1-09-10104/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 08. september 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-09-10104 (kohtueelses menetluses nr 09260100562) riik Richo Pahk, R.Z ja M.B versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Helle Tamm Kohtuistungi sekretär Merli Loorberg Prokurör Marja-Liina Talimaa

Süüdistatav Richo Pahk

(isikukood 35604056013; elukoht xxxx x xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx; ilma kindla töökohata; omab kriminaalkaristatust)

Süüdistus KarS § 257 järgi

Kaitsja advokaat Anu Rannaveski

Süüdistatav R.Z

(isikukood xxx; elukoht xxxxxxx

xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx; ilma kindla töökohata; omab kriminaalkaristatust)

Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 8; § 209 lg 2 p 1, 3 järgi

Kaitsja advokaat Endel Tomson

Süüdistatav M.B

(isikukood xxx; elukoht xxxxxxxxxx xxx xxxx-xxxxxxxx xxxxxxxx ; ilma kindla töökohata; omab kriminaalkaristatust)

Süüdistus KarS § 209 lg 2 p 1, 3 ja § 257 järgi

Kaitsja advokaat Raul Tosmann

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Kriminaalasjas:

1.1 tunnistada Richo Pahk süüdi (KarS) § 257 järgi ja mõista talle karistusena

karistusseadustiku vangistus 3 kuud; KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 3 kuud jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata Richo Pahkile katseaeg 18 kuud ning mõistetud vangistust 3 kuud ei pöörata täitmisele, kui Richo Pahk ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja

täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata Richo Pahkile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxx x xxxxxx-xxxxxxx xxxxxxxxxxx

1.2 tunnistada R.Z süüdi (KarS) § 199 lg 2 p 8 järgi ja mõista

karistusseadustiku talle karistusena vangistus 5 kuud; ning tunnistada R.Z süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 aasta; KarS § 64 alusel mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista R.Z-ile liitkaristus vangistusena 1 aasta; KarS § 68 alusel arvata eelvangistuse aeg 10.-12.03.2009,

2

so 3 päeva ja karistuseks mõista vangistus 11 kuud ja 27 päeva; KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 11 kuud ja 27 päeva jääb täielikult tingimisi kohaldamata;

määrata R.Z-ile katseaeg 18 kuud ning mõistetud vangistust 11 kuud ja 27

päeva ei pöörata täitmisele, kui R.Z ei pane katseajal toime uut tahtlikku

kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata R.Z-ile

käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx

xxxxxxxxxx; tühistada R.Z-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld.

1.3 tunnistada M.B süüdi (KarS) § 209 lg 2 p 1, 3 järgi ja mõista talle

karistusseadustiku karistusena vangistus 1 aasta; ning tunnistada M.B süüdi KarS § 257 järgi ja mõista

talle karistusena vangistus 8 kuud; KarS § 64 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima

suurendamisega mõista M.B-le liitkaristus vangistusena 1 aasta 8 kuud; KarS § 68

alusel arvata eelvangistuse aeg 23.02.2009-22.06.2009, so 3 kuud 29 päeva mõistetud vangistuse aja hulka; KarS § 74 lg 1 ja lg 2 alusel määrata, et mõistetud vangistusest 3 kuud 29 päeva kannab M.B koheselt ja mõistetud vangistus 1 aasta 4 kuud 1 päeva jääb tingimisi kohaldamata; määrata M.B-le katseaeg 2 aastat ning mõistetud vangistuse osa 1 aasta 4 kuud 1 päeva ei pöörata täitmisele, kui M.B ei pane katseajal toime uut

tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata M.B-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxxxx x-xx xxxx-xxxxxxxx xxxxxxxx, lugeda koheselt ärakandmisele kuuluv karistus kantuks; tühistada M.B-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

2. Kahjude, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude

osas: 2.1 kuritegudega tekitatud ja heastamata kahjudes:

2.1.1 rahuldada täielikult Aino Jallai tsiviilhagi ning välja mõista R.Z-ilt 9700

krooni Aino Jallai kasuks;

2.1.2 rahuldada täielikult Raha 24 OÜ-u tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt R.Z-ilt

ja M.B-lt 8790 krooni Raha 24 OÜ-u kasuks;

2.1.3 rahuldada täielikult AS-i SMS Laen tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt R.Z-ilt

ja M.B-lt 13 364 krooni AS-i SMS Laen kasuks;

2.1.4 rahuldada täielikult Ferratum Estonia OÜ-u tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt

R.Z-ilt ja M.B-lt 7800 krooni Ferratum Estonia OÜ-u kasuks;

2.1.5 rahuldada täielikult AS-i EMT tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt R.Z-ilt

ja M.B-lt 980 krooni 20 senti AS-i EMT kasuks;

2.1.6 rahuldada täielikult Monetti AS-i tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt R.Z-ilt

ja M.B-lt 6450 krooni Monetti AS-i kasuks. 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse:

2.2.1 Richo Pahkilt sundraha 6525 krooni, riigi õigusabi tasu 1231 krooni 20 senti ja muu

kriminaalmenetluse kulu postikulu 30 krooni riigi kasuks;

2.2.2 R.Z-ilt sundraha 6525 krooni, riigi õigusabi tasu 1231 krooni 20 senti ja

muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 30 krooni riigi kasuks;

2.2.3 M.B-lt sundraha 6525 krooni, riigi õigusabi tasu 1479 krooni ja muu

kriminaalmenetluse kulu postikulu 30 krooni ja toimikust koopia tegemise kulud 248 krooni 10 senti riigi kasuks;

2.2 kohtuotsuse jõustumisel asitõendid CD plaat (Swedbanki Viljandi kontori salvestis 14.02.2009.a.) ja dokumendid jätta kriminaalasja juurde; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud

kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt

advokaatidele: Anu Rannaveskile 240 krooni, Raul Tosmannile 240 krooni ja Endel Tomsonile 240 krooni. Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3

3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.3 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kulud täies ulatuses tasunud

kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu tasumine asjas nr 1-09- 10104 “);

3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3

kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes

kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne

päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED 1.

Süüdistus

1.1. Süüdistusest nähtuvalt on Richo Pahk toime pannud kuriteona oma oletatava õiguse

teostamisega ebaseaduslikus korras, mis on olnud seotud vägivallaga, vara rikkumise

ähvardamisega KarS § 257 järgi, mis seisnes selles, et tema koos olles teadlik M.B-le kuuluvast oletatavast õigusest, läks 12.02.2009.a. koos M.B-ga xxxxxxxx xxxxxxxx xxxx

xxxxxx xxxxxxxx xxxxxx elava Kunnar Jugala koduhoovi, kus M.B süüdistas Kunnar Jugalat temale kuuluva digifotoaparaadi varguses, nõudes Kunnar Jugalalt 5000 krooni maksmist

ning mittemaksmise korral lubas M.B Kunnar Jugala panna auto pagasnikusse ja viia kruusakarjääri. Samuti lubas M.B Kunnar Jugala elumaja uksed ja aknad segi lüüa ning Kunnar Jugala ära tappa, kui 16.02.2009 5000 krooni M.B-le makstud ei ole. 1.2 Süüdistustest nähtuvalt on R.Z toime pannud kuritegudena:

1) võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime

sissetungimisega KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, mis seisnes selles, et tema 24.01.2009.a. tungis ukseluku avamise teel Viljandimaal Halliste vallas xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxx elumajja

ja varastas sealt Aino Jallaile kuuluva televiisori Samsung väärtusega 3000 krooni, CD

mängijaga raadio Sony väärtusega 2500 krooni, kullast kõrvarõngad väärtusega 1000 krooni,

kuurist küttepuid ca 5-6 ruumimeetrit puid väärtusega 2400 krooni ja 5 kotti kartuleid koguväärtusega 800 krooni. Vargusega tekitati kahju 9700 krooni. 2) varalise kasu saamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisega, mis oli toime pandud grupi poolt ja isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse KarS § 209 lg 2

p 1, 3 järgi, mis seisnesid: 1) tema koos M.B-ga varalise kasu saamiseks tegelikest

asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomiseks kiirlaenufirmadest raha väljapetmiseks,

kasutas ära kannatanu Ülo Raguni lihtsameelsust ja sõltuvust alkoholist, mis seisnes selles, et M.B koos R.Z-iga kutsusid Viljandi maakonnas Karksi-Nuia bussipeatusest oma autosse Ülo Raguni, veensid teda, et ta annaks nendele kasutada oma isikutunnistust, väites, et nendel on vaja äri ajada ning äri õnnestumise korral lubati ka Ülo Ragunile raha anda. Käisid erinevates Eesti Posti kontorites isiku samasust kinnitamas, samuti avasid Viljandis Swedbanki kontoris Ülo Ragunile arve ning tehti Ülo Ragunile ka E-maili aadress, mida kasutades võeti

hiljem Ülo Raguni nimele SMS laene, kavatsusega laene mitte tagasi maksta ja saadud raha

omastada, järgmiselt: 14.02.09 SMS Laen AS-ist 3000.- krooni, 16.02.09 FERRATUM ESTONIA OÜ-st 2000.- krooni, 14.02.09 RAHA 24 OÜ-st 2000.- krooni, 18.02.09 MONETTI

4

AS-st 1600.- krooni. Samuti käidi ja osteti Ülo Raguni nimele EMT Viljandi esindusest mobiiltelefon, mida Ülo Ragunile ei antud. 2) tema koos M.B-ga, olles läinud Juri Lippu elukohta Viljandimaal Abja vallas xxxxxx

xxxxx xxxx xxxxxx , veensid Juri Lippu, et ta annaks nendele kasutada oma pangakontot ja

isikuandmeid SMS laenude võtmiseks, mida pidid ise hiljem tagasi maksma. Andmete kasutamise põhjenduseks toodi endal olevad suured võlad, mille tõttu laenu ei saa. Kui Juri Lipp

oli uskuma jäänud, et nad maksavad ise laenud tagasi, tehti internetis Juri Lippule E-maili

aadress ning võeti Juri Lippu pangakonto numbrit ja isikukoodi kasutades Juri Lippu pangakontole kiirlaenu. 18.12.2008 võttis M.B sms-i teel kannatanu juuresolekul 18.12.08

RAHA 24 OÜ-st 3000.- krooni, 18.12.08 FERRATUM ESTONIA OÜ-st 2000.- krooni, 18.12.08 MONETTI AS-st 1600.- krooni, 18.12.08 SMS LAEN AS-st 3000.- krooni Juri Lippu nimele, kavatusega laene mitte tagasi maksta ja saadud raha omastada.

3) tema koos M.B-ga kutsusid 20.02.09 Heino Aia Karksi-Nuiast kaasa Viljandisse, seletades temale, et minnakse pensioni välja võtma. Kasutades ära Heino Aia terviserikkeid ning tema arusaamisvõimetust tehti Heino Aiale internetis E-maili aadress ja telliti Heino Aia nimele korduvalt erinevaid kiirlaene ja käidi temaga pangas, kus paluti temal allkirjastada paberid, mille

sisu Heino Aia ei näinud ja ei saanud ka aru paberite tähendusest. Heino Aia nimele võeti

kiirlaene 20.02.09 FERRATUM ESTONIA OÜ-st 2000.- krooni, 20.02.09 RAHA 24 OÜ-st 2000.- krooni, 24.02.09 MONETTI AS-st 1600.- krooni, kavatusega laene mitte tagasi maksta ja raha omastada. 4) tema varalise kasu saamiseks tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel,

sõlmis 20.02.2009.a. Heino Aia nimel AS EMT Viljandi esinduses liitumislepingu ning ostis

mobiiltelefoni Nokia väärtusega 3000 krooni, mida Heino Aiale ei andnud, vaid viis selle pandimajja. 1.3 Süüdistustest nähtuvalt on M.B toime pannud kuritegudena: 1) varalise kasu saamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisega, mis oli toime pandud grupi poolt ja isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi, mis seisnesid: 1) tema koos R.Z-iga varalise kasu saamiseks tegelikest

asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomiseks kiirlaenufirmadest raha väljapetmiseks,

kasutas ära kannatanu Ülo Raguni lihtsameelsust ja sõltuvust alkoholist, mis seisnes selles, et M.B koos R.Z-iga kutsusid Viljandi maakonnas Karksi-Nuia bussipeatusest oma autosse Ülo Raguni, veensid teda, et ta annaks nendele kasutada oma isikutunnistust, väites, et nendel on vaja äri ajada ning äri õnnestumise korral lubati ka Ülo Ragunile raha anda. Käisid erinevates Eesti Posti kontorites isiku samasust kinnitamas, samuti avasid Viljandis Swedbanki kontoris Ülo Ragunile arve ning tehti Ülo Ragunile ka E-maili aadress, mida kasutades võeti

hiljem Ülo Raguni nimele SMS laene, kavatsusega laene mitte tagasi maksta ja saadud raha

omastada, järgmiselt: 14.02.09 SMS Laen AS-ist 3000.- krooni, 16.02.09 FERRATUM ESTONIA OÜ-st 2000.- krooni, 14.02.09 RAHA 24 OÜ-st 2000.- krooni, 18.02.09 MONETTI

AS-st 1600.- krooni. Samuti käidi ja osteti Ülo Raguni nimele EMT Viljandi esindusest mobiiltelefon, mida Ülo Ragunile ei antud;

2) tema koos R.Z-iga, olles läinud Juri Lippu elukohta Viljandimaal Abja vallas

xxxxxx xxxxx xxxx xxxxx , veensid Juri Lippu, et ta annaks nendele kasutada oma pangakontot

ja isikuandmeid SMS laenude võtmiseks, mida pidid ise hiljem tagasi maksma. Andmete kasutamise põhjenduseks toodi endal olevad suured võlad, mille tõttu laenu ei saa. Kui Juri Lipp

oli uskuma jäänud, et nad maksavad ise laenud tagasi, tehti internetis Juri Lippule E-maili

aadress ning võeti Juri Lippu pangakonto numbrit ja isikukoodi kasutades Juri Lippu pangakontole kiirlaenu. 18.12.2008 võttis M.B sms-i teel kannatanu juuresolekul 18.12.08

RAHA 24 OÜ-st 3000.- krooni, 18.12.08 FERRATUM ESTONIA OÜ-st 2000.- krooni,

18.12.08 MONETTI AS-st 1600.- krooni, 18.12.08 SMS LAEN AS-st 3000.- krooni, kavatsusega laene mitte tagasi maksta ja saadud raha omastada; 3) tema koos R.Z-iga kutsusid 20.02.09 Heino Aia Karksi-Nuiast kaasa Viljandisse,

seletades temale, et minnakse pensioni välja võtma. Kasutades ära Heino Aia terviserikkeid ning tema arusaamisvõimetust tehti Heino Aiale internetis E-maili aadress ja telliti Heino Aia nimele korduvalt erinevaid kiirlaene ja käidi temaga pangas, kus paluti temal allkirjastada paberid, mille

5

sisu Heino Aia ei näinud ja ei saanud ka aru paberite tähendusest. Heino Aia nimele võeti

kiirlaene 20.02.09 FERRATUM ESTONIA OÜ-st 2000.- krooni, 20.02.09 RAHA 24 OÜ-st 2000.- krooni, 24.02.09 MONETTI AS-st 1600.- krooni, kavatsusega laene mitte tagasi maksta ja raha omastada. 2) oma oletatava õiguse teostamisega ebaseaduslikus korras, mis on olnud seotud vägivallaga,

vara rikkumise ähvardamisega KarS § 257 järgi, mis seisnes selles, et tema, oma oletatava õiguse teostamiseks, läks 12.02.2009.a. koos Richo Pahkiga Viljandi maakonnas xxxx xxxxxx

xxxxxxx xxxxx elava Kunnar Jugala koduhoovi, kus M.B süüdistas Kunnar Jugalat temale kuuluva digifotoaparaadi varguses, nõudes Kunnar Jugalalt 5000 krooni maksmist ning

mittemaksmise korral lubas M.B Kunnar Jugala panna auto pagasnikusse ja viia kruusakarjääri. Samuti lubas M.B Kunnar Jugala elumaja uksed ja aknad segi lüüa ning Kunnar Jugala ära tappa, kui 16.02.2009 5000 krooni M.B-le makstud ei ole.

2.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses.

Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks:

1) Richo Pahk KarS § 257 järgi ja karistamiseks vangistusega 3 kuud; KarS § 74 lg 1 alusel

katseaeg 18 kuud; määrata Richo Pahkile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxx x xxxxxxx-xxxxxx xxxxxxxxxx 2) R.Z KarS § 199 lg 2 p 8 järgi ja karistamiseks vangistusega 5 kuud; KarS § § 209 lg 2 p 1, 3 järgi ja karistamiseks vangistusega 1 aasta; KarS § 64 järgi liitkaristus 1 aasta;

KarS § 68 alusel arvata eelvangistuse aeg 10.-12.03.2009, so 3 päeva ja karistuseks mõista

vangistus 11 kuud ja 27 päeva; KarS § 74 lg 1 alusel katseaeg 18 kuud; määrata R.Z-ile

käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx.. 3) M.B KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi ja karistamiseks vangistusega 1 aasta; KarS § 257 järgi ja karistamiseks vangistusega 8 kuud; KarS § 64 alusel liitkaristus vangistusena 1 aasta 8

kuud; KarS § 68 alusel arvata eelvangistuse aeg 23.02.2009-22.06.2009, so 3 kuud 29 päeva mõistetud vangistuse aja hulka; KarS § 74 lg 1 ja lg 2 alusel määrata, et mõistetud vangistusest 3 kuud 29 päeva kannab M.B koheselt ja mõistetud vangistus 1 aasta 4 kuud 1 päeva jääb

tingimisi kohaldamata; määrata M.B-le katseaeg 2 aastat; määrata M.B-le

käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxxx x-xx xxxx-xxxxxxxx xxxxxxxxxx; lugeda koheselt ärakandmisele kuuluv karistus kantuks. 3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239

lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei

ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes

kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja

menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.2.

Põhjendused karistuste mõistmisel

6 KarS § 257 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

KarS § 199 lg 2 p 8 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase

vangistusega. KarS § 209 lg 2 p 1, 3 näeb ette süüdlase karistamise ühekuni viieaastase vangistusega.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.3.

Põhjendused tekitatud kahjude hüvitamiseks KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Aino Jallai on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 9700 krooni. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista R.Z-ilt 9700 krooni Aino Jallai kasuks. Raha 24 OÜ on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 8790 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning välja mõista solidaarselt R.Z-ilt ja M.B-lt 8790 krooni Raha 24 OÜ-u kasuks.

AS SMS Laen on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks

tsiviilhagi 13 364 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning välja mõista solidaarselt R.Z-ilt ja M.B-lt 13 364 krooni AS-i SMS Laen kasuks. Ferratum Estonia OÜ on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks

tsiviilhagi 7800 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning välja mõista solidaarselt R.Z-ilt ja M.B-lt 7800 krooni Ferratum Estonia OÜ-u kasuks. AS EMT on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 980

krooni 20 senti. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning välja mõista solidaarselt R.Z-ilt ja M.B-lt 980 krooni 20 senti AS-i EMT kasuks. Monetti AS on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 6450 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning välja mõista solidaarselt R.Z-ilt ja M.B-lt 6450 krooni Monetti AS-i kasuks 4. k Kohtu põhjendused riminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6525 krooni. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt

kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud riigi õigusabi seaduse

kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Süüdistatava Richo Pahki kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 991 krooni 20 senti. Süüdistatava Richo Pahki kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 240 krooni.

Süüdistatava R.Z kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 991 krooni 20 senti. Süüdistatava R.Z

kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 240 krooni. Süüdistatava M.B kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele

kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 1239 krooni. Süüdistatava M.B kaitsja on

7

esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 240 krooni.

Kaitsjate kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada.

KrMS § 175 lg 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt KrMS § 224 lg-le 5 määratud kaitsja

poolt kaitsealusele M.B-le kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 248 krooni 10 senti;

KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 90 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja

suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) Richo Pahkilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, riigi õigusabi

tasu 1231.20 (991.20 +240) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 30 krooni riigi kasuks;

2) R.Z-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, riigi õigusabi tasu 1231.20 (991.20 +240) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 30 krooni riigi kasuks; 3) M.B-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, riigi õigusabi tasu 1479 (1239+240) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 30 krooni ja toimikust koopia tegemise kulud 248 krooni 10 senti riigi kasuks;

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetutel üle jõu käivateks kohustusteks.

5.

Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus

Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada.

Kriminaalasja juures olevad asitõendid CD plaat (Swedbanki Viljandi kontori salvestis 14.02.2009.a.) ja dokumendid tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. M.B on kahtlustatavana kinni peetud 23.02.2009 ja tõkendina vahistamine on talle kohaldatud 25.02.2009. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele

eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. 22.06.2009 vabastati vahistatu M.B ja kohaldati tõkendit elukohast lahkumise keeld. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Helle Tamm

Kohtunik