4-18-1477/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Väärteoasi nr 4-18-1477

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. aprill 2018

Jõhvi kohtumajas Kirjalikus menetluses

Väärteoasja number 4-18-1477

Kohtunik Larissa Prokopenko Väärteoasi kaebemenetluses

H.H ´i kaebus Ida Prefektuuri Jõhvi

politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse

menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja Andres

Visnapuu 26.02.2018 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2440,18,000528 Menetlusalune isik

H.H, isikukood XXX, elukoht xxx Juhindudes VTMS § § 1 120,

32 p 1, 134, 135 kohus

O T S U S T A S:

Jätta H.H ´i kaebus Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgrupi IV vanemväärteo-menetleja Andres Visnapuu

26.02.2018 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2440,18,000528 rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata.

Rahatrahv summas 120 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB

Pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas, arveldusarvele nr

EE403300333416110002 Danske pangas või arveldusarvele nr EE701700017001577198 Luminor B k, . an viitenumber 10220185023581

Kohtuotsus saata a Prefektuurile ja kaebuse esitaja Id le VTMS § 135 lg 5 kohaselt väljastusteatega või elektrooniliselt.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse

Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil ko kätte htuotsus on kohtumenetluse poolele toimetatud.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise kuupäevast.

MENETLUSE KÄIK 04.02.2018 koostas Politseija Piirivalvemeti Ida Prefektuuri

Jõhvi politseijaoskonna välijugt

P R AB 1485515 (lk 12 H.H suhtes selle fakti kohta, et väärteoprotokolli nr ) 04.02.2018 kell 12.00 Ida-Virumaal Jõhvi linnas Puru teel Hariduse 2 vastas oli ta jalakäijana joobeseisundis teel, kus sõidukitele kehtestatud suurim kiirus on suurem kui 20 km/h, ei kasutanud kõnniteed. Jalakäija liikus tuigerdades sõiduteel. Isik ei täitnud oma kohustust olla liikluses hoolikas ja ettevaatlik ega ei hoidunud kõigest, mis võib takistada liiklust. Jalakäija ei täitnud riiklikku järelvalvet teostavate ametiisikute liiklusalaseid korraldusi teelt lahkumise kohta. Kõnnitee olemasolul peab jalakäija liikuma temale ettenähtud kohas, kuid menetlusalune isik seda ei täitnud, millega pani ohtu enda elu ja tervise. Jalakäija, olles väärteotoimepanijana ning viibides avalikus kohas, solvas ja väljendas enda lugupidamatust avalikku korda kaitsvate võimuesindajate suhtes. Isik kasutas ebasündsaid sõnu politseiametnike D.K'i ja V.T

'i suhtes. Isikule oli korduvalt antud korraldus lõpetada väärteo toimepanemine, kuid isik sellele ei reageerinud ning jätkas avalikku korda kaitsvate võimuesindajate solvamist, mille peale ametnikud tundsid ennast solvatuna. Sellega rikkus ta LS § 2, § 16 lg 1,2, § 22 lg 1,3 Väärteo kvalifikatsioon LS § , KarS § 275

14 lg .

259 lg 2 p 1 lg 1. Politseija Piirivalvemeti Ida Prefektuuri ennetusja menetlustalituse Jõhvi politseijaoskonna

menetlusgrupi IV vanemväärteo-menetleja Andres Visnapuu tegi 26.02.2018 otsuse väärteoasjas nr 2440,18,000528 väärteo toimepanemine on tõendatud , milles leidis, et

menetlusaluse isiku ütlustega, indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, tunnistajate V. Ti ja D. K . Karistust kergendava raskendavad ütlustega ks asjaoluks on osaline süü tunnistamine, asjaolud puuduvad. Nimetatud kohtuvälise menetleja otsusega ´ KarS § 63 lg 1 kohaselt karistati H.H it KarS 275 lg 1

120 eurot. § järgi rahatrahviga trahviühikut summas

16.03.2016 saabus Viru Maakohtule H.H kaebus tema suhtes 26.02.2018 tehtud otsuse peale väärteoasjas nr 2440,18,000528.

KAEBUS

16.03.2018 esitatud kaebuses vaidlustab ja 06.04.2018 esitatud kaebuse täpsustuses menetlusalune isik kaebust täies ulatuses. Lisatud seletuse kohaselt tuli ta kontserdimaja poolt, kuni jõudis sõiduteeni. Ülekäiguraja juures seisis kaks sõiduautot, millest üks oli politseisõiduk. Ta liikus tee ääres, kuna kõnnitee oli lumine. Ta oli joobes. Ta tundis ära politseinik Ki ning ütles talle naljatades, et ta jätkas inimesed pühapäeval rahule. Ta kuulis, et tal kästi seisma jääda, kuid ta vastas, et pole aega ning läks üle tee mööda ülekäigurada. Kaks politseinikku järgnesid talle ning väänanud tal käsi, viisid enda autosse. Tal oli väga valus.

Siis teda viidi 12 tunniks arestimajja. Autos ta ütles solvanguid, mida kahetseb. Kaebaja palub tühistada rahatrahv. Isik oli nõus kirjaliku menetlusega.

VASTUS KAEBUSELE Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata, ning esitab kirjalikult oma seisukoha väärteoasjas nr 2440,18,000528.

Kohtuvälise menetleja esindaja tutvunud menetlusaluse isiku pool esitatud kaebusega ja väärteoasjas kogutud tõenditega on seisukohal, et menetlusaluse isiku poolt toimepandud õiguserikkumine on leidnud kinnitust väärteomenetluse käigus. 04.02.2018.a oli menetlusaluse isiku suhtes koostatud väärteoprotokoll väärteo kvalifikatsioonidega LS § 259 lg 2 p 1 ja KarS § 275 lg 1 järgi selle kohta, et Jõhvi linnas, Hariduse 2 maja vastas 04.02.2017.a kella 12.00 ajal H.H olles alkoholijoobeseisundis liikus sõiduteel ning ei kasutanud selleks kõnniteed. Pärast mida H.H olles väärteo toimepanijana ning viibides avalikus kohas, isik solvas ja väljendas enda lugupidamatust politseiametnike suhtes.

Isik kasutas ebasündsaid sõnu politseiametnike ´i ja ´i suhtes. Isikut oli korduvalt V T D K

palutud lõpetada politseiametnike solvamine, kuid isik sellele ei reageerinud, vaid jätkas politseiametnike edasist solvamist, mille tagajärjel politseiametnikud tundsid ennast solvatutena. Kuna LS § 259 lg 2 p 1 ja KarS § 275 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod olid toimepandud ühe teona, siis vastavalt KarS § 63 lg 1 kohaselt määrati karistus KarS § 275 lg

1 järgi. Üldmenetluse otsuse alusel oli kohtuvälise menetleja poolt määratud H.H´ile karistuseks KarS § 275 lg 1 alusel rahatrahv summas 120.00 eurot. Karistusseadustiku § 275 lg 1 järgi toime pandud väärteo eest võib isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut s.o kuni 1200 eurot või arestiga. Kohtuvälise menetleja poolt oli menetlusalusele isikule toime pandud väärteo eest määratud karistuseks rahatrahv 30 trahviühikut s.o 120 eurot. Menetlusalusele isikule määratud rahatrahv on tunduvalt allapoole keskmist karistuse määra ning karistuse määramise ajal oli kohtuvälise menetleja poolt arvestatud asjaolusid, et menetlusalune isik tunnistab osaliselt süüd väärteo toimepanemises ja menetlusalune isik on käesoleval ajal töötu. Väärteomaterjalis olevatest tõenditest (tunnistajate politseiametnike ´i ja ´i) ütlustest V T D K

nähtub, et 04.02.2018.a kella 12.00 ajal kontrollisid nad Jõhvi linnas Hariduse tn. 2 maja juures ühte mootorsõidukit. Mootorsõiduki kontrollimise ajal läks neis mööda antud isik ja küsis solvaval toonil ja sõnaga politseiametniku käest, et mida te siin teete. Pärast küsimuse esitamist antud isik läks sõiduteele ning hakkas mööda sõiduteed minema Ahtme linnaosa suunas, kuigi jalakäijatele ettenähtud kõnnitee oli vaba ja lumest puhastatud. Politseiametnikud tahtsid antud isikuga ves t ning telda ning paluda, et isik lahkuks sõiduteel jätkaks enda edasist liikumist mööda kõnniteed. Kõnetades antud isikut, muutus isik agressiivseks ning hakkas politseiametnike nimetama erinevate solvavate sõnadega.

Politseiametnike poolt oli antud isik kinnipeetud ning paigutatud politseisõidukisse.

Politseisõidukis olles isik jätkas kätega vehkimist ja solvavate sõnadega väljendamist.

Politseiametnike poolt oli isikut kontrollitud indikaatorvahendiga, kuna isikul esinesid joobeseisundile viitavad tunnused. Kontrollimise tulemusel selgus, et isik on

alkoholijoobeseisundis ja tulemuseks oli 0,65 mg/l. Kuna isik jätkas edasist agressiivset käitumist, politseiametnike erinevate solvavate nimedega nimetamist ja keeldus ütlemast enda elukoha aadressi, otsustasid politseiametnikud antud isiku toimetada Ida prefektuuri arestimajja. Ida prefektuuri arestimajja toimetamise ajal antud isik jätkuvalt nimetas politseiametnike erinevate solvavate sõnadega.

KOHTU SEISUKOHT

VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Väärtegu on kvalifitseeritud § ja Kar § 275 lg 1 järgi. LS 259 lg 2 p 1

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja siseveendumuse kohaselt hinnanud kogutud tõendid nende ko ei kuulu. gumis, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja -

kaebuse lahendamisel. VTMS § s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised - rikkumised.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Eelkirjeldatud kolmeastmeline deliktstruktuur, millest karistusseadustik lähtub, seab õigusliku küsimuse lahendamise metoodikale kindlad nõuded. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel konttrolltasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrolltasandile (RKKK 3-1-1-74-10).

Käesolevas väärteoasjas on süüdistus esitatud ´ ja KarS § H.H ile

LS § 259

1 p 1 lg

275 lg 1 järgi selles, et tema 04.02.2018 kell 12.00 Ida-Virumaal Jõhvi linnas Puru teel

Hariduse 2 vastas oli ta jalakäijana joobeseisundis teel, kus sõidukitele kehtestatud suurim kiirus on suurem kui 20 km/h, ei kasutanud kõnniteed. Jalakäija liikus tuigerdades sõiduteel. Isik ei täitnud oma kohustust olla liikluses hoolikas ja ettevaatlik ega ei hoidunud kõigest, mis võib takistada liiklust. Jalakäija ei täitnud riiklikku järelvalvet teostavate ametiisikute liiklusalaseid korraldusi teelt lahkumise kohta. Kõnnitee olemasolul peab jalakäija liikuma temale ettenähtud kohas, kuid menetlusalune isik seda ei täitnud, millega pani ohtu enda elu ja tervise. Jalakäija, olles väärteotoimepanijana ning viibides avalikus kohas, solvas ja väljendas enda lugupidamatust avalikku korda kaitsvate võimuesindajate suhtes. Isik kasutas ebasündsaid sõnu politseiametnike D.K'i ja V.T'i suhtes. Isikule oli korduvalt antud korraldus lõpetada väärteo toimepanemine, kuid isik sellele ei reageerinud ning jätkas avalikku korda kaitsvate võimuesindajate solvamist, mille peale ametnikud tundsid ennast solvatuna.

Käesolevas väärteoasjas on kogutud järgmised tõendid: Menetlusaluse isik 9-10 mille kohaselt H.H selgitas, et u ülekuulamise protokoll (tl. ), kõndis sõidutee ääres, kuna kõnnitee oli lund täis. Politseinikega riidles pärast seda, kui nad ta käsi „murdes“ oma autosse viisid. Kahetseb riidlemist. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (t. 11), mille kohaselt mõõdeti 04.02.2018 kell 12.04 indikaatorvaheniga AlcoQuant Gold plus nr A411670 H.H alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,65 mg/l. H.H ei olnud protokolliga nõus. Käitus agressiivselt ja provotseerivalt.

Tunnistaja V T

13 mille kohaselt olles patrullis 04.02.2018 ´i ülekuulamise protokoll (tl. ),

kella 12.00 paiku koos D. Ki , k ga ontrollis Jõhvi linnas Hariduse 2 maja juures mootorsõidukit. Märkas, et nende suunas liigub meesterahvas. Kui ta jõudis lähemale, pöördus tema paarimehe poole ja küsis, et mida sa, loom, jälle siin korraldad. Temale oli selline suhtumine väga ebameeldiv. Paarimees tahtis isikuga vestelda, kuid see hakkas ära minema ning astus kõnniteelt sõiduteele ja jätkas liikumist Puru tee 7B suunas juba sõiduteel.

Meesterahva kõnnak oli ebakindel, tuigerdas sõiduteel, kuigi kõnnitee oli kõrval ja jalakäijatele sobilik. Nad paigutasid isiku politseiautosse. Selleks oli H.H ning temal oli tunda alkoholilõhna. Ta teostas tema suhtes alkoholitesti, mille tulemuseks oli 0,65 mg/l.

P a ning neid roovides isikuga vestelda, muutus ta agressiivseks ning hakkas kätega vehkim solvama . Tunnistaja tundis ennast sellest solvatuna. Isik toimetati ebatsensuursete sõnadega arestimajja kainenema. Sõidu ajal ja arestimajas jätkas isik politseinike solvamist.

Tunnistaja D K

e kohaselt olles patrullis 04.02.2018 ´i ülekuulamise protokoll (tl. 14), mill kella 12.00 paiku koo s V. Tiga, kontrollis Jõhvi linnas Hariduse 2 maja juures mootorsõidukit. Märkas, et nende suunas liigub meesterahvas. Kui ta jõudis lähemale, ütles ta midagi neile ja oli agressiivselt meelestatud, astus kõnniteelt sõiduteele ja jätkas liikumist Puru tee 7B suunas juba sõiduteel, vaatamata sellele, et kõrval oli kõnnitee , mis oli puhas ja jalakäijate liikumiseks sobilik tuigerdas sõiduteel, . Isik millega pani ohtu enda elu ja tervise. Nad pöörasid tema tähelepanu sellele, et ei tohi liikuda sõiduteel, isik palus tal minna, kuna pole midagi teinud ning sõimas neid. Isik oli agressiivne, provotseeriva käitumisega, vehkis kätega. Kuna isik keeldus enda aadressi nimetamast, otsustati ta viia kainenema arestimajja.

Nad paigutasid isiku politseiautosse. Selleks oli H.H ning temal oli tunda alkoholilõhna. Paarimees ostas isiku suhtes alkoholitesti, mille tulemuseks oli 0,65 mg/l. te

Sõidu ajal ja arestimajas jätkas isik politseinike sol ebatsensuursete sõnadega vamist . Tunnistaja tundis end solvatuna.

Karistusregistri väljavõte (tl 15-16), kohaselt on H.H 7 kehtiv mille at väärteokaristust.

Kohtu hinnangul on tunnistajate V Ti ja D Ki d usald ütluse usväärsed tõendid ning kohtuotsuse tegemisel

tugineb kohus antud tõenditele.

Tunnistaja ga, kes ei ole menetlusaluse isikuga isiklikult te puhul on tegemist politseitöötajate tuttav , nad d tunnistajad ands id ad on sõltumatu ja id ütlusi selle kohta, mida ise näg .

Politseitöötaja on igapäevaseks tööks ka liiklusjärelevalve teostamine, ma töös peavad tel o

politseinikud kontrollima, et liiklejad järgiksid liiklusseadust ning rikkumise ilmnemisel koheselt reageerima. Tunnistaja - te ütlused on kooskõlas dokumentaalse tõendiga indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, mis tõendab, et H.H oli väärteo toimepanemise ajal alkoholijoobes. H.H tunnistab end osaliselt süüdi, nimelt sellest, et kasutas politseinike suhtes ebatsensuurseid väljendeid, millega solvas neid. Kahetseb tegu. Samas õigustab enda sõiduteel kõndimist, vaatamata kõnnitee olemasolule sellega, et kõnnitee oli lund täis.

Kohus leiab

, et menetlusaluse isiku ütlused ei ole kõnnitee mittekasutamise põhjuse osas usaldusväärsed, sest tema ütlused ei ole kooskõlas tunnistaja ütlustega, kes väitsid, et te

kõnnitee oli puhas ja liikumiseks kõlbulik. Kohtu arvamusel lükkavad tunnistaja ütlused

te

ümber menetlusaluse isiku ütlus Kohtu hinnangul menetlusaluse isiku ütlused on en ed. nast õigusta antud soovides vabaneda väärteo toimepanemisega kaasnevast vastutusest. vad ning

Ülaltoodu alusel ja kogutud usaldusväärsete tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, et H.H 04.02.2018 kell 12.00 Ida-

Virumaal Jõhvi linnas Puru teel Hariduse 2 vastas oli ta jalakäijana joobeseisundis teel, kus sõidukitele kehtestatud suurim kiirus on suurem kui 20 km/h, ei kasutanud kõnniteed. Jalakäija liikus tuigerdades sõiduteel. Isik ei täitnud oma kohustust olla liikluses hoolikas ja ettevaatlik ega ei hoidunud kõigest, mis võib takistada liiklust. Jalakäija ei täitnud riiklikku järelevalvet teostavate ametiisikute liiklusalaseid korraldusi teelt lahkumise kohta. Kõnnitee olemasolul peab jalakäija liikuma temale ettenähtud kohas, kuid menetlusalune isik seda ei täitnud, millega pani ohtu enda elu ja tervise. Jalakäija, olles väärteo toimepanijana ning viibides avalikus kohas, solvas ja väljendas enda lugupidamatust avalikku korda kaitsvate võimuesindajate suhtes. Isik kasutas ebasündsaid sõnu politseiametnike D.K ja V.T'i suhtes. Isikule oli korduvalt antud korraldus 'i

lõpetada väärteo toimepanemine, kuid isik sellele ei reageerinud ning jätkas avalikku korda kaitsvate võimuesindajate solvamist, mille peale ametnikud tundsid ennast solvatuna.

H.H p

259 lg 2 p 1 ja KarS ani toime väärteo, mis on kvalifitseeritud Liiklusseadus § § 275 lg 1 rikkudes Liiklusseaduse § 14 lg 2, § 16 lg 1,2, § 22 lg 1,3. järgi,

ASJASSEPUUTUVAD NORMID

Liiklusseaduse § muu isik peab järgima

14 lg 2 kohaselt iga liikleja, liikluse korraldaja ja liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist.

Liiklusseaduse § 16 lg 1 kohaselt liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda ning lõike 2 kohaselt liikleja peab juhinduma reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku muud liiklusalast korraldust, liikluskorraldusvahendi nõuet ning kinni pidama sõidukile ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korrast.

Liiklusseaduse § 22 lg 1 kohaselt jalakäija peab liikuma temale ettenähtud teel või teeosal. Rula, rulluiske või suuski, tõukeratast või kelku või muid sellesarnaseid vahendeid kasutav - - jalakäija ei tohi ohustada kõnniteel ning jalgratta ja jalgteel jala käijat või ratastoolis liikujat. -

Jalakäija ei tohi põhjendamatult takistada teist jalakäijat ega ülekäigurajal, kõnniteel või jalgratta-

ja jalgteel liikuvat jalgratturit, tasakaaluliikuri juhti või robotliikurit. Lõike 3 kohaselt teel, kus sõidukitele kehtestatud suurim kiirus on suurem kui 20 kilomeetrit tunnis, peab jalakäija liikuma kõnniteel, selle puudumisel teepeenral. Nimetatud kohtade puudumise või liikumiseks sobimatuse korral võib jalakäija liikuda sõiduteel ainult selle ääre lähedal.

Liiklusseaduse § sätestab:

259 lg 2 p 1,3

simopeedijuhi, joobeseisundis, kui puudub LS - karistatakse rahatrahviga kuni 100

Liiklusseaduse § jalakäija poolt joobeseisundis

259 lg 2 p 1,3 objektiivsed tunnused seisnevad liiklusnõuete rikkumises.

Tunnistaja te ütluste kohaselt kõndis H.H mööda sõiduteed, kui kõrval olev kõnnitee oli sobilik jalakäijate liikumiseks. H.H

alkoholijoove on tuvastatud indikaatrovahendi kasutamise protokolliga.

Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse §

259 2 p 1,3 ona. lg ettenähtud väärte

Karistusseadustik (KarS) § 275 lg 1 kohaselt avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

KarS § 275 lg 1 objektiivsed tunnused se valikku korda kaitsva võimuesindaja isnevad a solvamises seoses te

ma ametikohustuste täitmisega.

Politseitöötajad on võimuesindajad, kelle kohta kasutas H.H ebasündsaid sõnu, ehk solvas neid.

H.H nende, kui politseinike Tunnistajate ütluste kohaselt väljendas suhtes ebatsensuurseid väljendeid, millega tunnistajad tundsid end solvatuna.

Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 275 lg 1 ettenähtud väärteona.

KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et H.H pani toime

259 lg 2 p 1

d t d LS § ja KarS § 275 lg 1 järgi kvalifitseeritava väär eo otsese htlusega.

3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, ta KarS § 16 lg

et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. H.H jalakäijana ei kasutanud kõnniteed, vaid liikus joobeseisundis sõiduteel, kus suurim lubatud kiirus on üle 20 km/h LS § järgi kvalifitseeritava ning pani toime

2 p 1,3 lg

väär , olles teadlik, et suhtleb politseitöötajatega, st võimuesindajatega, väljendus t . Samuti eo

H.H oma teenituskohustust täitvate politseiametnike suunas ebatsensuursete väljenditega, millega solvas neid ning pani toime KarS § 275 lg 1 kvalifitseeritava väärteo.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu.

Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et H.H on talle süüks arvatud väärte toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik gude

süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust.

KARISTUS

Kohtuväline menetleja tegi S § 26.02.2018 otsuse, millega H.H karistati Kar

63 lg 1 kohaselt KarS § 275 l järgi rahatrahviga trahviühikut, s.o g 1

120 eurot.

KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetava karistuse liigis ja määras nii üldkui ka eripreventiivsed eesmärgid.

LS § 259 lg 2 p 1 alusel karistatakse rahatrahviga kuhi 100 trahviühikut. Kar

242 lg 1 alusel karistatakse rahatrahviga kuni 300 1200 eurot (1 S § trahviühikut, s.o kuni trahviühik = 4 euro või arestiga t) .

H.H 04.02.2018 pani toime , mis vastab ka ühe teo hele väärteokoosseisule, seega tuleb talle mõista ka üks karistus KarS § 63 lg 1 alusel.

Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et karistus ks asjaoluks on süü osal t kergendava ine tunnistamine raskendavaid asjaolusid ei ole. Isikul on 7 kehtiv t, millest 5 ja at väärteokaristus on liiklusseaduse rikkumise eest.

Kohus selgitab, et karistuse määra valimisel on kohtupraktika välja kujunenud. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-58-13 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka erija üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52- 13, p 19).

Kohus hindab isiku süü suurust ehk karistamine on tegupõhine, samuti võetakse arvesse süüdlase isik, tagades karistamise eripreventiivseid eesmärke. H.H teoga kaks , on toime pandud otsese tahtlusega. H.H pani toime ühe väärtegu mis on

7 korda, karistust kergendava varem väärteokorras karistatud ks asjaoluks on süü osaline tunnistamine ja raskendavaid asjaolusid ei ole. Kohus leiab, et H.H süü antud väärteos on keskmine. Kuna kohus ei saa menetlusaluse isiku olukorda halvendada ja määrata talle süü suurusele vastava karistuse, siis määratud rahatrahv jääb H.H-le

muutmata. KOHTU MEETMED

Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu, kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Larissa Prokopenko