4-18-1159/15 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. 2018, Narva kohtumaja märts Väärteoasja number 4-18-1159 (2330,18,000267) Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi sekretär Aliis Peri Tõlk Svetlana Hamaza Menetlusalune isik Z.U, isikukood XXX, elukoht xxx.

Menetlusaluse isiku/kaebuse esitaja kaitsja Vandeadvokaat Sergei Politšev, Ida-Viru Advokaadibüroo OÜ,

büroo asukoht Rakvere 5a, 41531 Jõhvi, e-post: sergei.polichev@mail.ee Kohtuväline menetleja

Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskond, asukoht Vahtra 3, 21003 Narva.

Väärteoasi Z.U kaebus Politseija Piirivalveameti Ida

prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja

menetlustalituse menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja

Irina Reino 19.02.2018 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2330,18,000267. Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Z.U Kaebuse esitaja kaitsja

Sergei Politšev Kohtuvälise menetleja esindaja - Politsei-ja Piirivalveameti Ida

prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgrupi IV juhtivuurija Dmitri Narolin. Kohtuistungi toimumise aeg 23.03.2018. RESOLUTSIOON juhindudes VTMS § 132 p § 135 lg 2 ja § 155 1,

-156

Jätta Z.U kaebus rahuldamata ja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri

Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgrupi IV

vanemväärteomenetleja Irina Reino 19.02.2018 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,18,000267 Z.U karistamises liiklus 224 lg 2

seaduse § järgi juhtimisõiguse

2( ) 10 äravõtmisega üheksaks kuuks, muutmata.

Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumise päevast.

Liiklusseaduse § 127 kohaselt on kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse Z.U jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Narva kohtumajale seitsme (7) päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavategemisest.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 24.04.2018.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I KAEVATAV OTSUS

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse

menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja väärteoasjas nr Irina Reino 19.02.2018 otsuse

ga 2330,18,000267 karistati Z.U liiklusseaduse (edaspidi LS) § 224 lg 2, § 242 lg 1 ja

liikluskindlustuse seaduse (edaspidi LKindlS) § 81 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest

karistusseadustiku (edaspidi KarS)

§ 63 lg 1, LS § 224 lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmi 9 (üheksaks) kuuks sega selles, et 20.01.2018 kella 09.21 paiku aadressil 4. Roheline tn. 8, Narva linnas juhtis Z.U Honda Accord, reg. nr xxx, juhile keelatud mootorsõidukit seisundis -0,07 mg/l, seega oli mitte , kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,81+/

vähem, kui 0,74 mg/l. Z.U puudus kontrollijale esitamiseks kehtiv vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus tõendav dokument ning isikut tõendav dokument t . Ta

juhtis mooto samuti liikluskindlustus. Nimetatud rsõidukit, millel puudus käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 69 lg 3, § 88 lg 1 ja LKindlS § 3 lg 2 nõudeid ja pani toime LS § 22 § 4 lg 2, 242 lg 1 ja LKindlS 81

§ ettenähtud väärteod.

Kaevatava otsuse kohaselt menetlusalune isik pani on kohtuväline menetleja seisukohal, et nimetatud teod toime tahtlikult. Kergendavaks asjaoluks on 57 lg 1 p süü ülestunnistamine (KarS § 3). Raskendavad asjaolud puuduvad.

Menetlusalune isik on ise tunnistanud, et ta sõitis otsuses nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukiga olles ebakaines olekus. Seda kinnitavad ka tunnistaja A M ütlused, indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, , liiklusjärelevalve korras tehtud videosalvestus sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise protokoll ja liikluskindlustuse kehtivuse kontrolli andmed.

Menetlusalusele isikule karistuse määramisel juhindub kohtuväline menetleja karistusseadustiku KarS § 56 lg st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel -

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

3( ) 10

Karistuspraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse isiku süü suurust ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolu

sid, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

Liiklusseaduse § 224 lg 2 näeb õiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku ette mootors

poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi, karistust

rahatrahvina kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni kaheteistkümne kuuni.

