1-18-1731/9 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus M tegemise aeg ja koht ääruse

23. aprill 2018, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-1731 (17231701548) Kohtukoosseis Urmas Reinola,

Ivi Kesküla, Orvi Koik Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 28. 2018 otsus C.W märtsi (C.W) 7, 9 ja 25 lg 2

süüdistuses KarS § 199 lg 2 p § järgi lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav

Kaitsja Prokurör C.W

C.W , ik: XXX, V

ene Föderatsiooni kodanik, XXX XXX XXX XXX , emakeel: vene keel, koht: töö ; , elukoht: , kahtlustatavana kinni peetud 14.08.2017 - 15.08.2017, alates 15.08.2017 elukohast lahkumise keeld. tõkend Varasem karistatus: 5 kehtivat kriminaalkaristust, neist viimati Harju Maakohtu 24.07.2017 otsusega KarS § 121 lg 2 p 2 järgi, liitkaristusega 1 aasta 8 kuud 22 päeva vangistust, mis asendati KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel üldkasuliku tööga 622 tundi (ÜKT sooritami Seisuga 27.03.2018 tegemata 503 se tähtaeg 2 aastat). üldkasuliku töö tundi.

Vandeadvokaat Aivar Ennok

Alice Simm

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava

C.W apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 28. märtsi lühimenetluses süüdi KarS 2018 otsusega tunnistati C.W § 199 lg 2 p ja § 25 lg 2 järgi ja tähtajalis , mida vähendati 7, 9 karistati e vangistusega 6 kuud KrMS § 238

2 kohaselt kolmandiku

kuuluvaks karistuseks lg ühe võrra ja mõisteti ärakandmisele tähtajalin Mõistetud karistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel e vangistus 4 kuud. Harju Maakohtu 24.07.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o tegemata üldkasuliku töö 503 tunni võrra, mis KarS § 69 lg 6 sätete kohaselt võrdub vangistusega 1 aasta 4 kuud 23 päeva ja mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 aasta 8 kuud 23 päev KarS § 68 lg 1 a. alusel arvestati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 14.08.2017 - 15.08.2017, s.o 2 päeva ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajaline vangistus loeti

1 aasta 8 kuud 21 päeva. Ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmist arvestada alates C.W karistuse ärakandmisele asumisest või tema karistuse ärakandmisele toimetamisest. C.W-lt sundraha 750 eurot ja kaitsjale kohtueelselja mõisteti välja määratud kohtumenetlusel makstud tasu, kokku 252 eurot. Menetluskulu kokku 1002 eurot, tuleb kohtuotsuse jõustumis kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud est 12 kuu jooksul tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele. Menetluskulude tasumata korral loetakse

tähtaegse jätmise maksetähtaeg saabunuks kogu suunatakse

turile

ja nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäi täitemenetluse seadustikus korras. sätestatud Kohus lahendas ka asitõenditega seonduva. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ning TsMS § 440 lg 1 alusel mõisteti C.W-lt A SIA Eesti filiaali 49,95 euro kasuks välja t.

2. C.W tunnistati isikuna, kes on varem esitatud süüdistuse järgi süüdi selles, et tema, toime pannud vargusi ja olles selle eest karistatud 16.02.2017 (tegu 19.01.2017) Põhja Prefektuuri poolt KarS § 218 lg 1 § 25 lg 2 järgi ning Harju Maakohtu 23.11.2016 otsusega KarS § 199 lg 2 p - 7, 9 järgi, uuesti, s.o süstemaatiliselt, 14.08.2017 kella 14.05 ajal viibides Tallinnas asuva XXX kaupluse

ta XXX müügisaalis, tegutses ühiselt ja kooskõlastatult kohtueelses menetluses tuvastama isikuga

selliselt, et võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, dressikomplekti RE-FOUS ST maksumusega 49,95 eurot ja suundus sellega proovikabiini, kus koos tuvastamata isikuga eemaldas dressipükstelt ja dressipluusilt turvaelemendid, mille järel pani dressipluusi endale selga, dressipüksid pandi müügisaali tagasi, ning möödus seejärel kassast ja väljus kauplusest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata. C.W poolt jäi kuritegu lõpule viimata tema tahtest olenemata põhjustel, kuna turvatöötaja koheselt pidas kauplusest väljunud C.W kinni. Kaup on rikutud ja vargusega tekitati A SIA Eesti filiaalile varalist kahju summas 49,95 eurot.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni , vaidlustades maakohtu otsuse süüdistatav O. Borodin üksnes mõistetud karistuse osas. Süüdistatav palub asendada talle mõistetud karistus täielikult või osaliselt üldkasuliku tööga. Põhjendab kaebust sellega, et on süüd tunnistanud ja puhtsüdamlikult kahetsenud. Tal on kaks ametlikku töökohta, kust saab palka ja tasub esimesel palgapäeval osa talle mõistetud rahatrahvidest. Enne viimast kohtuotsust tegi üldkasulikku tööd, tegemata jäi 543 tundi.

Kavatseb ÜKT d teha kuni apellatsiooni läbivaatamiseni. -

Palub apellatsiooni läbivaatamisele kutsuda ka ennast, kuna soovib kohtule esitada kirjalikud tõendid faktiliselt äratehtud ÜKT tundide osas. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused

4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (vt RKKKo 3-1-1-55-07). Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatuna tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilms t nduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada elt põhjendamatu KrMS § 326 lg 3 ähe iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (vt RKKKo 3-1-1-96-09). Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, peab ringkonnakohus KrMS § 326 lg- 3 juhindumist st eriti põhjalikult kaaluma, lähtudes konkreetse asja eripärast. Õiguslikult asjakohase taotluse ja põhjendustega apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt mõistetud karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Tulenevalt Riigikohtu seisukohast (vt RKKKo 3-1-1-120-09) võib ringkonnakohus jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS §

2 teisele lausele tuginevalt läbi vaatamata

326 lg põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast.

5.

Kohtukolleegium hinnangul puuduvad käesolevas absoluutselt igasugused võimalused asjas maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite (süüdistatavale mõistetud karistuse) muutmiseks apellatsioonis soovitud viisil. Hinnates apellatsiooni põhjendatust ja selle kohtuliku läbivaatamise otstarbekust, märgib kohtukolleegium järgmist. Riigikohtu kriminaalkolleegium on karistuse mõistmise osas märkinud, et KarS § st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt - andma karistuse liiki ja määra sisaldava karistusõigusliku hinnangu toimepandud põhjendatud kuriteole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (RKKK 07). Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada veel ka o 3-1-1-14- õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Seda kõike tuleb arvestada ka siis, kui küsimuseks on karistuse täiendav individualiseerimine, s.o selle võimalik asendamine üldkasuliku tööga.

6. Kohtukolleegiumi hinnangul vastab maakohtu otsus vaidlustatud osas täiel määral kõigile seaduses ning kohtupraktikas esitatud nõuetele ning apellatsioon on ilmselgelt perspektiivitu. Apellatsioonis esitatud taotlus , eeldaks mõistetud karistuse täielikult või osaliselt üldkasuliku tööga asendamiseks käesoleval juhul suhtes esmalt kriminaalhoolduse rakendamist (KarS § 69 lg 4) ehk C.W teisisõnu süüdistatava suhtes selle võimalikkuse jaatamist. Käesoleva asja materjalide põhjal kohtukolleegium seda jaatada ei saa. Esmalt tuleb on juba varem korduvalt tõdeda, et C.W samalaadsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, karistuse mõistmisel on maakohus sellele asjaolule ka selgesõnaliselt viidanud ning seda ka apellatsioonis ei vaidlustata. Maakohus juhtis põhjendatult tähelepanu asjaolule, et käesolevas kriminaalasjas tuvastamist leidnud kuriteo pani C.W toime vähem kui 1 kuu peale kohtuotsust, millega mõisteti Harju Maakohtu 24.07.2017 talle liitkaristuseks vangistus 1 aasta 8 kuud 22 päeva, mis asendati KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel üldkasuliku tööga 622 tundi. Samaliigili

kinnitab veendumust, et eelnevalt kohaldatud ste süütegude toimepanemise jätkamine karistusliik ja katseajal uue kuriteo toimepanemine ei ole skuulekust taganud. Neid süüdistatava õigu asjaolusid silmas pidades saab järeldada vaid seda, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele. O.

C.W-le oli eelmise kohtuotsusega antud võimalus kohtuotsuste kogumis mõistetud vabadust piir pani ava liitkaristuse kandmise asemel teha üldkasulikku tööd, kuid selle asemel süüdistatav toime uue kuriteo ning tegemata on ka suurem osa (503 tundi) N üldkasulikust tööst. õustudes maakohtuga, leiab kohtukolleegium, et C.W õiguskuulekust ei ole võimalik tagada muu karistusliigiga, kui isiku vabadust enim piirava karistusliigiga vangistuse näol. Uue süüteo toimepanemine ei saa hakata olukorda kergendama, vaid peab tooma kaasa karistuse, süüdistatava mis takistab vähemalt ühiskonnast isoleeriva iseloomu tõttu uute süütegude toimepanemist.

7. Kohtukolleegium on senises praktikas olnud kindlalt seda meelt, et üldkasuliku töö rakendamine tuleb kõne alla esmajoones olukorras, kus seda nähakse nn vangistuse vältimise viimase abinõuna ehk teisisõnu siis, kui isik on varasemalt kriminaalkorras karistamata ning on alust arvata, et see meede suudab teda paremini suunata õiguskuulekusele. C.W kui varem korduvalt karistatud isik ei ole isikuks, keda saaks allutada kriminaalhooldusele ning kelle käitumist võiks perspektiivis pidada õiguskuulekaks. Seetõttu leiab kohtukolleegium, et üldkasuliku töö kohaldamine ehk mõistetud karistuse individualiseerimine käesolevas asjas süüdistatava taotletud viisil ei ole võimalik, kuivõrd e käitumisega kinnitanud, et C.W on enda senis varasemad karistused ei oma tema käitumise kujundamisel sisuliselt tähendust ning ka uuesti kinnipidamisasutusse sattumise võimalus ei välistab aga koheselt KarS § 69 ole teda takistanud uusi kuritegusid toime panemist, mis sätete rakendamise. Apellatsioonis esitatud taotlus on seega ilmselt perspektiivitu ning tuleb sellest johtuvalt jätta läbi vaatamata.

8. Ülaltoodust tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased käesolevas süüteos. elnevat, puuduvad süüdistatava apellatsioonil Arvestades e

kohtukolleegiumi hinnangul vähimadki eeldused selle rahuldamiseks, mistõttu tule jätta b see KrMS §

326 lg 3 alusel läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/