2-16-125906/29 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. aprill 2018 Tartu

Tsiviilasja number

2-16-125906

Tsiviilasi

Kvaliteetinkasso OÜ hagi Armacom OÜ vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3272 eurot 45 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 11. detsembri 2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Armacom OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): Armacom OÜ, lepinguline esindaja Gerli

Luik

Vastustaja

(hageja):

Kvaliteetinkasso

OÜ,

esindaja

vandeadvokaat Piret Pallo

RESOLUTSIOON

1. Täiendada Tartu Maakohtu 11. detsembri 2017 otsuse resolutsiooni p-ga 3 alljärgnevas

redaktsioonis:

„3. Jätta rahuldamata Armacon OÜ tasaarvestuse vastuväide.“

2. Muus osas jätta Tartu Maakohtu 11. detsembri 2017 otsus muutmata.

3. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

„Hagi rahuldada.

3.1. Välja mõista Armacon OÜ-lt Kvaliteetinkasso OÜ kasuks 3056 eurot 33 senti, millest

2701 eurot 54 senti moodustab põhivõlg ja 354 eurot 79 senti sissenõutavaks muutunud viivis.

3.2. Välja mõista Armacon OÜ-lt Kvaliteetinkasso OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 12.12.2017 tasumata põhivõlalt (2701,54 eurot) kuni põhivõla

tasumiseni.

3.3. Jätta rahuldamata Armacon OÜ tasaarvestuse vastuväide.

3.4. Jätta menetluskulud Armacon OÜ kanda.

3.5. Lugeda põhjendatuks Kvaliteetinkasso OÜ menetluskulud summas 1278 eurot, sh riigilõiv

300 eurot ja õigusabikulu 978 eurot.

3.6. Välja mõista Armacon OÜ-lt Kvaliteetinkasso OÜ kasuks viivis väljamõistetud

menetluskuludelt 1278 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.“

4. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Armacon OÜ kanda.

6. Välja mõista Armacon OÜ-lt Kvaliteetinkasso OÜ kasuks menetluskulud ringkonnakohtus

390 eurot.

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 390 eurot tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Kvaliteetinkasso OÜ (hageja) esitas 31. oktoobril 2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Armacom OÜ-lt (kostja) 4750 euro 68 sendi väljamõistmiseks. Kostja

esitas vastuväite.

Hageja esitas 23. jaanuaril 2017 maakohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja

mõista põhivõla 2701 eurot 54 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 2701 eurot 54 senti (viivise

määr 0,5% päevas) ja jooksva viivise.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja OÜ Hell Dog suulise töövõtulepingu, mille alusel osutas

OÜ Hell Dog kostjale kokkulepitud tasu eest rahvusvahelise maanteetranspordi teenust

veoautodega, vedades poolhaagisega erinevat kaupa. Nimetatud teenuse oli kostjalt omakorda

tellinud Arco Transport AS. OÜ Hell Dog osutas tellitud transporditeenuseid kostjale ning esitas

nende eest kostjale 27. aprillil 2016 arve nr 550 maksetähtajaga 26. mail 2016 summas 2817 eurot

12 senti ning 6. mail 2016 arve nr 558 maksetähtajaga 5. juunil 2016 summas 2774 eurot 34 senti.

Kostja on nimetatud arved tasunud vaid osaliselt. Kostja on OÜ Hell Dog arveldusarvele 16. mail

2016 teinud ülekande summas 1100 eurot ning 18. augustil 2016 summas 717 eurot 12 senti,

mõlemad selgitusega „arve nr 550 (osaline tasumine)“. Nimetatud kinnitus näitab hageja

hinnangul kostja poolt arve nr 550 aktsepteerimist ning sellest tuleneva võlgnevuse tunnistamist.

Oma kirjas OÜ-le Hell Dog tunnistab kostja, et tal on arvest nr 550 tulenev võlgnevus ning ühtlasi

palus OÜ-l Hell Dog esitada arve nr 558 veotellimuse nr 74976 alusel. Käesoleva hetkeni on kostja

arvest nr 550 tasunud kokku 1817 eurot 12 senti (jääk 1000 eurot) ning arvest nr 558 on kostja ja

OÜ Hell Dog tasaarvestamise teel mahaarvestanud kostja poolt OÜ-le Hell Dog esitatud arve

summas 1072 eurot 80 senti (jääk 1701 eurot 54 senti).

10. oktoobril 2016 sõlmisid OÜ Hell Dog ja hageja nõudeõiguse loovutamise lepingu (I kd tl 36),

millega OÜ Hell Dog loovutas arvetest nr 550 ja nr 558 tulenevad nõuded kostja vastu hagejale.

Sellest teavitati kostjat e-posti teel (I kd tl 41).

2. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja on jätnud tasaarvestamata kostja poolt OÜ-le Hell Dog

osutatud ja sissenõutavaks muutunud logistika teenuse arved nr 446 - maksetähtajaga 30. jaanuar

2016 summas 720 eurot, nr 454 - maksetähtajaga 8. märts 2016 summas 720 eurot, nr 472 -

maksetähtajaga 29. aprill 2016 summas 240 eurot, nr 475 - maksetähtajaga 9. juuni 2016 summas

240 eurot, nr 477 - maksetähtajaga 8. juuli 2016 summas 240 eurot, nr 480 - maksetähtajaga

25. juuli 2016 summas 240 eurot, kogusummas 2400 eurot. Kostja esitas avalduse, et

tasaarvestada nimetatud nõuded hageja arvetest nr 550 ja nr 558 tulenevate põhinõuetega enda

vastu. Tasaarvestuse tulemusena võlgneb kostja hagejale arvest nr 558 põhivõlana 301 eurot

54 senti (2701,54-2400=301,54). Arvest nr 550 tulenev kohustus on vastastikuste nõuete

tasaarvestuse tulemusena kattuvas ulatuses lõppenud ja hagejal puudub selles osas viivisenõude

õigus.

Kostja vaidles vastu hageja esitatud viivisenõudele. Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud

pooltevahelist kokkulepet viivisemäära 0,5% päevas kohaldamise kohta. Arved on koostatud

ühepoolselt ja lisatud on viivis, mille osas kostja nõustumus ja mistahes kokkulepped puuduvad.

Kostja märkis, et juhul, kui kohus leiab, et kohustuste täitmisest keeldumise aluseid ei esinenud,

on kostja nõus tasuma viivist seadusjärgses määras (164 eurot 13 senti).

Arvetest ning laekumistest nähtub, et kostja ja OÜ Hell Dog on praktikast lähtuvalt nende

tegevuse- või kutsealal kehtiva tava järgi sõlminud suulise veo- ja logistikateenuse osutamise

lepingu, sh poolhaagise rendilepingu. Kirjaliku lepingu sõlmimise kohustust seadus ette ei näe.

Lepingu tingimusi, kohustuste tekkimist ja olemasolu kostja ees kinnitavad kogumis arved ja

maksekorraldused, mida hageja on hagiavaldusest nähtuvalt ka aktsepteerinud. Hageja on ise

aktsepteerinud ja tasaarvestanud kostja arve nr 468 - mai 2016 logistikateenus 240 eurot, arve

nr 471 - juuni 2016 poolhaagise rent ja parkimine 592,80 eurot, arve nr 474 - juuni 2016, 1 päev

logistika teenus 240 eurot. Kostja tasaarvestas arve nr 472 - logistikateenus 240 eurot, arve

nr 475 - 240 eurot, arve nr 477 - logistikateenus 240 eurot, arve nr 480 - logistikateenus 240 eurot

ja arved nr 446 summas 72 eurot ja nr 454 summas 720 eurot. Pooled on kokku leppinud

logistikateenuses, haagise rendis ja selle hinnas ning sellega seonduvalt veotellimuste täitmises.

Samuti nähtub arvetelt, et pooled ei pidanud vajalikuks logistikateenusega seonduvat detailsemalt

kirjeldada, kuivõrd logistikateenust osutati suuliselt ja jooksvalt (igakuiselt) ning seetõttu on

arvetel kajastuv käsitletav püsiteenusena. Hageja väited ei anna alust keelduda nõude tasumisest

või esitada väiteid tasaarvestuse osas. Lisaks on kostja hinnangul hagiavalduses esitatud nõude

loovutamise leping tühine, kuivõrd sellise tehingu tegemiseks peab olema osanike nõusolek, kuid

osanikud ei ole selleks nõusolekut andnud.

3.11. aprillil 2017 nõustus hageja kostja viivisearvestusega ning palus kohtul viivisenõuet

vähendada selliselt, et kostja peab hagejale tasuma viivist seadusjärgses määras. Ühtlasi palus

hageja mõista kostjalt välja viivis kuni hagi esitamiseni kostja esindaja poolt toodud arvestuse järgi

ning alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni seadusjärgses määras.

Hageja ei nõustunud kostja tasaarvestuse avaldusega. Kostja poolt koos hagi vastusega esitatud

arved nr 446, nr 454, nr 472, nr 475, nr 477 ja nr 480 on alusetud ning kostja poolt kunstlikult

tekitatud. Esialgne võlausaldaja OÜ Hell Dog ei tunnista arvetest tulenevat väidetavat nõuet, kuna

ei ole nimetatud arvetel toodud teenuseid kostjalt tellinud ega ka saanud. Ühtlasi ei ole kostja

nimetatud arveid mitte kunagi OÜ-le Hell Dog esitanud. Alates 2016 oktoobrist, kui nõue loovutati

hagejale, ei ole kostja mitte kordagi hagejat teavitanud nimetatud arvete olemasolust ega ka

võimalikust tasaarvestusest, ehkki hageja esindaja suhtles korduvalt kostja seaduslike

esindajatega.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus rahuldas 11. detsembri 2017 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja 3056 eurot 33 senti, millest 2701 eurot 54 senti moodustab põhivõlg ja 354 eurot 79 senti

sissenõutavaks muutunud viivis.

