3-18-668/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht

24. aprill 2018, Tallinn Haldusasja number 3-18-668 Haldusasi XX kaebus Tallinna Vangla 21. veebruari 2018. a otsuse nr 5-8/18/4251-2 ja 28. veebruari 2018. a vaideotsuse nr 5-15/18/34-2 tühistamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks võimaldada laos asuvast mobiiltelefonist saada lähedaste telefoninumbrid Menetlusosalised Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 9. aprilli 2018. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus XX määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 9. aprilli 2018. a määruse peale haldusasjas nr 3-18-668 menetlusse.

2. Rahuldada XX määruskaebus.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 9. aprilli 2018. a määrus haldusasjas nr 3-18-668. Saata asi halduskohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla kinnipeetav XX esitas 15.02.2018 Tallinna Vanglale taotluse, milles soovis saada laos asuvast enda mobiiltelefonist kätte telefoninumbrid, et ta saaks teavitada oma vanemaid tema kinnipidamisest.

2. Tallinna Vangla jättis 21.02.2018 vastusega nr 5-8/18/4251-2 XX taotluse rahuldamata. Vangla viitas vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 641 p-le 10, mille kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud mh mobiiltelefonid, ning märkis, et eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik lubada laost väljastada mobiiltelefoni, et võimaldada SIM-kaardilt kirjutada vajalikud

3-18-668 2(3) telefoninumbrid. Taotlejal on võimalik läbi kirjavahetuse lähedasi teavitada oma viibimisest kinnipidamisasutuses.

3. XX esitas Tallinna Vangla 21.02.2018 vastuse nr 5-8/18/4251-2 peale vaide, milles taotles uue otsuse tegemist ja oma mobiiltelefonist telefoninumbrite saamist. Tallinna Vangla jättis 28.03.2018 vaideotsusega nr 5-15/18/34-2 XX vaide rahuldamata.

4. XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub Tallinna Vangla 21.02.2018 otsuse ja 28.03.2018 vaideotsuse tühistamist ning Tallinna Vangla kohustamist võimaldada kaebajal saada laos asuvast mobiiltelefonist lähedaste telefoninumbrid.

5. Tallinna Halduskohtu 07.02.2018 määrusega tagastati kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

VSKE § 641 p 10 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud mobiiltelefonid ja muud elektroonilised või tehnilised sidepidamisvahendid, sealhulgas raadiosaatjad, pihuja personaalarvutid, mille kaudu on võimalik infot edastada ja vastu võtta. Seega ei ole kaebajal subjektiivset õigust nõuda temale mobiiltelefoni väljastamist, et sellest telefoninumbreid kätte saada. Eeltoodust tulenevalt puudub ka vanglal alus kaebajale mobiiltelefonile juurdepääsu võimaldamiseks. Vanglal ei ole lubatud teha VSKE-s sätestatud keelatud asjade loetelust erandeid lähtuvalt kinnipeetava poolt taotluses välja toodud subjektiivsetest asjaoludest.

Kaebajal on VangS § 96 lg 1 kohaselt õigus kirjavahetusele. Seega ei ole vanglas viibides telefoni kasutamine ainus võimalus oma lähedastega suhelda. Kaebaja esitatud taotlusest, vaidest ega kaebusest ei nähtu, miks kaebajal ei ole võimalik oma vanematele kirja teel teada anda enda viibimisest Tallinna Vanglas ning seejuures vajadusel paluda neil endale kirjaga vastu saata ka soovitud telefoninumbrid. Üksnes põhjus, et kirjavahetus toimub vahistatu kulul, ei õigusta ligipääsu mobiiltelefonis asuvatele andmetele. Ka helistamine vanglas toimub vahistatu kulul. Eeltoodust tulenevalt ei ole vangla takistanud kaebajal suhtlemist oma lähedastega.

Isegi kui kaebajale mobiiltelefonist telefoninumbrite kättesaamise mittevõimaldamisega riivatakse tema õigusi, oleks praeguses asjas tegemist väheintensiivse riivega ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

Kaebuse tagastamise tõttu jättis halduskohus läbi vaatamata riigi õigusabi taotluse ja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse.

MÄÄRUSKAEBUSE SEISUKOHAD

6. XX palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 09.04.2018 määrus ning saata asi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Kaebaja taotles riigi õigusabi ega tunne seadusi, kuid leiab, et tema õigusi rikuti.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I

7. Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203

3-18-668 3(3) lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). II

8. Kaebuse tagastamise eelduseks HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel on esiteks kaebaja õiguste väheulatuslik piirang ja teiseks kaebuse eduväljavaadete vähesus. Halduskohus selgitas õigesti, et telefoninumbritele juurdepääsu puudumine mobiiltelefoni kaudu ei piira kaebaja õigusi intensiivselt, sest kaebajal on võimalik lähedastega kontakti võtta ka kirja teel. Selline suhtlemine muutub küll tunduvalt aeglasemaks, ent ei too kaasa isiku sotsiaalsete kontaktide kadumist lähedastega.

9. Halduskohus pidas aga kaebust ebaõigesti perspektiivituks. Kuigi VSKE § 641 p 10 grammatiline tõlgendamine võimaldab tõepoolest järeldada, et vahistatul ja kinnipeetaval ei ole õigust pääseda juurde oma mobiiltelefonile, et saada sealt lähedaste kontaktandmeid (telefoninumbreid), tuleb arvestada ka sätte eesmärki ära hoida kinnipeetava võimalust suhelda kontrollimatult vabaduses viibivate isikutega ning seeläbi aidata kaasa julgeoleku tagamisele vanglas ja kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamisele; vahistatu puhul ka õigusemõistmise tagamisele ning edasiste võimalike õigusrikkumiste ärahoidmisele. Kaebaja ei soovinud aga mobiiltelefoni talle andmist muuks kui vaid sealt lähedaste kontaktandmete saamiseks. On usutav, et vanglas on võimalik korraldada kontaktandmete saamine väga kiiresti vanglaametnike järelevalve all ilma vangla julgeolekut ohustamata ja vahistamise eesmärke kahjustamata. Kaebaja vajadust pääseda kontaktandmetele ligi tuleb pidada kaalukaks ja kaitstavaks juhul, kui talle ei olnud vahistamisel või enne Tallinna Vanglasse vahistatuna paigutamist kontaktandmete enda kasutusse jätmiseks muul andmekandjal kui mobiiltelefonis võimalust antud ja kontaktandmete ümberkirjutamise vajadust talle selgitatud. Selle kohta ei ole halduskohus aga tõendeid kogunud ega asjaolusid välja selgitanud. Samuti ei ole toimiku materjalide põhjal võimalik veenduda, et kaebaja taotles telefoninumbritele juurdepääsu eesmärgil teavitada lähedasi enda kinnipidamisest, seega kiiresti pärast vahistamist ja Tallinna Vanglasse paigutamist. Määravat tähtsust ei oma, et KrMS § 133 lg 1 alusel on isiku vahistamisest tema lähedastele ning töövõi õppimiskohta teavitamise kohustus pandud eeluurimiskohtunikule või kohtule. PS § 21 esimene lause garanteerib selle õiguse ka kinnipeetavale endale, mistõttu tuleb kinnipidamine korraldada nii, et vahi alla võetul on võimalik saada vahistamisel lähedaste kontaktandmed ka selliselt andmekandjalt, mille kasutamine vanglas on keelatud. Asja lahendamisel on seetõttu oluline muu hulgas välja selgitada, kas kaebajale oli lähedaste kontaktandmete juurdepääsu võimalus juba varem loodud.

10. Määruskaebus tuleb eeltoodust tulenevalt rahuldada, halduskohtu määrus tühistada ja saata asi halduskohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.

Oliver Kask Villem Lapimaa Virgo Saarmets