1-09-7897/12 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht 28.08.2009.a. Tallinnas

Kohtunik Aime Ivanson

Sekretär Maire Viksi

Prokurör Natalja Lebed

Kaitsja Leelo Viil

Tõlk Marek Litnevski

Süüdistatav R.K

, isikukood xxx, elukoht xxx kriminaalkorras karistatud kolm korda, viimati 17.06.2004.a. Tallinna Linnakohtu otsusega KarS § 114 p. 4 järgi vangistus 8 aastat. Tartu Maakohtu 11.01.2008.a. määrusega vabastati tingimisi enne tähtaega, karistuse ärakandmata osa 3 a 9 k 29 p.

Süüdistus KarS § 121 järgi lühimenetlus

RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista R.K KarS § 121 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra. Karistuseks mõista vangistus 8 kuud.

KarS § 76 lg 6 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 17.06.2004.a. otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (3 aastat 9 kuud 29 päeva) ja mõista R.K-le liitkaristus 4 aastat 5 kuud 29 päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistuse kandmise algust alates kinnipidamisest – 21.02.2009.a.

Tõkend –vahistamine – jätta muutmata kuni otsuse jõustumiseni.

Kriminaalasi nr. 1-09-7897

2

Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista R.K-lt riigituludesse:

1) sundraha 1,5 palga alammäära – 6525.- krooni.

2) määratud kaitsjale makstud tasu 3130.20 krooni

3) ekspertiisitasu 2875.- krooni

Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 SEB või 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049777.

Maksekorraldusele märkida viitnumber ja selgituse lahtrisse süüdistatava nimi, tekst „kriminaalmenetluse kulud“ ja kriminaalasja kohtunumber – 1-09-7897.

Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

SÜÜDISTUS

R.K viibides 20.02.2009.a. kella 20.00 paiku korteris, mis asub Xxx, haaras ,

konflikti käigus DT särgivarrukast, tõukas kannatanut, lõi kannatanut vastu nina, ühe korra jalaga vastu selga ja korduvalt lõi rusikatega vastu kannatanu selga. Oma tegudega tekitas R.K

kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi: ninaluude murd koos nahaaluse verevalumiga ninajuurel, selja alaosa ja vaagna põrutus, nahaalused verevalumid ning turselisus mõlema silma laugudel

Seega R.K pani toime kuriteo, mis oli suunatud teise inimese tervise

kahjustamisele, samuti löömisele, peksmisele või valu tekitanud muule kehalisele väärkohtlemisele, s.t. pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Süüdistatav tunnistas end süüdi temale esitatud süüdistuses.

R.K poolt talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemine on tõendatud kannatanu

DT ütlustega, millest tuleneb, et ta oli 20.veebruari õhtul kodus koos kasuisaga R.K-ga

. Kasuisa hakkas teda riidlema sellepärast, et ta oli tema jogurti ära söönud. Seejärel tõukas teda ja hakkas peksma rusikatega vastu nägu ja keha, kokku umbes 12-13 korda. Samuti lõi ühe korra jalaga vastu selga. Tal hakkas ninast verd tulema. Pühkinud põrandalt vere ära, läks ta oma tuppa, kuid R.K tuli mõne aja pärast sinna järele ja hakkas mööblit lõhkuma. Kui vanem õde koju tuli, käisid traumapunktis ega läinudki tol õhtul enam koju, vaid ööbisid tuttavate juures. Hommikul läksid lastehaiglasse, kuna tal oli ninaluu katki ja paha oli olla. Kallavere Haiglas koostatud vigastuste dokumenteerimise kaardile märgiti DT kehavigastustena

nina piirkonna turse ja nahamarrastus, Tallinna Lastehaigla teatisel on kirjas ajuvapustus, ninaluude murd ja nimme piirkonna põrutus. Kehavigastuste tõenditeks on kriminaaltoimikus ka

väljavõte haigusloost ja eksperdiarvamus ekspertiisiaktis . Eksperdiarvamuse kohaselt võisid

ninaluude murd koos nahaaluse verevalumiga ninajuurel ja nahaalused verevalumid ning turselisus mõlema silma laugudel olla tekitatud otselöögist/löökidest kõva tömbi esemega nina piirkonda, milleks võis olla ka rusikas.

Selja alaosa ja vaagna põrutus võisid olla tekitatud löögist/löökidest kõva tömbi esemega või kukkumisest vastu samalaadset pinda või eset.

3 DT vigastusi näol tõendab ka 21.02.2009.a. Põhja Politseiprefektuuri kriminaalosakonnas tehtud foto. DT suhtes vägivalla tarvitamine on tõendatud samuti tema õe MT ütlustega, kes nägi koju tulles

venna silmade all siniseid laike, katkist särgivarrukat ja särgil verd, venna nina oli paistes. D nuttis, oli ehmunud ning ütles, et kasuisa peksis teda.