Maakohus mõistis kostjalt välja hageja kasuks viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 12. detsembrist 2017 tasumata põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni. Maakohus jättis

menetluskulud kostja kanda, luges põhjendatuks ja mõistis kostjalt välja hageja menetluskulud

summas 1278 eurot, sh riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulu 978 eurot, millele lisandub VÕS § 113

lg 1 sätestatud määras viivis alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Maakohtu põhjenduste kohaselt on kostja vastuväited nõude loovutamise lepingu tühisuse osas

asjakohatud. Maakohtu hinnangul ei saa käeolevalt tehingu hindamisel üldse juhinduda ÄS § 181

lg-st 3, sest nimetatud sätte kohaselt on tühine osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing,

kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse

osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. Käesolevalt ei ole

OÜ Hell Dog loovutanud nõuet oma juhatuse liikmele vaid teisele äriühingule ehk hagejale.

Teiseks ei kuulu nõude loovutamine ka üldiselt nende tehingute hulka, milleks on vastavalt ÄS

§ 168 lg-le 1 vajalik osanike otsus.

Maakohus leidis, et nõude loovutamine on kehtiv. Nõudeõiguse loovutamise leping on sõlmitud

10. oktoobril 2016 OÜ Hell Dog ja hageja vahel (I kd tl 36-40) ja sellega loovutati hagejale teiste

nõuete hulgas ka nõue kostja vastu summas 2701 eurot 54 senti arvete nr 550 ja nr 558 alusel.

10. oktoobril 2016 on saatnud OÜ Hell Dog esindaja kostjale teate nõude loovutamise kohta (I kd

tl 41-42).

Kostja ei ole tasaarvestuse summas 2400 eurot avaldust enne kohtumenetlust OÜ-le Hell Dog

esitanud. VÕS § 197 lg 1 ja § 171 lg 3 p 2 kohaldamisel on oluline nõuete sissenõutavaks

muutumine. Käesolevalt ei ole vaidlust, et kostja nõue on muutnud sissenõutavaks arvetel

märgitud tasumise tähtpäeva ületamise järel (arve nr 550 pärast 26. maid 2016 ja arve nr 558 pärast

5. juunit 2016).

Kostja esitatud arved 8. mail 2016 nr 468 summas 240 eurot, 7. juunil 2016 nr 474 summas

240 eurot ja 30. mail 2016 nr 471 summas 592 eurot 80 senti on hageja juba tasaarvestanud.

Maakohus leidis, et tõendatud on kostja ja OÜ Hell Dog vaheline lepinguline suhe, mille alusel

kostja osutas OÜ-le Hell Dog logistikateenust. Lepingu sisuks oli transporditeenusega kaasnevate

probleemide lahendamine, nt suhtlemine kindlustusfirmade ja tellijatega, sh Arco Tarnspordiga.

Nimetatut tõendavad kostja esindaja Henrik Kulu vande all antud ütlused ja OÜ Hell Dog juhatuse

liikme Margus Puksa vande alla antud ütlused. Lepingulise suhte olemasolu tõendavad kaudselt

kaks arvet, mille hageja on ise nõudega tasaarvestanud: arved nr 468 ja nr 474, ning arved, mille

üle vaidlust ei ole ja mis on kostjale tasutud: 22. jaanuari 2016 arve nr 448 summas 240 eurot,

15. märtsi 2016 arve nr 458 summas 480 eurot, 11. aprilli 2016 arve nr 463 summas 240 eurot

(II kd tl 4-5).

Maakohus leidis, et kostja seadusliku esindaja ütlused lepingujärgsest tasust päevade alusel ei ole

eluliselt usutavad ja see väide on kõigi muude tõenditega kogumis ümber lükatud. Arved, mida

esitas hageja ja mille üle vaidlust ei ole, on esitatud kuude kaupa. Arvete alusel on võimalik

kindlaks teha, et 6 kuu jooksul tasuti kostjale teenuse eest igakuiselt 240 eurot. Kostja esitatud

arved on kaootilised: jaanuarist märtsini on koos hageja esitatud arvetega kokku osutatud teenuseid

väidetavalt summas 2160 eurot, kuid mille eest täpsemalt arved esitati, kostja esindaja selgitada ei

osanud. Väidetavalt ei pidanud ta arvestust kulunud tööajale kirjalikult ja seega ei ole tegelikult

teenusele kulunud aega võimalik kindlaks teha. Ka pärast arve nr 468 (mida hageja aktsepteeris)

esitamist on kostja väidetavalt osutanud veel teenuseid kahe ühiku ulatuses ja esitanud arved

29. juunil ja 15. juulil 2016, kuid millist teenust osutati, on ebaselge. Samuti teatas OÜ Hell Dog

esindaja 20. juulil 2016 meilis (I kd tl 92), et on tasunud kostjale teenuse eest igakuiselt.

Kõiki tõendeid kogumis hinnates asus maakohus seisukohale, et teenuse eest oli kokku lepitud

kuutasu 240 eurot. Kostja esitatud arved ei olnud maakohtu hinnangul tõesed.

Kohtule esitatud meilivahetusest, et kostja oleks nõudnud OÜ-lt Hell Dog väidetavalt tasumata

arvete nr 446, nr 454, nr 472, nr 475, nr 477 ja nr 480 tasumist või siis kohutuse täitmist oluliselt

suuremas summas, kui hageja on menetluses tasaarvestanud (tasaarvestati 1072 eurot 80 senti).

Kui kostja väited võla kohta oleksid tõesed, oleks kostjal olnud OÜ Hell Dog vastu nõudeid kokku

3472 eurot 80 senti (sh arve nr 446 summas 720 eurot, arve nr 454 summas 720 eurot, arve

nr 472 summas 240 eurot, arve nr 475 summas 240 eurot, arve nr 477 summas 240 eurot, arve

nr 480 summas 240 eurot, kogusummas 2400 eurot + OÜ Hell Dog poolt tasaarvestatud arved

nr 468 summas 240 eurot, nr 474 summas 240 eurot, nr 471 summas 592 eurot 80 senti, kokku

summas kokku 1072 eurot 80 senti).

Asjaolu, et kostja on esitanud kohtule nõudest vabanemiseks ilmselt võltsitud arveid, on

täiendavalt kaudselt tõendatud ka sellega, et OÜ Hell Dog ei ole nimetatud arveid enne

kohtumenetlust saanud. OÜ Hell Dog esindaja, tunnistaja M. Puska, eitas nimetatud arvete

saamist. Kuna tahteavaldus (sh ka arve) loetakse kätte toimetatuks selle jõudmisega adressaadini

(tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 2, 3), nimetatud asjaolu on tõendamata, tuleb

asuda seisukohale, et arveid OÜ-le Hell Dog ei esitatud.

Vaatamata arvete esitamisele puudus kostjal õigus nimetatud summasid nõuda, sest maakohus

leidis, et tõendatud on lepinguline tasu 240 eurot kuus ning puuduvad tõendid, et kostja oleks

osutanud lisaks muid teenuseid või teinud seda kõrgema hinnaga. Kokkulepitud summad on OÜ

Hell Dog tasunud või tasaarvestanud.

Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et kostjal puudub sissenõutavaks muutnud nõue, mida

saaks tasaarvestada.

Hageja palus välja mõista viivise arvete tasumisega viivitamise eest. Hagiavalduse kohaselt oli

hageja arvestanud viiviseid kokku 3484 eurot 98 senti, kuid hageja palus välja mõista põhinõudega

võrdse summa 2701 eurot 54 senti.

Maakohus leidis, et käesolevalt ei saa kohaldada arvetele märgitud viivise määra 0,5% päevas.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-144-09 leidnud, et arve vastuvõtmine ei tähenda sellele märgitud

tingimustega, sh viivisemääraga, nõustumist. Viivise määras tuleb pooltel eraldi kokku leppida ja

käesolevalt selline kokkulepe puudus. Seega kehtib seadusjärgne intressimäär 8% aastas, kuid

enne 1. juulit 2016 oli nimetatud intressimäär 8,05% aastas.

Maakohtu otsuse tegemise seisuga on seega sissenõutavaks muutunud viivised kokku 354 eurot

79 senti. Alates kohtuotsuse tegemisest kuni tasumata võlgnevuse täieliku tasumiseni tuleb

kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tagastamata

põhisummalt 2701 eurot 54 senti. Kokku tuleb kostjalt käesolevalt välja mõista 3056 eurot

33 senti.

Maakohus leidis, et hageja menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Kostja menetluskulud jäävad

tema enda kanda, mistõttu kohus nende vajalikkust ja põhjendatust ei hinnanud.

Maakohus asus seisukohale, et hageja esindaja kulud seoses õigusabiga on põhjendatud summas

978 eurot (1326-86 (istungiks ettevalmistus) – 32 (materjalide printimine) – 30 (suhtlus kliendiga)

- 200 (sõidukulu)).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Tartu Maakohtu 11. detsembri 2017 otsus

tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks või juhul, kui ringkonnakohus

peab võimalikuks sisuliselt asja ise lahendada, siis hinnata asjas esitatud asjaolud, väited ja

kogutud tõendid ümber. Kostja palus teha uus otsus, millega jätta hagiavaldus täies ulatuses

rahuldamata ja kõik kantud menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt ei ole maakohus otsusest nähtuvalt kostja arvete

sisu koosmõjus vastustaja tasaarvestusega ning sellega seonduvalt pooltevahelist praktikat (VÕS

§ 20, Riigikohtu 20. oktoobri 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10, p 14) analüüsinud ning on

ebaõigesti leidnud, et kostja arved ei kuulu vastustaja arvetega tasaarvestamisele ja, et kostjal

puudub nõudeõigus, kuna arveid ei ole vastustajale esitatud. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et

poolte vahel ei osutatud logistikateenust päevade alusel, vaid kuutasu alusel. Hageja on nõude

loovutamise lepingu lisast 1 lähtuvalt tasaarvestanud kostja arved nr 468, nr 471 ja nr 474

kogusummas 1072 eurot 80 senti. Nimetatud arvetest nähtub, et teenust arvestati päevades (1 päev

240 eurot), mitte kuudes, nagu maakohus on otsuses leidnud. Seega kinnitas hageja selgelt päevade

alusel arvestatud logistikateenust ja on vastavaid arveid läbi tasaarvestamise aktsepteerinud.

Järelikult on kostja arvete näol tegemist õiguspäraste arvetega, sest poolte vahel kehtis

logistikateenuse tasustamise ja muude tingimuste osas selge kokkulepe ning teistsugust arusaamist

ei saanud maakohtul tekkida. Maakohtu seisukohad, et hagejal puudus õigus nõuda tasaarvestuse

aluseks olevatest arvetest tulenevaid summasid, sh teenuseid kõrgema hinnaga või suuremas

summas ning, et hagejal puudus sissenõutavaks muutunud nõue, mida tasaarvestada, on ebaõiged.

Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et hageja ei kohustunud kostjat nõudeid tasuma või, et

kostja arved ei ole tõesed, kuivõrd kostja ei tõendanud hageja poolt arvete kättesaamist. Maakohus

on eiranud Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-5-08 p-s 14 toodud seisukohta, mille kohaselt arvete

mittesaamine ei ole õigustuseks jätta teenuse eest tasumata.

Maakohus on jätnud tähelepanuta, et asja materjalidest nähtub tõik, et logistikateenust osutati (ning

tasuti) püsiteenusena ja päevapõhiselt. Pooled on nimetatud asjaolu kinnitanud (sh hageja oma

vastustes ja tõendites ning OÜ Hell Dog on maksmisega (sh tasaarvestamisega) aktsepteerinud.

Hagejale ja OÜ-le Hell Dog oli logistikateenuse päevapõhise arvestuse suurus teada.

Kostja arved tuli lugeda hagejale kättetoimetatuks 1. märtsil 2017, mil kostja esitas vastuse koos

lisadega. Maakohus ei ole eelviidatud kostja vastuväitele hinnangut andnud ning hageja ei ole

kostja seisukohale vastuväiteid esitanud. Seega pidi maakohus lugema kostja arved sissenõutavaks

1. märtsist 2017.

Kuna poolte vahel oli logistikateenuse osas kokku lepitud püsiteenuses ja selle suuruses, siis pidid

hageja või OÜ Hell Dog isegi arvete esitamata jätmisel logistikateenuse eest tasuma. Arvete

esitamisel võib lepingu täitmise seisukohalt olla oluline tähtsus üksnes juhul, kui ilma arveta ei ole

võimalik tasutava summa suurust hinnata ning selle suurusjärk selgub alles arve esitamisel.

Praegusel juhul on maakohus jätnud tähelepanuta, et poolte arvetest nähtuvalt kehtis poolte vahel

kokkulepitud lepingu tingimused ja need ei olnud muutuvas suuruses.

Võttes arvesse, et pooled olid päevapõhise arvestusega logistikateenuses kokku leppinud, siis ei

olnud hagejal (OÜ-l Hell Dog) mingeid takistusi oma lepingulisi kohustusi täita ka ilma arvet

saamata.

Maakohus on jätnud tähelepanuta ja analüüsimata kostja vastuväited, mille kohaselt ei olnud

hagejal õigus kostjalt nõuda kohustuste täitmist (sh vastaval ajaperioodil viivist), sest kostjal esines

VÕS § 110 lg 1 alusel kohustuste täitmisest keeldumise alused, kuna hagejal olid kohustused

kostja ees. Samuti ei andnud maakohus otsuses VÕS § 197 lg 1 alusel hinnangut kostja

tasaarvestusele. Kostja on seisukohal, et kostja 1. märtsi 2017 tasaarvestuse avaldus oli VÕS § 197

lg 1 kohaselt õiguspärane. Maakohus rikkus muuhulgas TsMS § 445 lg-t 1, mille kohaselt jättis

maakohus otsuse resolutsiooni märkimata tasaarvestuse reservatsiooni, mille kohaselt pidanuks

kohus tasaarvestama poolte nõuded.

Maakohus on jätnud kostja nõuded tähelepanuta ja tasaarvestamata. Kuivõrd võlasuhe on

lõppenud tasaarvestusega, siis on maakohus ebaõigelt hageja põhi- ja viivise nõuded kostjalt välja

mõistnud.

6. Hageja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, kuid ringkonnakohus

täiendab Tartu Maakohtu 11. detsembri 2017 otsuse resolutsiooni p-ga 3 järgnevas redaktsioonis:

„3. Jätta rahuldamata Armacon OÜ tasaarvestuse vastuväide.“

Muus osas tuleb jätta maakohtu vaidlustatud otsus muutmata.

Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtuotsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis rahuldamata

kostja tasaarvestuse vastuväite. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu vaidlustatud otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust tasaarvestuse vastuväite rahuldamata jätmise osas.

Siinkohal märgib ringkonnakohus, et õige on kostja väide, et maakohtu vaidlustatud otsuse

resolutsioonis puudub kohtu seisukoht tasaarvestuse vastuväite kohta.

TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte

nõuded ja veel lahendamata taotlused.

Tulenevalt TsMS § 442 lg-st 5 tuleb lahendada menetluses esitatud tasaarvestuse vastuväide otsuse

resolutsiooniga. Ringkonnakohus kõrvaldab maakohtu minetuse sel teel, et täiendab vaidlustatud

otsuse resolutsiooni.

8. Asja materjalide kohaselt põhineb hageja nõue kostja vastu OÜ Hell Dog poolt kostjale esitatud

arvel nr 550 (I kd tl 32) ja arvel nr 558 (I kd tl 33). Kostja on tasunud arve nr 550 osaliseks

tasumiseks 16.05.2016 summa 1100 eurot ja 18.08.2016 summa 717 eurot 12 senti (I kd tl 35).

Seega on arve nr 550 tasumata osaks 1000 eurot (2817,12-1100-717,12=1000). Arve nr 558 on

OÜ Hell Dog tasaarvestanud kostja poolt OÜ-le Hell Dog esitatud arvega summas 1072 eurot

80 senti (I kd tl 65-67) ning arve nr 558 tasumata osaks on 1701 eurot 54 senti. Hageja nõudeks

kostja vastu on kahe arve alusel 2701 eurot 54 senti.

9. Kostja esitas hageja vastu menetluses tasaarvestuse vastuväite. Tegemist on protsessuaalse

tasaarvestusega, mille esitamise korral kontrollib kohus sisuliselt tasaarvestuseks kasutatud nõude

olemasolu ja tasaarvestuse lubatavust.

Kostja seisukoha kohaselt seoses tasaarvestusega puudub hagejal kostja vastu nõue summas

2701 eurot 54 senti. Kostja tugines tasaarvestuse vastuväite esitamisel arvetele nr 446, nr 454,

nr 472, 475, nr 477 ja nr 480 (I kd tl 68-73).

Hageja vastuväite kohaselt ei ole OÜ Hell Dog nimetatud arvetel märgitud teenust tellinud ning

osutamata teenuse eest ei pea ta tasuma. Samuti ei ole kostja arveid OÜ-le Hell Dog esitanud ning

see tõendab teenuse reaalset mitteosutamist.

10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et asjas olevate tõenditega on tõendatud

kostja ja OÜ Hell Dog vaheline lepinguline suhe, mille alusel kostja osutas OÜ-le Hell Dog

logistikateenust. Kostja ja OÜ Hell Dog vahel suuliselt sõlmitud lepingu sisuks oli

transporditeenusega kaasnevate probleemide lahendamine, nt suhtlemine kindlustusfirmade,

tellijatega jms. Nimetatut asjaolu tõendavad kostja esindaja Henrik Kulu vande all antud ütlused

(II kd tl 30) ja tunnistaja OÜ Hell Dog juhatuse liikme Margus Puksa ütlused (II kd tl 30-31).

H. Kulu ütluste kohaselt osutas ta OÜ-le Hell Dog logistikateenust, tasu maksmisel lähtuti

päevahinnast 200 eurot pluss käibemaks ning päevaarvestus tehti olenevalt sellest, kui palju kulus

tööaega logistikateenuse osutamiseks. Leping OÜ-ga Hell Dog oli kehtiv kuni augustikuuni.

Tunnistaja Margus Puksa ütluste järgi oli poolte vahel suuline logistikateenuse osutamise leping

ning logistikateenuse arve esitati „kuu aja eest 200 eurot pluss käibemaks, mõni kuu võis olla arve

kahe kuu eest korraga ehk 400 eurot pluss käibemaks.“ Arved esitati meili teel.

Eelnimetatud ütlustega on tõendatud, et kostja ja OÜ Hell Dog vahel oli sõlmitud suuline

logistikateenuse osutamise leping. Lähtudes kostja esindaja H. Kulu vande all antud ütlustest ning

tunnistaja M. Puksa ütlustest, saab asuda seisukohale, et lepingulised suhtes algasid 2015 lõpust,

kuid vaidluse all on asjaolu, millal leping lõppes.

H. Kulu ütluste kohaselt kestsid kostja ja OÜ Hell Dog vahel lepingulised suhted kuni augustini

2016. Tunnistaja M. Puska ütluste järgi osutas kostja OÜ-le Hell Dog logistikateenust maini 2016.

Arvestades asjas olevaid teisi tõendeid (kostja esitatud veotellimused ja -dokumendid (I kd

tl 151-212), millest nähtub veoste tegemine kuni 03.05.2016; elektrooniline suhtlus seoses

veostega, mis toimus 10.11.2015 kuni 03.05.2016 (I kd tl 97-135)) leiab ringkonnakohus, et

tõendatud on logistikateenuse lepingu kestmine kuni maini 2016.

11. Ringkonnakohus, hinnates asjas olevaid tõendeid, leiab, et kostja ja OÜ Hell Dog leppisid

kokku logistikateenuse osutamise eest tasus 240 eurot kuus (koos käibemaksuga).

H. Kulu ütluste kohaselt lähtuti tasu maksmisel päevahinnast 200 eurot pluss käibemaks ning

päevaarvestus tehti olenevalt sellest, kui palju kulus tööaega logistikateenuse osutamiseks.

M. Puksa ütluste järgi kostja esitas logistikateenuse arve kuu aja eest 200 eurot pluss käibemaks,

mõni kuu võis olla arve kahe kuu eest korraga ehk 400 eurot pluss käibemaks.

Asjaolu, et kostja ja OÜ Hell Dog leppisid kokku logistikateenuse tasus selliselt, et iga kuu märgiti

logistikateenuse osutamise koguseks 1 päev maksumusega 240 eurot (käibemaksuga), nähtub ka

OÜ Hell Dog poolt tasaarvestuseks kasutatud arvetest nr 468 ja nr 474 (I kd tl 66-67) ning tasutud

arvetest nr 448, nr 458 ja nr 463 (II kd tl 4-5).

Kostja ja OÜ Hell Dog kokkulepet logistikateenuse tasus selliselt, et igas kuus kulus arvestuslikult

teenusele 1 päev maksumusega 240 eurot, kinnitab ka kostja enda väide apellatsioonkaebuses, et

kuna poolte vahel oli logistikateenuse osas kokku lepitud püsiteenuses ja selle suuruses, siis pidi

OÜ Hell Dog isegi arvete esitamata jätmisel logistikateenuse eest tasuma, sest poolte vahel

kehtisid kokkulepitud lepingu tingimused ja need ei olnud muutuvas suuruses, s.o kostja enda

seisukohast tulenevalt sai olla igakuuline arve logistikateenuse eest 240 eurot ning juhul, kui arvele

oli märgitud koguseks 3 päeva, siis oli tegemist arvega kolme kuu eest. Võimalik ei olnud olukord,

et kostja märkis ühe kuu eest esitatud arvele arvestuslikuks koguseks 3 päeva (sel juhul ei oleks

OÜ-l Hell Dog olnud võimalik ilma kostjapoolse arve esitamiseta tasuda logistikateenuse eest, sest

ta ei oleks teadnud, kui suurt tasu kostja konkreetse kuu eest nõuab).

12. Kostja on tasaarvestuse vastuväite esitamisel soovinud tasaarvestada hageja nõudega tema

vastu järgmised arved (I kd tl 68-73):

-

20.01.2016 arve nr 446, koguseliselt 3 päeva, summas 720 eurot, tasumise tähtaeg 30.01.2016;

-

28.02.2016 arve nr 454, koguseliselt 3 päeva, summas 720 eurot, tasumise tähtaeg 08.03.2016;

-

29.04.2016 arve nr 472, koguseliselt 1 päev, summas 240 eurot, tasumise tähtaeg 09.05.2016;

-

29.05.2016 arve nr 475, koguseliselt 1 päev, summas 240 eurot, tasumise tähtaeg 09.06.2016;

-

29.06.2016 arve nr 477, koguseliselt 1 päev, summas 240 eurot, tasumise tähtaeg 08.07.2016;

-

15.07.2016 arve nr 480, koguseliselt 1 päev, summas 240 eurot, tasumise tähtaeg 25.07.2016.

Ringkonnakohus tuvastas käesoleva otsuse p-s 10, et logistikateenuse leping kostja ja OÜ Hell

Dog vahel lõppes mais 2016. Seega on arve nr 477 ja arve nr 480 esitatud pärast lepingu lõppemist.

Hageja on nimetatud arvete järgi tasumisele kuuluvatele summadele vastu vaielnud ja leidnud, et

ta ei ole reaalselt saanud logistikateenust arvetel märgitud ajal. Kuna kostja ei ole tõendanud, et

arved nr 477 ja nr 480 oleksid esitatud aja eest, mil kostja ja OÜ Hell Dog vahel olid lepingulised

suhted logistikateenuse osutamiseks ning tõendamata on logistikateenuse osutamine sel perioodil,

siis saa olla nimetatud arved tasaarvestuse aluseks.

Lähtudes arvel nr 446 ja arvel nr 454 märgitud arvestuslikust päevade arvust, peaksid need

mõlemad olema esitatud logistikateenuse osutamise eest kolmel kuul, kuid arvetest ei nähtu,

millisel perioodil on logistikateenust osutatud. Asja materjalide kohaselt on OÜ Hell Dog tasunud

kostjale 22.01.2016 arve nr 448 summas 240 eurot, 15.03.2016 arve nr 458 summas 480 eurot ja

11.04.2016 arve nr 463 summas 240 eurot. Siin kohal märgib ringkonnakohus, et arusaamatu on

kostja poolt OÜ-le Hell Dog logistikateenuse osutamise eest arvete esitamine kaks korda kuus

(näit jaanuaris 2016 arve 448 ja arve nr 446).

Tasaarvestuseks esitatud arvetest nr 446 ja nr 454 ning OÜ Hell Dog poolt tasutud arvetest nr 448

ja nr 458 lähtudes saab asuda seisukohale, et kostja soovib perioodil detsember 2015 – märts 2016

logistikateenuse topelttasustamist. Arvestades kokkulepitud tasu 240 eurot kuus kuulus nimetatud

perioodil tasumisele 960 eurot ning OÜ Hell Dog oli selle ka tasunud.

Tasaarvestuseks esitatud arved nr 472 ja nr 475 puudutavad perioodi aprill-mai 2016. Nimetatud

perioodi eest on kostja esitanud OÜ-le Hell Dog arved nr 468 ja 474, millised OÜ Hell Dog

tasaarvestas kostja poolt esitatud arvega nr 558. samuti on sel perioodil maksnud OÜ Hell Dog

11.04.2016 arve nr 463 summas 240 eurot.

13. Lähtudes eeltoodust nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et arvestades

logistikateenuse osutamise lepingu kestvuse perioodi (6 kuud) ja kokkulepitud tasu (ühes kuus ühe

arvestusliku päeva eest 240 eurot) on OÜ Hell Dog tasunud talle kostja poolt osutatud

logistikateenuse eest ning kostja ei saa tasaarvestuse vastuväite esitamisel tugineda arvetele

nr 446, nr 454, nr 472, 475, nr 477 ja nr 480, sest ei ole tõendatud reaalse logistikateenuse

osutamine nende arvete alusel.

Seega on maakohus õigesti jätnud tasaarvestuse vastuväite rahuldamata.

14. Kuna ei ole tõendatud tasaarvestuse vastuväite aluseks olevate arvete alusel logistikateenuse

osutamine, siis asja lahendamise seisukohalt ei oma tähtsust see asjaolu, millal arved hagejale kätte

toimetati.

Kostja väite kohaselt on maakohus jätnud tähelepanuta ja analüüsimata kostja vastuväited, mille

kohaselt ei olnud hagejal õigus kostjalt nõuda kohustuste täitmist (sh vastaval ajaperioodil viivist),

sest kostjal esines VÕS § 110 lg 1 alusel kohustuste täitmisest keeldumise alused.

Maakohus tuvastas, et kostjal ei ole arvete nr 446, nr 454, nr 472, 475, nr 477 ja nr 480 alusel

hageja vastu nõuet, seega ei olnud kostja VÕS § 110 lg 1 alusel õigust keelduda kohustuste

täitmisest.

15. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja on taotlenud kostjalt menetluskulude 390 eurot (ilma käibemaksuta) väljamõistmist.

Ringkonnakohus leiab, hageja menetluskulud ringkonnakohtus summas 390 eurot on olnud

vajalikud ja põhjendatud (TsMS § 175 lg 1) ning tuleb kostjalt välja mõista.

Hageja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 390 eurot viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson