ringkonnakohus vaatas

7(8)

7

1-16-86011-16-8601

asja läbi kirjalikus menetluses, andes apellatsioonimenetluse pooltele tähtaja kirjalike seisukohtade,

taanduste ja taotluste esitamiseks kuni 23. oktoobrini 2017.

30. Apellatsioonimenetluses KrMS § 331 lg 11 p 2 alusel antav tähtaeg on ette nähtud materjalidega

tutvumiseks, oma seisukoha kujundamiseks ja selle formuleerimiseks. Tavajuhtudel tingib antud

tähtaja rikkumine kahtlemata taotluse läbi vaatamata jätmise. Tähtaja viimasel päeval süüdistatava

surmaga seotud asjaolusid aga ei saa lahendada tavajuhtumi reeglite kohaselt. Kui sedalaadi uute

asjaolude ilmnemisel ei suudeta tähtaega järgida, tuleb ringkonnakohtul varem määratud tähtaega

pikendada. Kaitsjaga tuleb nõustuda selleski, et ta teavitas ilma viivituseta kohut oma kaitsealuse

surmast ja kavatsusest esimesel võimalusel esitada tõend M. T. surma kohta ning menetluskulude

hüvitamise taotlus. Vastavalt nendele lubadustele kaitsja toimiski. Nendel asjaoludel kaitsja taotluse

läbi vaatamata jätmine on kolleegiumi hinnangul käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise

rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. Seega tuleb M. T. kaitsja määruskaebus rahuldada.

31. Kuna Riigikohus teeb selles asjas KrMS § 361 lg 1 p 5 kohase otsuse, lahendab kolleegium

ühtlasi ise ka M. T. valitud kaitsjale välja mõistetava tasu suuruse küsimuse. KrMS § 175 lg 1 p 1

kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega

tasu. Esitatud taotluste kohaselt on valitud kaitsjale makstud 120 eurot (sh käibemaks) tunni kohta,

mida kolleegium loeb mõistliku suurusega tasuks. Kohtueelses menetluses ning maakohtu

menetluses on õigusabi osutatud 63,5 tunni ulatuses, mida kolleegium peab asja mahtu ja toimunud

istungite arvu arvestades põhjendatuks. Samuti on põhjendatud apellatsioonimenetluses näidatud

ajakulu 5 tundi. Kolleegium rahuldab esitatud taotluse ja mõistab Eesti Vabariigilt M. T. pärijate

kasuks välja valitud kaitsjale makstud tasu summas 8220 eurot (sh käibemaks). Esitatud taotluse

kohaselt tuleb summa kanda J. T. arvelduskontole xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

III

32. Kooskõlas eelmärgituga ja tuginedes KrMS § 361 lg 1 ple 5 ja § 362 pdele 1 ja 2, tühistab

Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2017. a otsuse, millega

tühistati Harju Maakohtu 29. juuni 2017. a otsus J. A. õigeksmõistmises ja jäeti tema vastu esitatud

SA A tsiviilhagi läbi vaatama, ning jõustab selles osas maakohtu otsuse.

33. J. A. kaitsja vandeadvokaat L. Olovjanišnikov on esitanud Riigikohtule taotluse mõista

riigituludest J. A. kasuks välja kassatsioonimenetluse kaitsjatasu 14 töötunni eest kokku koos

käibemaksuga summas 2184 eurot. Riigikohtu hinnangul on praeguses asjas põhjendatud lugeda

mõistlikuks töötasu 6 tunni eest ja seega mõistab Riigikohus riigituludest J. A. kasuks välja

1092 eurot (sh käibemaks).

34. Tuginedes KrMS § 390 lgtele 1 ja 2, § 362 lgle 2, § 339 lgle 2 ning § 361 lg 1 ple 7, tühistab

Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2017. a määruse, millega

jäeti läbi vaatamata M. T. kaitsja taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks, ja mõistab ise

kaitsjatasu välja taotletud ulatuses.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Eriarvamus: 1-16-8601/66

8(8)

8