2-17-15566/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-17-15566

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

20. aprill 2018, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-15566

Tsiviilasi

OÜ NEPCon hagi Foorum Puit OÜ vastu 1826,32 euro

ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

2098,69 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja OÜ NEPCon (registrikood 10835645; asukoht

Filosoofi 31, 50108 Tartu), esindaja Priit Pööbo, e-post

priit@ckeoigusbyroo.eu;

kostja Foorum Puit OÜ (registrikood 11533171; asukoht

Piiroja, Lossimäe küla, Elva vald, 61009 Tartumaa),

esindaja

juhatuse

liige

Priit

Kroonberg,

e-post

priit@foorumpuit.ee

Kohtuistungi toimumise aeg

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ NEPCon hagi Foorum Puit OÜ vastu.

2. Välja mõista Foorum Puit OÜ-lt OÜ NEPCon kasuks 1952 (üks tuhat üheksasada

viiskümmend kaks) eurot ja 4 senti, millest 1826,32 eurot on põhinõue ja 125,72 eurot

sissenõutavaks muutunud viivis 18. oktoobri 2017 seisuga.

3. Välja mõista Foorum Puit OÜ-lt OÜ NEPCon kasuks viivis protsendina põhinõudelt

1826,32 eurot alates 19. oktoobrist 2017 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta poolte menetluskulud Foorum Puit OÜ kanda.

6. Määrata tsiviilasjas nr 2-17-15566 OÜ NEPCon menetluskulude rahaliseks suuruseks

650 eurot, millest 250 eurot on riigilõiv ja 400 eurot lepingulise esindaja kulud.

7. Välja mõista Foorum Puit OÜ-lt OÜ NEPCon kasuks menetluskulud 650 eurot.

8. Välja mõista Foorum Puit OÜlt OÜ NEPCon kasuks viivis menetluskuludelt 650 eurot

alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

Toimetada otsus kätte poolte esindajatele.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

2(5)

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse.

Hageja nõue ja põhjendused

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ NEPCon ja Foorum Puit OÜ XX.XX.XXXX

käsunduslepingu NEPConi sertifitseerimislepingu. Lepingu kohaselt kohustus hageja teostama

kostjale FSC tarneahela sertifitseerimist ja auditit. Hageja on osutatud teenuse eest esitanud

arved nr XXX summas 1740 eurot ja XXX summas 86,32 eurot. Kuna kostja on viivitanud

arvete tasumisega, on hageja arvestanud tasumata summalt viivist 0,022% päevas.

Hageja selgitas, et hindamine ehk audit FSC süsteemis ei ole kunagi mingi ajaperioodi tegevuse

sertifitseerimine ette- või tahapoole, vaid standarditele vastavuse hindamine konkreetsel

hindamise/auditi läbiviimise ajahetkel. FSC standardid ja akrediteerimisreeglid nõuavad

sertifikaadi 5-aastase perioodi jooksul viie auditi läbiviimist: esmane hindamine ehk audit ning

neli korralist auditit teatud regulaarsete ajavahemike järel. Nõue kehtib absoluutselt kõikidele

FSC

sertifitseerimise

teenust

pakkuvatele

firmadele

üle

terve

maailma.

Esmane

sertifitseerimishindamine viiakse läbi, et tuvastada sertifikaadi taotleja süsteemide ning tegeliku

tegevuse vastavust FSC standardi nõuetele konkreetse hindamise/auditi läbiviimise ajahetke

seisuga. Sertifitseerimise käigus ei müüda sertifikaati, vaid hinnatakse sertifikaadi

taotleja/säilitaja süsteemide-protseduuride ning tegeliku tegevuse vastavust FSC standardile. St

teenuseks ei ole mitte sertifikaat, vaid auditi läbiviimine ning isegi kui ettevõtte süsteemid-

protseduurid ning tegelik tegevus ei vasta FSC standardile, tuleb selle eest tasuda. Hageja ei

nõustu kostja paljasõnalise väitega, et kostjale oleks võimaldatud arve osamaksetena tasumist

kvartaalselt.

