1-16-10144/46 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-16-10144

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Määruse tegemise aeg 20. aprill 2018. a Kriminaalasja number 1-16-10144 Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Taotluse esitaja

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse kriminaalhooldusametnik Eleriin Aalde Taotlus Erakorraline ettekanne L.E kohta Süüdimõistetu L.E

Isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

RESOLUTSIOON KarS § 69 lg 6 alusel pöörata täitmisele L.E-le Tartu Maakohtu 21.04.2017.a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-10144 mõistetud karistuse, mis oli asendatud üldkasuliku tööga ärakandmata osa, mis on kümme 6 (kuus) päeva , 10 ( ) kuud vangistust.

KrMS § 414 lg 1, 2 alusel lugeda karistuse aja alguseks L.E vanglasse saabumise aeg. Kohus saadab L.E-le teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta

peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le 3.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai lahendist teada või pidi teada saama.

2

TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 21.04.2017. a otsusega on L.E 199 lg 2 süüdi tunnistatud KarS § p 4, 8 7 kuud vangistust. 65 lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks KarS § 74 lg 5 ja § alusel suurendati L.E-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 11.06.2014. a otsusega

mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis on 4

kuud vangistust. L.E-le mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 11 kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 lg 1, 3 alusel asendati L.E-le mõistetud vangistus 330 tunni üldkasuliku tööga, tähtajaga 18

kuud L.E alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsuse kohaselt tuleb järgida

üldkasuliku töö tegemisel KarS § 75 lg s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Lisakohustustena - määrati L.E-le KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustus osaleda kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis. K 12.05.2017. a. ohtuotsus jõustus 25.01.2018. a esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande L.E kohta. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku pöörata L.E-le

mõistetud ja ärakandmata

karistus täitmisele. L.E on korduvalt rikkunud registreerimiskohustust ja ei ole sooritanud üldkasuliku töö tunde.

Erakorralise ettekande kohaselt toimus L.E ja kriminaalhooldusametniku

esmakohtumine 16.06.2017. a. Kriminaalhooldusametnikul on L.E-ga toimunud kokku 8 kohtumist L.E on 9- ja l korral jätnud registreerimiskohustuse täitmata.

L.E on kohustuse rikkumist põhjendanud kutsete mittekättesaamisega ja haigestumistega. Seejuures L.E haigestumiste kohta arstitõendeid esitanud ei ole. Kui L.E jättis registreerimiskohustuse täitmisele 8ndat korda ilmumata, koostas kriminaalhooldusametnik L.E-le kirjaliku hoiatuse. Peale kirjaliku hoiatuse saamist on L.E ühel korral rikkunud registreerimiskohustuse täitmist. Lisaks nähtub erakorralisest ettekandest, et 2017. a juulis L.E sooritas üldkasuliku

töö tunde s. L.E-le koostatud üldkasuliku töö ajakava xxxxxxxxxxxxxxxx OÜ-

kohaselt oli kriminaalhooldusalusele planeeritud 40 üldkasuliku töö tundi. L.E sooritas üksnes 24 tundi. Ajavahemikul juuli-detsember 2017. a L.E-le uut ajakava ei koostatud, kuna L.E väitis kriminaalhooldusametnikule, et tema tervislik seisund

on halb. L.E esitas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxi. 2017. a detsembris määrati

L.E üldkasulikku tööd sooritama xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. L.E ei

sooritanud nimetatud kohas

ühtegi üldkasuliku töö tundi ja põhjendas seda haigestumisega.

L.E esitas arstitõendi kukkumise kohta, kuid kuupäevaliselt on kukkumine aset

leidnud hiljem võrreldes üldkasuliku töö sooritamise kuupäevadega. 22.01.2018. a võttis

kriminaalhooldusametnik ühendust L.E perearstiga, kelle sõnul ei ole L.E tema poole pöördunud seoses suutmatusega tööd teha. L.E perearst küll kinnitas, et kriminaalhooldusalusel on teatavaid probleeme jalgadega, kuid see ei takista perearsti hinnangul L.E tööd teha. 17.01.2018. a seisuga on L.E talle määratud 330st ü liku töö tunnist ldkasu tehtud

24 tundi, sooritamata 306 tundi. L.E on sotsiaalprogramm läbimata temast mitteolenevatel põhjustel. Lisaks nähtub erakorralisest ettekandest, et L.E on kahel korral, s.o 13.08 ja 13.11.2017. a viibinud arestimajas kainenemisel. Karistusregistri andmetel ei ole L.E üldkasuliku töö sooritamise ajal uusi õigusrikkumisi toime pannud. Kohus arutas erakorralist ettekannet 22.02.2018. a kohtuistungil.

3

22.02.2018. a kohtuistungil L.E, et ta ei ole võimeline üldkasulikku tööd tegema,

kuna on olnud juba pikemat aega haige. L.E on läbinud mitmeid

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx L.E

selgitustest nähtuvalt on tal lisaks füüsilised probleemid

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx L.E

kinnitas, et tal on oma tervisliku seisundi kohta esitada arstitõend. Lisaks selgitas L.E , et ta ei saa tööd teha ka seetõttu, et ta elab maal ning linna tulla on pikk maa. Tööle mineku puhul on probleemiks ka rahaliste vahendite puudumine.

Kriminaalhooldusametnik pidas vajalikuks L.E

tervisliku seisundi

kindlakstegemist. ralise ettekande arutamise Kohus lükkas kriminaalhooldusametniku erakor

edasi ja pidas vajalikuks L.E tervisliku seisundi kohta täiendavate andmete kogumist. 28.02.2018. a kirjaga nr 1-16-10144 nõudis kohus L.E perearstilt Helgi Andrelt (H & U Andre OÜ) välja andmed L.E tervisliku seisundi kohta, et teha kindlaks, kas L.E tervislik seisund võimaldab tal üldkasuliku töö sooritamist või mitte. Kohus määras uueks kohtuistungi toimumise ajaks 29.03.2018. a. Kohtuistungile ei ilmunud

L.E . uueks Kutse kättesaamise kohta andmed puuduvad. Kohus määras kohtuistungi toimumise ajaks 12.04.2018. a. 12.04.2018. a kohtuistungile L.E ei ilmunud, samuti ei teatanud ilmumata jäämise

põhjustest. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku kohaldada L.E suhtes sundtoomist.

Tartu Maakohtu 12.04. L.E suhtes sundtoomist 2018. a määrusega kohaldati 20.04.2018. a kell 13.00 kohtuistungile.

Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande juurde ja taotles L.E-le mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramist.

L.E selgitas, et tal ei ole mingisuguseid uusi dokumente selle kohta, et ta üldkasulikku tööd teha ei saa. Kui ta L.E vanglasse peaks minema, kaotab ta oma kodu. Üldkasulikku tööd ei ole ta võimeline tegema. Sotsiaaltöötaja on tema juures vaatamas

käinud, rääkis, et pliit ajab suitsu sisse, kaevu ei ole, joob vihmavett, pesta ei saa. L.E sai 50 eurot sotsiaaltoetust, et küttepuid osta. L.E sooviks teha kergemat tööd, valvuritööd vms. Samuti võiks karistuse asendada tingimusliku karistusega.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus L.E-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi

kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lgs 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades KarS § 69 lg s 3 sätestatud -

üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega.

Kohtule esitatud materjalidest kohtuistungil aval on ja datust nähtub, et L.E käesolevaks ajaks teinud temale määratud 3 üldkasuliku töö tunnist ära üksnes 30- st 24 tundi. Seega tegemata on 306 tundi. Erakorralise ettekande kohaselt on L.E rikkunud ka

4

registreerimiskohustust, kuid täpsemaid andmeid, sh millal ja millistel põhjustel registreerimiskohustust rikuti, puuduvad. Seega kohus registreerimiskohustuste rikkumiste hindamist põhjendatuks ei pea.

Kohtu hinnangul on asjas esitatud materjalidega veenvalt tõendatud, et L.E on rikkunud üldkasuliku töö tegemise kohustust ja seda juba pikema aja jooksul. L.E on põhjendanud üldkasuliku töö mittetegemist terviseprobleemidega, samuti asjaoludega, et ta elab maal ning linna on pikk maa (3 km) ja tal puuduvad rahalised vahendid tööle sõitmiseks. Lisaks on L.E üldkasuliku töö mittetegemist põhjendanud mittesobiva tööga.

Kohtu hinnangul ei ole L.E poolt väljatoodud põhjendused aktsepteeritavad ja käsitletavad mõjuvatena. Kuigi L.E on osundanud oma terviseprobleemidele, ei ole

ta esitanud dokumenti ühtegi asjakohast , mis kinnitaksid tema sellekohaseid väiteid. L.E

on 28.11.2017. a kriminaalhooldusametnikule esitanud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Eeltoodust nähtub, et L.E on küll pöördunud arsti vastuvõtule talle on määratud

ja ravi, kuid L.E ei ole võtnud talle välja kirjutatud ravimeid. Kuna L.E

ei ole võtnud ravimeid temale määratud raviskeemi alusel ja on jätnud pöördumata kirurgi vastuvõtule, kuigi ta oli sinna suunatud, leiab kohus, et L.E on suhtunud ükskõikselt ja vastutustundetult temal esinevatesse terviseprobleemidesse. Lisaks ei nähtu L.E poolt esitatud dokumentidest, et L.E esineks selline terviseprobleem, mis takistaks tal teha üldkasulikku tööd. Seda ei nähtu ka L.E perearsti kirjast kohtule. L.E selgitas 22.02.2018. a toimunud kohtuistungil, et tal on olemas arstitõend, mis kinnitab, et ta ei ole võimeline üldkasulikku tööd tegema. Sellest tulenevalt andis kohus L.E-le

võimalus esitada kohtule dokumendid, mis kinnitavad tema halba tervislikku seisundit. ni ei ole L.E kohtule ega ka kriminaalhooldusametnikule Käesoleva aja ühtegi tema tervislikku seisundit kajastavat dokumenti esitanud. 20.04.2018. a kohtuistungil on L.E kinnitanud, et uusi dokumente, mille kohaselt ei saa ta üldkasulikku tööd teha, tal esitada ei ole. Kohtu hinnangul on mata L.E põhjendused üldkasuliku töö tege jätmiseks pigem otsitud ja kantud eesmärgist vabaneda ülskasuliku töö tegemise kohustusest. Seda järeldab kohus L.E senisest tegevusest. L.E ei ole peaaegu aasta

jooksul suutnud teha rohkem kui 24 tundi tööd. L.E

ei ole

kriminaalhooldusametnikuga teinud koostööd, samuti ei ole L.E teinud midagi selleks, et leida lahendusi ja otsida jätkuvalt võimalusi vabaduses karistuse kandmiseks. Näiteks

ei ole L.E tegelenud aktiivselt enda terviseprobleemidega, pöördunud kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja juurde abi saamiseks ja kriminaalhooldusametniku või tööandja poole sobivate tööülesannete leidmiseks.

Kohus leiab, et L.E on temale mõistetud karistusse, s.o vangistusse, mis on

asendatud üldkasuliku tööga, suhtunud äärmiselt ükskõikselt, ning ei ole tema suhtes üles

näidatud usaldust tõsiselt võtnud. L.E korduvalt üles näidanud vastutustundetut

suhtumist ja on temale mõistetud karistuse eesmärkide täitmist pigem takistanud. Kohtu hinnangul ei ole edasine kriminaalhooldus edukas, kuna L.E ei ole suuteline oma

senist suhtumist muutma ja edasiselt kriminaalhooldusametnikuga koostööd tegema ning korrektselt üldkasulikku tööd tegema.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et L.E-le mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata.

5

KarS § 69 lg 6 teise lause kohasel arvestatakse vangistuse täitmisele pööramisel karistusest

kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega.

Seega tuleb pöörata täitmisele L.E-le Tartu Maakohtu 21.04.2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-10144 mõistetud karistuse ärakandmata o tundi üldkasulikku sa, s.o 306 t kuud vangistust. ööd, mis ümberarvestatuna teeb 10 6 päeva

Raina Pärn Kohtunik