Käesoleval juhul võib ühes liitris väljahingatavas õhus olnud alkoholisisalduse määra (0,74 mg) arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü liiklusseaduse § 224 lg 2 mõttes on oluliselt üle

keskmise, kuivõrd lubatud piirmäära ületati liiklusseaduse § 224 lg-s 2 kontekstis maksimaalsel määral. See tingib ka karistuse ranguse, s.o karistuse määramise oluliselt üle ettenähtud sanktsiooni keskmist

määra.

Karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemise hindamisel on kohtuväline menetleja

arvestanud , et asjaoluga, et menetlusalune isik on tunnistanud oma süüd ühe teoga pani menetlusalune isik toime kolm rikkumist.

Arvestades süüteo raskust ja süü suurust ning võttes karistust kergendavate asjaoludena süü arvesse

tunnistamist, kohtuväline m , et antud juhul on põhjendatud karistus üle keskmise enetleja leidis

määra. eest. Määratud Varasemalt isik on korduvalt karistatud liiklusalas ja teis rikkumis te te te karistatused ei suutnud teda seaduskuulekalt käituma. Rahatrahve ta ei ole tasunud, kuid jätkuvalt

eksib eeskirjade vastu ja oma teoga näitab üles ükskõikset ning hoolimatut suhtumist ühiskonda.

Sellist arusaama tuleb ja peab mõjutama karmimate meetmetega. Lähtudes antud asjaoludest pidi menetleja vajalikuks määrata isikule karistusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise.

II KAEBUS

Z.U kaitsja esitas 02.03.2018 kaebuse Politseija Piirivalveameti Ida Sergei Politšev

prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgrupi IV

vanemväärteomenetleja Irina Reino 19.02.2018 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr

2330,18,000267, millega LS § 224 lg 2 alusel määrati talle karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 9 (üheksaks) kuuks.

Kaebuse kohaselt ei ole kaebuse esitaja karistusega nõus.

Karistuspraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr

ning seejärel tuvastada isiku süü suurus, arvestades karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.

Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi juhtimiseõiguse äravõtmise maksimaalne määr on kuni 12 kuud, so

sanktsiooni keskmine määr on kuni 6 kuud. Menetleja määras põhikaristusena juhtimisõiguse

äravõtmise 9 kuuks, mis on tunduvalt suurem, kui keskmine määr.

Karistuse mõistmisel ei võtnud ole menetleja arvesse raskendavate asjaolude puudumist ning kergendava asjaolu - olemasolu. süü ülestunnistamine –

Kaebaja on seisukohal, et karistuse mõistmisel arvestas menetleja üksnes seda asjaolu, et ühes liitris

väljahingatavas õhus on alkoholisisalduse määr 0,74 mg/l Alkoholisisalduse määr 0,74 mg/

. l ei

4( ) 10

kaalu üle raskendavate asjaolude puudumise ja ühe kergendava asjaolu olemasolu, et määrata karistusena juhtimisõiguse äravõtmise 9 kuuks.

Otsusest ei nähtu, millised karistused ja rikkumised karistuse määramisel. pidi menetleja silmas Ei ole andmeid selle kohta, kas karistused on

kehtivad või mitte.

Asjaolu, et isik oli varem karistatud liiklusalas rikkumis seda, et teda tuleb te te eest, et tähenda karistada üksnes juhtimisõiguse äravõtmisega 9 kuuks.

Z.U ei olnud võimeline tasuma rahatrahve, kuna tema on töötu. Tal oli töövõimetus. Praegu tema otsib tööd. Võimalusel hakkab tasuma trahve.

Kaebaja on seisukohal, et tuleb pidada silmas, et menetleja poolt määratud karistus toob kaasa, et

juhtimisõiguse taastamiseks Z.U peab uuesti õppima autokoolis ja sooritama Maanteeameti vastavad eksamid, mille eest tuleb tasuda olulised rahasummad. Seega, sisuliselt teda on karistatud ka rahaliselt. Aga seda liiklusseaduse võib teha teisiti, kohaldades karisuse mõistmisel § 224 lg 2 ja 3 sätteid.

Kaebuse esitaja kaitsja palub VTMS § 114 lg 1 p 2, § 115, § 132 p 2 alusel tühistada Politseija

Piirivalveameti Ida Prefektuuri 19.02.2018 otsus väärteoasjas nr 2330,18,000267 mõistetud

karistuse osas ning teha karistuse osas uus otsus, millega määrata Z.U-le

põhikaristusena rahatrahv 100 trahviühikut ja lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks.

III KOHTUISTUNG NING KOHTUS UURITUD TÕENDID

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaitsja enda kaebuse juurde ning kohtuväline menetleja vaidles sellele vastu.

Kohus avaldas ja uuris järgmiseid tõendeid: väärteoprotokoll

(lk 15); indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamis ; menetlusaluse ülekuulamise protokoll e protokoll (lk 17) (lk 19);

tunnistaja ülekuulamise sõiduki protokoll (lk 22); isiku samasuse tuvastamise protokoll (lk 23 ); juhtimise kõrvaldamise otsus sõiduki teisaldamise akt (lk 24 ); (lk 25); liikluskindlustuse kehtivuse

kontroll (lk 26) (lk 27-28) (lk 29); karistusregistri ; otsus väärteoasjas ; isiku andmete päring väljavõte (lk 30-32).

IV KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et Z.U kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja Irina Reino 19.02 ei ole ning see tuleb .2018 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2330,18,000267 põhjendatud jätta rahuldamata alltoodud põhjustel.

VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

VTMS § 133 kohaselt kaebuse lahendamiseks selgitab kohus järgmised küsimused: kas ei esine

väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1); kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2); kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p

5( ) 10

3); kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest

määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5); kas väärteo menetlemisel kohtuvälise

menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6); kas menetlusalusele isikule karistuse

määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 9); kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada

karistusseadustiku § s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda -

väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile; kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Antud juhul inkrimineeritakse menetlusaluse isikule Z.U-le väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt LS § 224 lg 2 LS § 242 lg 1 ja LKindlS § 81 ettenähtud väärtegude ,

toimepanemist.

Z.U

poolt LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine

LS § 224 lg 2 sätestab vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku

poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholi – sisaldus 0,25 0,74 milligrammi.

LS § 69 lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis

veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu täitmine 20.01.2018 kell 09.21

Ida-Virumaal, Narva linnas, 4. Roheline tn. 8 on tõendatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga (lk 19), mille kohaselt 19.01.2018 kella 22.00 paiku Z.U kodus jõi ära 1 liitri . 20.01.2018 kella 09.20 paiku juhtis ta autot Honda reg. nr. xxx õlut , liikus mööda Kangelaste

prospekti Tallinna mnt suunas. Oli autos üksi. Narvas Tallinna mnt 41 juures peatas teda

politseitoimkond. Alkoholitesti läbimisel fikseeris seade Alcoguant 0,94 mg/l. Tõendusliku alkomeetriga ARAF- Z.U 0027 kontrolli läbimisel fikseeris seade 0,74 mg/l. Seadme lugemiga oli

nõus. Tunnistas end täielikult süüdi auto juhtimises alkoholijoobes, kahetses.

Lisaks sellele tõendavad LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu täitmist

tunnistaja A M (lk 22), et 20.01.2018 olles patrullteenistuses koos J E teostasid ütlused

liiklusjärelevalvet Kangelaste pr . Kell 09.20 mä ospektil rkasid Narva linnas Kangelaste pr suure

kiirusega liikuvat mootorsõidukit Honda Accord registreerimise numbriga , sõiduk keeras xxx

Tallinna mnt Kangelaste pr ristmiku suunas, kus keeras Tallinna mnt ja intensiivselt kiirendas, – sõiduk keeras Tallinna mn – t Roheline ristmiku suunas, kus temale oli antud punase-sinise vilkuriga peatumismärguanne. Sõiduk peatus Roheline 8 kaupluse juures. Sõidukis oli üks isik – juht. Juhiks

osutus Z.U. Kontrolli käigus tundis tunnistaja tugevat alkoholilõhna ja juhi vestlus

oli arusaamatu. Juhile oli pakutud testi läbida indikaatorvahendiga, mille tulemus oli 0,94 mg/l.