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 1826,32 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise

125,72 eurot ning viivise 0,022% päevas alates 19. oktoobrist 2017 kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulu (riigilõiv 250 eurot ja lepingulise esindaja tasu 875 eurot) palub hageja jätta kostja

kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulult alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

Hageja lisas avaldusele koopiad XX.XX.XXXX sertifitseerimislepingust, arvetest nr XXX ja

XXX, meeldetuletuskirjadest (tl 6-22, 24, 25).

Kostja vastus hagile

Kostja hagi ei tunnistanud. Arved ei ole tõendatud ja arvetele on märgitud teenused, mida ei ole

läbi viidud. Kostja on hagejale tehtud töö eest tema enda hinnakirja alusel tasunud. Lepingu

kohaselt kohustus hageja teostama kostjale FSC sertifikaadiga seotud teenuseid. Teenuse

saamise eelduseks teenuse osutaja poolt oli ettemaks järgmise aasta eest. Lähtuvalt 7. juuli 2015

hinnapakkumisest esitati 2016. aasta eest arve nr XXX. Kostja tasus esimese aasta puhul 1600

eurot ja 65 USD esmase hindamise kuludena. Esmane hindamine esimese aasta puhul hakkas

sertifikaadi jõustumisest ehk 7. septembrist 2015 ja kestis 2016 septembrini. Ka hageja soovis

esimese aasta pabereid näha 2016 septembris ning see kontroll on ettemaksuna tasutud. Poolte

vahel lepiti kokku, et selline suur ettemaks on ainult esimesel aastal ja edaspidi jagatakse makse

neljaks kvartaalseks makseks. Seda ka sellepärast, et FSC sertifitseeritud materjali müügimaht

oli kostjal väike. 2016. aasta lõpupoole kontrollis hageja esimest aastat, sest ka loogiliselt võttes

ei saa teist aastat ehk tulevikku hinnata, sest metsamaterjali ei ole reaalselt ostetud ja saematerjali

jne ei ole reaalselt müüdud, niisiis ei ole midagi sertifitseerida ja kontrollida. Esimese aasta eest

3(5)

oli kostja aga juba vastavalt hinnapakkumisele tasunud. Kostja hageja teenuseid enam kasutada

ei soovinud ja läks peale esimest aastat üle teise FSC sertifikaati pakkuvasse ettevõttesse ning on

2017 ja 2018 aastate eest tasunud juba uuele sertifitseerimise ettevõttele.

Kostja lisas vastusele koopiad arvest nr XXX, kostja vastuskirjast, hageja vastusest

osamaksetena tasumise võimaldamise kohta, sertifikaadi lõpetamise teatest, FSC tarneahela

sertifitseerimise hinnapakkumisest (tl 44-55).

Kohtu põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel menetleb kohus antud hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid (tl 67-68).

2. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et NEPCon ja kostja on sõlminud XX.XX.XXXX EPConi

sertifitseerimislepingu sertifitseerimisteenuse osutamiseks (tl 6-19).

Kohtu hinnangul on nimetatud sertifitseerimislepingu näol tegemist tüüptingimustel sõlmitud

teenuse osutamise lepinguga (käsunduslepinguga).

Sertifitseerimislepingu kohaselt on osapoolte õigused ja kohustused kindlaks määratud lepingu

punktides 3 ja 4. Lepingu p 3.1 järgi tagab NEPCon pädevuse ja lubade olemasolu

sertifitseerimishindamiste läbiviimiseks ning koostab ja esitab kliendile auditiaruande, mille

alusel teeb otsuse sertifikaadi väljaandmise, kehtivuse pikendamise või peatamise või sertifikaadi

kehtetuks tunnistamise kohta. Klient aga kohustub punktide 4.1 ja 4.2 järgi täitma

sertifitseerimisnõudeid ja tasuma õigeaegselt põhihindamise ja iga-aastaste audititega seotud

kulud, teenustasud ja akrediteerimistasud vastavalt NEPConi pakkumusele. Nähtuvalt

hinnapakkumisest (tl 53) on FSC tarneahela sertifitseerimise esmase hindamise kulud 1550

eurot, millele lisanduvad administreerimistasud ja FSC logokasutamise tasu, ning järgneva aasta

korralise auditi kulu 1450 eurot, millele lisandub käibest tulenev administreerimistasu. Poolte

vahel puudub vaidlus, et esmane sertifitseerimishindamine viidi kostja suhtes läbi augustis 2015

ja selle teenuse eest esitatud arve nr XXX on kostja tasunud. Küll aga ei ole kostja tasunud

vastavalt hinnakirjale järgneva 2016 korralise FSC tarneahela sertifitseerimise auditi eest ja

administreerimistasu, milliste teenuste eest on hageja esitanud kostjale XX.XX.XXXX arve nr

XXX koos käibemaksuga 1740 eurot ja XX.XX.XXXX arve nr XXX koos käibemaksuga 86,32

eurot.

3. Põhjendatud ei ole kostja väide, et ta tasus 2015 ettemaksu perioodi 2016-2017 eest.

Sertifitseerimishindamise puhul ei ole tegemist tasuga sertifikaadi eest ega sertifikaadi

kehtivusperioodi eest, vaid tasuga ettevõtte süsteemide-protseduuride vastavuse hindamise eest

FSC standarditele. Kostja tasus 2015 esmase hindamisteenuse läbiviimise eest ja ei saanud

tasuda hagejale ette 2016. aastal ette nähtud korralise hindamisteenuse/auditi eest.

Sertifitseerimisteenuse osutamise puhul ei oma tähtsust, et ettevõte ei ole auditite vahelisel

perioodil võimeline või soovinud FSC märgisega materjali osta ja/või müüa. FSC sertifikaadi

olemasolu annab võimaluse oma toodangut FSC märgisega müüa ning asjaolu, et sertifitseeritud

ettevõte mingil põhjusel seda võimalust ei kasuta, ei muuda sertifitseerimisprotsessi ega auditite

nõudeid ega kohustust sertifitseerimisteenuse osutajale teenuse eest tasuda. Teenuse eest

tasumisel ei oma ka tähtsust asjaolu, kas sertifitseeritud ettevõtte süsteemides ja/või tegevuses

esines rikkumisi/puudusi, so mittevastavusi FSC standarditele või mitte. Lepingu p 9.2 järgi on

sertifitseeritud ettevõttel õigus mis tahes ajal leping lõpetada, teatades sellest NEPConile

kirjalikult 30 päeva ette. Lepingu lõpetamisel kaotavad kehtivuse ka kõik lepingu alusel antud

sertifikaadid. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks ise soovinud sertifitseerimislepingut

lõpetada. Hageja on märkinud, et 2016 korralise auditi läbiviimise eel ega ka auditi läbiviimise

ajal ettevõttes kohapeal ei saanud hageja kostjalt mingit teavitust sertifikaadi kehtivuse

lõpetamise soovi kohta. Nähtuvalt 15. veebruari 2017 kirjast (tl 49) on hageja lõpetanud seoses

sertifitseerimisteenuse eest tasumata jätmisega kostja FSC tarneahela sertifikaadi kehtivuse

15. veebruaril 2017. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt

lepingule kuni lepingulise suhte lõppemiseni.

4(5)

4. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 näevad ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust,

võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Hageja on sertifitseerimislepingu järgi oma kohustuse läbi viia 2016 korraline FSC tarneahela

sertifitseerimise audit täitnud, kostja on aga oma lepingulist põhikohustust tasuda teenuse eest

vastavalt esitatud arvetele rikkunud. Hagi põhinõudes tuleb rahuldada ja kostjalt hageja kasuks

1826,32 eurot välja mõista.