Kuriteo toimepanemine on tõendatud ka tunnistaja J K ütlustega, kes N A palvel võttis tema lapsed 20.02.2009.a. õhtul enda juurde, kuna nad kartsid koju minna, kartsid R.K, kes olevat D peksnud.

Kuriteo toimepanemine R.K poolt on tõendatud tema abikaasa N A ütlustega. Ta ise viibis Saksamaal, kuid talle helistas tütar ja teatas D peksmisest R.K poolt.

R.K ise on tunnistanud vägivalla tarvitamist abikaasa poja suhtes 20.02.2009.a. õhtul. Süüdistatava sõnade kohaselt jõi D ära jogurti, mille ta oli võtnud külmkapist välja enda jaoks ja läks siis arvutiga mängima. Teda ajas vihaseks see, et korteris ja toas oli korralagedus, nõud pesemata, aga D muudkui mängib arvutiga. Ta läks D i tuppa, haaras tal särgist ja tõukas, mille tagajärjel poiss lendas toast koridori. Ta ei suutnud end enam vaos hoida ja lõi D i rusikaga vastu nina ning jalaga ja rusikaga mitmeid kordi vastu selga.

Seega kõik kriminaalasjas kogutud ja kohtus kontrollitud tõendid tõendavad R.K

poolt vägivalla toimepanemist alaealise – 14-aastase DT suhtes. Kuritegu on toime pandud kavatsetult ja kvalifitseeritud õigesti KarS § 121 järgi.

Karistuse mõistmine

KarS § 121 sanktsioon näeb karistuse liikidena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistuse. Prokurör palus karistada vangistusega, süüdistatav ja kaitsja aga rahalise

karistusega. Kaitsja seisukohalt tagavad abikaasa ja kriminaalhooldaja tugev järelevalve R.K edaspidise õiguskuuleka käitumise. Rahalise karistuse tasumine ei oleks kaitsja arvates problemaatiline, kuigi perel on suured võlad, sest vabanedes on R.K võimalus tööle asuda. Kohus soostub karistuse mõistmisel siiski prokuröri ettepanekuga karistada R.K vangistusega. Nagu nähtub kannatanu ütlustest on neil pangalaen ja umbes 37000- kroonine üüri

võlg. Sellise võla tekkimine ei saa kohtu arvates olla seotud R.K vangistusega. Süüdistatav on vahi all alates 21.02.2009.a., kuid on täiesti selge, et 37000- kroonine võlg ei saa olla tekkinud seitsme kuuga, vaid see peab olema tekkinud juba varem, siis aga oli R.K vabaduses. Järelikult ei ole ta vabaduses olles püüdnud leida võimalust kommunaalteenuste eest

tasumiseks ja võlgnevuse tekkimise vältimiseks, mistõttu rahalise karistuse kohaldamiseks esitatud põhjendus, et R.K aitab vabaduses olles võlgnevust ja pangalaenu tasuda, ei saa olla määravaks karistusliigi valikul.

Rahalise karistuse mõistmine isegi juhul, kui R.K leiaks töökoha, seaks perekonna

veelgi raskemasse seisu, sest lisaks võlgnevuse ja pangalaenu likvideerimisele, tuleb tasuma hakata ka karistust.

Rahalise karistuse kohaldamine ei ole põhjendatud ka tulenevalt toimepandud kuriteost ja R.K

isikust. Süüdistatav pani kuriteo toime alaealise suhtes, pekstes ta jõhkralt läbi

lihtsalt sellepärast, et viimane sõi ära tema jogurti ja ei koristanud tube ega pesnud nõusid. R.K on varem kahel korral kriminaalkorras karistatud raskete isikuvastaste kuritegude

toimepanemise eest, ta oli tingimisi enne tähtaega vabastatud ja ometi ei hoidnud teda uuest

vägivalla tarvitamisest katseajal ka teadmine kandmata karistuse võimalikust täitmisele

pööramisest. Ei ole põhjendatud varem isikuvastaste kuritegude eest kahel korral karistatud isikut uue isikuvastase kuriteo toimepanemise eest karistada kõige kergemaliigilise karistusega.

R.K-le anti võimalus pääseda ennetähtaegselt vabadusse ja näidata seega, et ta on

4 võimeline hoiduma edaspidi kuritegude toimepanemisest, kuid süüdistatav ei õigustanud kohtu usaldust. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks R.K karistamist vangistusega, mis tähendab seda, et tal tuleb ära kanda ka eelmise kohtuotsuse järgi kandmata karistus.

Arvestades kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, võib toimepandud kuriteo eest mõistetava karistuse määr jääda alla sanktsiooni keskmist.

Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p. 4.

Kohtunik