Narva politseijaoskonnas tõendava alkomeetri oli tuvastatud alkoholijoove 0,74 mg/l väljapuhutavast õhust.

Menetlusaluse isiku poolt talle ette heidetava väärteo objektiivse koosseisu täitmist tõendab ka indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll millest nähtuvalt tuvastati (tl 17),

6( ) 10 20.01.2018 kell 09.26 Z.U 4 mg/l. väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,7

Kaebaja poolt sõiduki juhtimist väärteoprotokollis toodud ajal ja kohas tõenda ka sõiduki vad juh (lk 24), timiselt kõrvaldamise otsus milles on fikseeritud aeg ja koht, kus isik sõiduki juhtimiselt

kõrvaldati ning isikusamasuse tuvastamise protokoll (lk 23), mille alusel loeti kontrollitav isik

tuvastatuks. (lk 25 menetlusaluse Samuti ka sõiduki hoiukohta teisaldamise akt ) tõendab kaudselt isiku . poolt talle ette heidetava väärteo objektiivse koosseisu täitmist

Kohus leiab, et eeltoodud usaldusväärsete tõenditega kogumis on tõendatud see, 20.01.2018 kella

09.21 paiku aadressil 4. Roheline tn. 8, Narva linnas juhtis Z.U mootorsõidukit

Honda Accord, reg. nr xxx, juhile keelatud seisundis. Z.U ühes liitris

väljahingatavas õhus Z.U täitis tuvastati alkoholisisaldus 0,74 (0,81 -0,07) mg/l. +/ enda tegevusega LS § 224 lg- 2 69 lg 3. s sätestatud väärteo objektiivse koosseisu rikkudes LS §

Ülaltoodud asjaoludest lähtuvalt kohus nõustub vaidlustatud otsuses toodud seisukohaga, et Z.U

tegevuses on tuvastatud liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo

objektiivsed tunnused. Arvestades, et kaebaja oli teadlik, et ta oli õhtul tarbinud alkoholi, pidi ta

vähemalt möönma, et tema organismis võib jätkuvalt olla alkoholi koguses, mis toob kaasa

mootorsõiduki juhtimise keelu asudes mootorsõidukit juhtima, kuid vaatamata sellele hommikul

läks ta autoga sõitma. Seetõttu leiab kohus, et kõnealune väärtegu on pandud toime otsese

tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Seega Z.U on oma tegevusega täitnud talle etteheidetava väärteo, mis on

kvalifitseeritav LS § 224 lg 2 järgi, objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi,

kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd

välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et Z.U on talle süüks arvatud LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS §-le 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

Z.U 4

poolt LS § 2 2 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine

LS § 242 lg 1 sätestab vast mootorsõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest,

utuse - kui puudub käesoleva seaduse § – – – – – -des 201 203, 205 207, 209, 211, 212, 214 219, 221 224 ja 226 241 sätestatud väärteokoosseis.

LS § 88 lg 1 kohaselt uhil mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu peavad j

juhtimisõigust tõendav dokument. LS § 88 lg 2 kohaselt kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik.

LS § 2 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu täitmine 42 lg 1 20.01.2018 kell 09.21 Ida-Virumaal, Narva linnas, 4. Roheline tn. 8 isikusamasuse tuvastamise protokolliga on tõendatud

(lk 23), mille kohaselt 20.01.2018 võrreldes kontrollitud andmeid tuvastava isiku enda ütlustega loeti kontrollitav isik tuvastatuks. Oli tuvastatud, et kontrollitavaks isikuks on Z.U,

sünd. XXX, elukoht xxx. Andmete kontrollimiseks kasutati EV Rahvastikuregistri andmebaasi.

Z.U andis kohtuistungil selles episoodis . järgmised ütlused Kohtuvälise menetleja

7( ) 10 esindaja küsimusele „Miks teil kaasas ei olnud dokumente?“ Z.U vastas, et jättis neid

jopesse, kuid vajalikud dokumendid, id kaart ja pass, tal olid kaasas. Ta ei esitanud neid kontrollijale, kuna temalt seda ei ole küsinud. Kohus suhtub Z.U poolt antud ütlusesse kriitiliselt, loeb, et need on eluliselt ebausutavad ning ei vasta tegelikkusele, samuti nad on vastuolus edasi antud ütlustega eega jätab kohus need tõendikogumist välja Kohtuvälise menetleja esindaja . S .

edasise küsimusele: „Kaks vastust tagasi teil dokumendid jäid teise jope taskusse, nüüd nad olid ikkagi kaasas? Kohtu seisukohal eeldab “ Z.U vastas ka, et seda asjaolu ta ei mäletagi. Z.U, et juhiluba t dokumenti v ks ka mitte olla. Eluliselt usutav ei ole ja isikut tõendava õi

kohtu hinnangul see, et politseinikud isiku tuvastamisel ei küsinud menetlusaluse isikult juhiluba või isikut tõendavat dokumenti. Seega kohtu hinnangul leidis kinnitust, et Z.U ei olnud kaasas dokumen

juhtimisõigust tõendavat di või isikut tõendavat dokumendi.

Kohus leiab, et eeltoodud usaldusväärsete tõenditega kogumis on tõendatud see, 20.01.2018 kell 09.21 mootorsõiduki juhtimisel puudusid Z.U nii

juhtimisõigus tõendav dokument, kui ka isiku tõendav dokument täitis enda tegevusega LS § s 1 sätestatud . Z.U 242 - lg väärteo objektiivse koosseisu rikkudes LS § 88 lg 1.

Ülaltoodud asjaoludest lähtuvalt kohus nõustub vaidlustatud otsuses toodud seisukohaga, et Z.U

tegevuses on tuvastatud liiklusseaduse § 2 järgi kvalifitseeritava väärteo 42 lg 1 objektiivsed tunnused. Kohus leiab, et kõnealune väärtegu on pandud toime otsese tahtlusega. Istudes rooli taga peab juht veenduma, et tal on kaasas juhtimisõigust tõendav dokument või isikut

tõendav dokument. Juhtides mootorsõidukit

menetlusalune isik teadis, et tal puudub kaasas juhtimisõigust tõendav dokument või isikut tõendav dokument.

Seega Z.U on oma tegevusega täitnud talle etteheidetava väärteo, mis on

kvalifitseeritav LS § 2 järgi, objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd 42 lg 1 välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi,

kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd

välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et Z.U on talle süüks arvatud LS § 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 42 lg 1 -le 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

Z.U poolt LKindl 81

S § järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine

LKindlS § 81 sätestab vastutuse liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise eest või välisriigis

põhiasukohta omava sõiduki juhi poolt riiklikku järelevalvet teostavale politseiametnikule või abipolitseinikule liikluskindlustuse olemasolu tõendava dokumendi esitamata jätmise eest.

LKindlS 3 lg 1 kohaselt k § indlustuskohustus käesoleva seaduse tähenduses on kohustus sõlmida kohustusliku liikluskindlustuse leping kolmandale isikule sõidukiga kahju tekitamisest tuleneva vastutuse kindlustamiseks käesolevas seaduses sätestatud korras ja ulatuses. LKindlS § 3 lg 2

kohaselt liikluses ei tohi kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole

kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust. § 4 p 1 alusel tuleb LKindlS

kohustusliku liikluskindlustuse l s eping sõlmida sõiduki uhtes, mis on registreeritud või tuleb

registreerida liiklusseaduse alusel loodud liiklusregistris, välja arvatud vanasõiduk ja võistlusauto, mida ei kasutata liikluses.