5. Hageja nõuab kostjalt 18. oktoobri 2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 125,72 euro

ja alates 19. oktoobrist 2017 põhinõudelt seadusjärgses määras lisanduva viivise väljamõistmist

kuni põhinõude täitmiseni.

Hageja nõude õiguslik alus on VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367. Viivise määraks loetakse VÕS

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Sertifitseerimislepingu alusel oli kostjal raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud.

Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse

rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva

kahju sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise

lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa

viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on sõltunud kostjast

enesest, so oma kohustuse mittekohane täitmine (XX.XX.XXXX arvest nr XXX (tl 21) nähtuvalt

oli selle maksmise tähtaeg 5. detsember 2016 ja XX.XX.XXXX arvest nr XXX nähtuvalt oli

selle maksmise tähtaeg 2. märts 2017). Kohus on seisukohal, et hageja 18. oktoobri 2017 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivisenõue 125,72 eurot on põhjendatud. Samuti mõistab kohus

hageja taotlusel kostjalt välja viivise seadusjärgses määras põhinõudelt 1826,32 eurot alates 19.

oktoobrist 2017 kuni põhinõude täitmiseni.

6. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 järgi

näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus,

rahuldades hagi täielikult, jätab poolte menetluskulud kostja kanda.

8. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine

ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Hageja menetluskulu suuruseks antud asjas on 1125 eurot, millest 250 eurot on riigilõiv ja

875 eurot lepingulise esindaja kulud.

8.1. TsMS § 138 lg-st 2 tuleneb, et kohtukuluks on riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on

riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma.

Käesoleva tsiviilasja hinnaks on 2098,69 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja

lisa 1 alusel tasuda riigilõivu 250 eurot. Eeltoodust tuleneb, et hageja on tasunud hagi esitamisel

riigilõivu seaduses sätestatud määras. Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse

lõivustatud toimingu tegemiseks ette, on hageja menetluskulu (riigilõiv) summas 250 eurot olnud

vajalik ja põhjendatud kulu.

8.2. Lepingulise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks TsMS § 144 p 1 mõttes ning need kulud

peavad olema põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 järgi.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusabiteenus seisnenud materjalidega tutvumises (0,25

tundi), hagejaga nõupidamises (0,25 tundi), hagiavalduse koostamises (1 tund), kostja vastusega

tutvumises (1 tund), hagejaga nõupidamises (0,5 tundi), arvamuse koostamises kostja vastuse

kohta (5 tundi), hagejaga nõupidamises (0,25 tundi), seisukoha koostamine ja esitamine kohtule

5(5)

(0,5 tundi); kokku seega 8,75 tundi tunnihinnaga 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohtu hinnangul

tuleb hagejat esindanud lepingulise esindaja tasu 100 eurot tunnis ilma käibemaksuta pidada

mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja

lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Arvestades nõude olemust

(teenuse osutamise lepingu järgne tasu nõue), hagiavalduse vormi ja sisu ning asjaolu, et

tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas (lihtmenetluse asi, mille kohus lahendas kirjalikus

menetluses, esitatud ei olnud suurel hulgal tõendeid), peab kohus põhjendatud ja vajalikuks

õigusabikuluks hagiavalduse ja kostja vastusele seisukoha koostamise eest kokku 400 eurot

(4 tundi × 100 eurot). Kohus lähtub hageja menetluskulude rahalist suurust vähendades ka

asjaolust, et üldjuhul on asja materjalide analüüs, õigusliku positsiooni kujundamine ning

kliendiga

nõupidamised/arutelud

hõlmatud

menetlusosalise

esindamiseks

ja

õigusabi

osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument.

8.3. Hageja menetluskuluks kokku on käesolevas asjas seega 650 eurot (250 + 400). Nimetatud

summa kuulub kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades kostjalt hageja kasuks

väljamõistmisele.

8.4. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise

menetluskuludelt 650 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik