2-17-10203/20 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKinnitada hageja Xxxning hageja poolel oleva kolmanda isiku Xxxja kostja Xxxvahel sõlmitud kompromiss: Kostja Xxxnõusolek tema poolt omanikukande kohta esitatud vastuväite põhjal 01.12.2014.a pärimistunnistuse alusel Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxx kolmandasse jakku tehtud märke kustutamiseks asendatakse käesoleva kohtulahendiga.
Legislator headnote
AI generated2-17-10203/20 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on menetlusosalised kokku leppinud, et menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-17-10203
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Kohtujurist Sandri Laurand Määruse tegemise aeg ja koht
24. aprill 2018.a, Tartu mnt kohtumaja Tallinn Tsiviilasja number 2-17-10203 Tsiviilasi Xxxhagi Xxxvastu omandiõiguse tuvastamise ja kinnistusraamatu kande kustutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja tsiviilasjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Xxx(isikukood xxx, elukoht xxx Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Annemarie Kunila (Advokaadibüroo A. Kunila ja Ko, e-post abyroo@yahoo.com) Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel: xxx (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja: Xxx(isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja: Maksim Saveljev (e-post estlaw@neti.ee) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
1. Kinnitada hageja Xxxning hageja poolel oleva kolmanda isiku Xxxja kostja Xxxvahel sõlmitud kompromiss:
1.1. Hageja Xxxloobub esitatud nõudest.
1.2. Kostja Xxxnõusolek tema poolt omanikukande kohta esitatud vastuväite põhjal 01.12.2014.a pärimistunnistuse alusel Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxx kolmandasse jakku tehtud märke kustutamiseks asendatakse käesoleva kohtulahendiga.
1.3. Hageja Xxxon maksnud notari deposiitarvele 9000 eurot, Xxx7500 eurot ja
2-17-10203
andnud vandeadvokaat Annemarie Kunilale hoiule 1500 eurot.
1.4. Kolme tööpäeva jooksul pärast punktis 1.2 nimetatud kande kustutamise teate saamist Tartu Maakohtu kinnistusosakonnast, maksavad Xxx9000 eurot ja Xxx9000 eurot notari vahendusel XxxSwedbank AS-is olevale arvele nr EE752200001105667020, s.o kokku 18 000 eurot kompensatsioonina.
1.5. Käesoleva kohtumääruse resolutsiooni p-s 1.4 nimetatud ülekande viibimise korral tasuvad Xxxja Xxxviivist xxx 300 eurot iga viivitatud nädala eest kuni kokkulepitud summa täieliku tasumiseni.
1.6. Pooled lepivad kokku, et kõnealuse korteriomandi võõrandamisel kindlustavad Xxxja Xxxeluaseme Tallinnas praegu korteris elavale xxx
1.7. Pooled lepivad kokku, et pärast käesoleva kompromissi tingimuste täitmist ei ole neil üksteise vastu Tallinnas, xxx korteriomandit puudutavaid nõudmisi.
2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-17-10203.
3. Toimetada määrus menetlusosalistele kätte. Määrus jõustub pooltele kättetoimetamsiega.
4. Kohtulahendi täitmiseks tuleb menetlusosalistel iseseisvalt kinnistusosakonna poole pöörduda. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Käesolev määrus edasikaebamisele ei kuulu. Määrus jõustub selle kättetoimetamisest menetlusosalistele. MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu menetluses on Xxxhagi Xxxvastu omandiõiguse tuvastamise ja kinnistusraamatu kande kustutamise nõudes. 24.04.2018.a esitasid menetlusosalised kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja tsiviilasjas menetluse lõpetada kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Menetlusosalised kinnitavad, et nad on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Menetlusosalised on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Lisaks on menetlusosalised kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) §
578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.
2-17-10203
Kohus leiab, et tsiviilasjas tuleb menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Kohtule esitatud kompromiss vastab TsMS § 430 lg 2 ja 3 sätestatud nõuetele, ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus selgitab, et kompromissiga menetlust lõpetav määrus on täitedokument (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st
432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS §
430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.
2. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on menetlusosalised kokku leppinud, et menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
3. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hagejal on õigus esitada kohtule riigilõivu tagastamise taotlus. Taotluses tuleb näidata isik ja konto number kuhu tagastatav riigilõiv kanda tuleks.
4. Kohus selgitab, et kohtumääruse saadab kohus registripidajale täitmiseks vaid tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud juhtudel. Kompromissi alusel kande muutmise osas kohtupoolset dokumendi edastamist menetlusseadustik ette ei näe. Antud juhul tuleb menetlusosalistel lahendi täitmiseks iseseisvalt kinnistusosakonna poole pöörduda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel
kohtunik