Menetlusalune isik ei ole esitanud tõendeid, et vaidlusaluse sõiduki puhul oleks tegemist vanasõiduki või võistlusautoga, mida ei kasutata liikluses. Vastupidi, menetlusalune isik peeti selle

8( ) 10 sõiduki juhtimiselt kinni just nimelt liikluses. Seega on tegemist sõidukiga, mida tuleb registreerida liiklusregistris ja sellise sõiduki suhtes laieneb kohustuslik liikluskindlustus.

LKindl 81 S § järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu täitmine 20.01.2018 kell 09.21

Ida-Virumaal, Narva linnas, 4. Roheline tn. liikluskindlustuse kehtivuse kontrolli 8 on tõendatud andmetega (lk 26), mille kohaselt 20.01.2018 xxx, ei olnud mootorsõidukil Honda Accors, reg. nr. liikluskindlustust.

Samuti kohtuistungil Z.U seletas, et ta ei teadnudki, et liikluskindlustus oli lõppemas. Ta oli kindel, et liikluskindlustus oli. Kohus suhtub sellesse ütlusesse kriitiliselt ning leiab, et nad ei vasta tegelikkusele. Z.U vastas, et ta teab selle , Kohtuvälise menetleja küsimusele, st

et enne sõidu alustamist juht peab veenduma, et tal on olemas isiklikud dokumendi kaasas ja on koos teiste dokumentidega kehtiv liikluskindlustus.

Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik Z.U juhtis 20.01.2018 kell 09.21 kindlustuskohustusega hõlmatu sõidukit, millel puudus d kohustuslik liikluskindlustus. Z.U

täitis enda tegevusega L S § sätestatud väärteo objektiivse koosseisu, Kindl -s 81 rikkudes LKindl 3 lg 2. S §

Ülaltoodud asjaoludest lähtuvalt kohus nõustub vaidlustatud otsuses toodud seisukohaga, et Z.U tegevuses on tuvastatud liikluskindlustuse 81 seaduse § järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsed tunnused. Kohus leiab, et kõnealune väärtegu on pandud toime otsese tahtlusega.

Istudes rooli taha peab juht veenduma, et tal on kehtiv liikluskindlustus. Arvestades ka Z.U

varasemate väärteokaristuste olemasolu LKindlS § 81 järgi oli Z.U kindlasti teadlik, et tal puudub . kehtiv liikluskindlustus, kuid asus mootorsõidukit juhtima

Seega Z.U on oma tegevusega täitnud talle etteheidetava väärteo, mis on

kvalifitseeritav LKindl 81 S § järgi, objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi,

kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd

välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et Z.U on talle süüks

arvatud LKindl 81 -le S § järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

Z.U-le

mõistetav karistus

Tulenevalt vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsusest määras talle karistuse Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgrupi

IV vanemväärteomenetleja kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik Irina Reino, VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuna tegemist on politseiametnikuga, siis VTMS § 10 lg 31

kohaselt on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama. Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõigust .

LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

LS § 2 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 42 20 trahviühikut.

9( ) 10

LKindl 81 istatakse rahatrahviga kuni 100 S § järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest kar trahviühikut.

KarS § 63 lg 1 kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, kohaselt

siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seaduse sätte alusel, mis näeb ette raskeima

karistuse. Õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud

osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist.

Kohus leiab, et hinnates kaebuse esitaja poolt toime pandud tegu, siis vastab see kolmele erinevale

süüteokoosseisule ning käesoleval juhul tuleb juhindudes KarS § 63 lg mõista -st 1 talle karistus

seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse LS § 224 lg 2 alusel nagu on ka , so teinud kohtuväline menetleja.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise

huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud

sanktsiooni keskmine määr Seejärel tuvastatakse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja .

raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

Kohus, hinnates menetlusaluse isiku olulis süü suurust, leiab, et tegemist on elt üle keskmise süüga,

arvestades seda, et menetlusalune isik ning tuvastatud pani ühe teoga toime kolm väärtegu alkoholijoove 0,74 mg/l (0,81 -0,07 mg/l) 2 +/ oli LS § 224 lg sanktsiooni mõttes (ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25– ) samuti maksimaalses määras. 0,74 milligrammi

Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohus nõustub sellega, et käesoleval juhul esineb karistust kergendav asjaolu, so kaebuse esitaja poolt süü tunnistamine. Raskendavad asjaolud puuduvad.

Kuivõrd LS § 224 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liike, tuleb tuvastada kas menetlusaluse

isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust, so rahatrahvi. Vastavalt karistusregistri õiendile ( kehtivat väärteokaristust lk 30-32) on menetlusealuse isikul neli : - Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 12.12.2015 otsusega karistati Z.U LS § 242 lg 1 alusel rahatrahviga 15 trahviühikut, so 60 eurot; - Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 17.11.2015 otsusega karistati Z.U LS § 242 lg 1, LKindlS § 81 alusel rahatrahviga 30 trahviühikut, so 120 eurot;

- Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 16.11.2015 otsusega karistati Z.U LKindlS § 81 alusel rahatrahviga 12 trahviühikut, so 40 eurot;

- Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 02.10.2014 otsusega karistati Z.U

LKindlS § 81 alusel rahatrahviga 30 trahviühikut, so 120 eurot ja LS § 227 lg 1 alusel rahatrahviga 29 trahviühikut, so 116 eurot.

Kõik rahatrahvid on Menetlusalune isik ametlikult ei tööta. siiamaani tasumata. Seega eelnenud

väärtegude eest määratud trahvide tasumata jätmine näitab, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid või tahe järjekordse rahatrahvi tasumiseks. Lisaks nähtub eeltoodust, et rahatrahv

kui karistusliik ei ole vastupidiselt kaebuses väidetule soovitud mõju avaldanud ning isik jätkab

liiklusalaste rikkumiste süstemaatilist toimepanemist, seega rahatrahv kui karistusliik on ennast ammendanud ning karistusena tuleb kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist.

10( ) 10

Menetlusaluse isiku karistusandmetest nähtuvalt on teda karistatud samalaadsete liiklusalaste

väärtegude toimepanemise eest 4 korda. Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt võib korduvalt karistatud isiku puhul ka keskmise süü korral kohaldada karistust ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras kui süüdlases on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Seega on

kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus proportsionaalne nii isiku süüga kui ka süüdlase

isikuga ning arvestades võimalusega, et keskmist määra ületav karistus sunnib isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Kohus viitab Riigikohtu otsusele (3-1-1-6-17 p 18-

19), mille kohaselt üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades ei tohi kohaldatav karistus anda

ühiskonnale signaali, justkui ei taunitaks õiguskorras süütegude korduvat toimepanekut oluliselt

rangemal viisil. On selge, et liiklusnõudeid rikkunud isikute jätkuvalt leebe karistusõiguslik

kohtlemine ei aita liiklusolukorra paranemisele kuigivõrd kaasa. Seetõttu leiab kohus, et ka

preventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt on juhtimisõiguse äravõtmine põhjendatud ning peaks

välistama võimaluse, et menetlusalune isik paneks liiklusalaseid süütegusid toime ajal, kui ta on liiklusest kõrvaldatud.

Kohus on seisukohal, et arvestades süüteo raskust süü suurust, , menetlusaluse isiku isiksust ning ka

karistust kergendava asjaolu olemasolu, silmas pidades karistuse eripreventiivsete eesmärkide

saavutamist ning õiguskorra on kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus kaitsmise huvisid, täielikult põhjendatud

.

Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus või -

materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele

minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või

tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmi

seks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik