Legislator Case Law & Legislation
2-16-15133/95 AI generated

2-16-15133/95 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-16-15133/95
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada YY 31. jaanuari 2018 taotlused ja võtta toimikusse määruskaebuse Kõik senised menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda, välja arvatud

Legislator headnote

AI generated

2-16-15133/95 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Rahuldada YY 31. jaanuari 2018 taotlused ja võtta toimikusse määruskaebuse Kõik senised menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda, välja arvatud

Keywords

AI generated
family hardship parental maintenance duty medical needs of child offences against the family parental dispute hearing of a parent
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

20. aprill 2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-15133

Tsiviilasi

XX avaldus lepitusmenetluse läbiviimiseks ning YY

avaldused kindlaksmääratud suhtlemiskorra

muutmiseks ja lapse ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12. jaanuari 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

YY määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Ahti Kuuseväli

Puudutatud isik I: YY (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob

Puudutatud isik II: DD (isikukood XXXXXXXXXXX),

riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat

Argo Küünemäe

Eestkosteasutus Tallinna linn:

Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, esindaja

Karin Kuslap

Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, esindaja

Marju Õispuu

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada YY 31. jaanuari 2018 taotlused ja võtta toimikusse määruskaebuse

lisad.

2. Harju Maakohtu 12. jaanuari 2018 määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

3. Kõik senised menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda, välja arvatud

lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

2 (10)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

XX-l (isa, kohtumenetluses avaldaja) ja YY-l (ema, kohtumenetluses puudutatud isik I, koos

edaspidi ka „vanemad“) on ühine laps DD (laps, kohtumenetluses puudutatud isik II), kes

sündis 5. juunil 2015. Peale lapse sündi vanemate suhted halvenesid ja isa kolis ühisest kodust

ära. Laps jäi elama ema juurde ning isa käib lapsega kohtumas ema ja lapse ühises elukohas.

Harju Maakohtu 6. märtsi 2017 määrusega (edaspidi „varasem määrus“) käesolevas asjas

lõpetati osaliselt vanemate ühine hooldusõigus lapse suhtes ja anti hooldusõigus lapse

viibimiskoha määramise osas üle emale. Samuti määras kohus kindlaks isa suhtlemiskorra

lapsega kuni lapse kooli minekuni järgmiselt:

 kuni lapse 2-aastaseks saamiseni kohtub isa lapsega igal neljapäeval ja pühapäeval

ajavahemikul kell 10.00-19.00. Kui vanemad ei lepi kokku teisiti, siis võtab isa lapse

kell 10.00 ema juurest kodust ja viib ta ema juurde koju tagasi hiljemalt kell 19.00.

Isal on õigus lapsega kohtuda isa poolt otsustatud kohas;

 alates lapse 2-aastaseks saamisest kohtub isa lapsega igal kalendris märgitud paaris

nädalal laupäeva hommikust kuni pühapäeva õhtuni. Kui vanemad ei lepi kokku

teisiti, siis võtab isa lapse laupäeva hommikul kell 10.00 ema juurest kodust ja viib ta

pühapäeva õhtul ema juurde koju tagasi hiljemalt kell 19.00;

 isa kohtub lapsega igal kalendris märgitud paaritul nädalal kolmapäeva hommikust

kuni neljapäeva õhtuni. Kui vanemad ei lepi kokku teisiti, siis võtab isa lapse

kolmapäeva hommikul kell 10.00 ema juurest kodust või lasteaiast ja viib ta

neljapäeva õhtul ema juurde koju tagasi hiljemalt kell 19.00;

 pühade ajal on laps paaris aastatel koos isaga 23. – 24. detsembril, paaritutel aastatel

on laps koos isaga vana-aasta õhtul (31. detsembril) ja sellele järgneva paaris aasta

uusaasta esimesel päeval (1. jaanuaril) ning paaritu aasta võidupühal (23. juunil) ja

jaanipäeval (24. juunil). Lihavõttepühad veedab laps koos isaga paaritutel aastatel;

 emadepäeva veedab laps emaga ja isadepäeva isaga;

 alates lapse 3-aastaseks saamisest veedab laps suveperioodi (juuni-juuli-august)

vaheldumisi emaga ja isaga selliselt, et paaris nädalad viibib laps koos emaga ja

paaritud nädalad koos isaga;

 mõlemad vanemad võivad lapsega reisida väljapoole Eesti Vabariiki ainult teise

vanema kirjalikul nõusolekul, mis on antud pärast käesoleva määruse jõustumist;

 lapse haiguse tõttu ära jäänud suhtluskordi ei asendata siis, kui haigestumine on

tõendatud. Lapse isa poolt mõjuva põhjuseta ära jäetud kohtumisi ei asendata, muul

juhul kohtumised asendatakse ära jäänud kohtumisele järgneva kolme nädala jooksul;

 kohtumise ära jäämisest muul mõjuval põhjusel, v.a. lapse haigestumine, teatab

vanem teisele vanemale ette vähemalt 2 päeva kirjalikult e-kirjaga või sms-ga;

3 (10)

 suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse

vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikult nõustunud;

kokkulepete sõlmimine võib toimuda ka e-kirja ja SMS teel;

 kumbki vanem austab lapse kiindumust teise vanemasse ja hoidub lapse juuresolekul

teise vanema halvustamisest;

 vanematel on alati õigus kokku leppida isa ja lapse teistsuguses, määrusega sätestatust

erinevas suhtlemiskorras.

Isa esitas 1. septembril 2017 maakohtule avalduse lepitusmenetluse läbiviimiseks, kuna ema

ei täida varasema määrusega kindlaksmääratud suhtluskorda. Ema on keeldunud isa ja lapse

kohtumisi lubamast, tuues ettekäändeks lapse haigestumise, või lubab isal lapsega kohtuda

üksnes enda juuresolekul.

Isa palus määrata ema suhtes võimalikud sunnivahendid ja kaaluda hooldusõiguse üleandmist

isale. Isa on valmis kandma lapsevanema vastutust täiel määral ning kui see vastab lapse

huvidele, siis määrata lapse peamiseks elukohaks isa elukoht ja määrata kindlaks ema

suhtluskord lapsega. Ema ei suhtle isaga lapse tervise ja arengu seisukohast olulistes

küsimustes, mille üheks näiteks on lapse asumine lasteaeda. Isa on olnud lapse liiga varasele

lasteaeda minekule vastu, kuna ema töötab osalise tööajaga ning ema töötamise päevadel on isa

valmis lapsega ise aega veetma. Lapse asumine lasteaeda enne 3-aastaseks saamist on lapsele

kahjulik, sest lapse immuunsüsteem on veel nõrk ning haigestumise oht on seetõttu suurem.

Maakohus võttis isa avalduse menetlusse 7. septembril 2017.

Ema esitas samuti 1. septembril 2017 maakohtule avalduse, milles palus muuta suhtluskorda.

Ema leidis, et last on vara ööseks isa juurde jätta, see ei ole turvaline ja ei ole hetkel lapse

huvides. Isa juures ööbimine on võimalik, kui laps saab 4-aastaseks. Ema palus muuta kehtivat

suhtluskorda kuni lapse 4-aastaseks saamiseni selliselt, et isa kohtub lapsega igal laupäeval või

pühapäeval kolm tundi päevas ema juuresolekul. Oma võimalusest lapsega kohtuda teatab isa

emale vähemalt kaks päeva ette.

Maakohus alustas ema avalduse menetlemist tsiviilasjana nr 2-17-13061. Maakohus võttis ema

avalduse menetlusse 8. septembril 2017. Ühtlasi liitis kohus vanemate avaldused ühte

menetlusse ja jätkas mõlema lahendamist käesolevas tsiviilasjas.

Ema esitas 3. oktoobril 2017 avalduse lapse hooldusõiguse muutmiseks ja kuni lapse

kooliminekuni talle hooldusõiguse osaliselt üle andmiseks lapse elu- ja viibimiskoha,

raviküsimuste ja koolieelse hariduse otsustamiseks. Vanemate halvenenud suhted raskendavad

ühise hooldusõiguse teostamist. Vanematel on erimeelsused lapse viibimiskoha, raviküsimuste,

hariduse ning lahuselava vanemaga suhtlemiskorra üle, vanemad elavad eraldi, laps on alates

sünnist elanud emaga, viimased kuud on lapse elurütm segamini paisatud ja laps on saanud

lahuselava vanema juures mitmeid tõsiseid traumasid, isa ei tunnista lapse haigestumist jne.

Maakohus võttis 4. oktoobri 2017 määrusega menetlusse ema nõude vanemate ühise

hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks lapse kooli minekuni raviküsimuste ja koolieelse

hariduse korralduse osas. Kohus selgitas, et varasema määrusega üle antud hooldusõigus lapse

viibimiskoha määramise osas hõlmab ka lapse elukoha määramise õigust.

Lapsele määratud esindaja leidis, et lepitusmenetlus ei ole antud juhul olnud edukas ega

andnud positiivseid tulemusi, mistõttu tuleks kaaluda suhtlemiskorra täiendamist sunni-

meetmete regulatsiooni osas.

Ema avaldused suhtlemiskorra muutmiseks ja hooldusõiguse osaliseks piiramiseks on

põhjendamatud ja ei teeni lapse parimaid huve. Avaldustest ei nähtu selliseid asjaolusid, mis

tingiksid kehtiva suhtlemiskorra muutmist lapse isa kohtumiste sageduse osas. Kindlaks

4 (10)

määratud suhtluskord vastab lapse eale ja arengule ning arvestab lapse ja lahus elava vanema

reaalseid suhteid ning suures osas järgib lapsevanemate võrdsuse printsiipi tulenevalt

väljakujunenud elukorraldusest.

Samuti ei ole esitatud selliseid asjaolusid, mis tingiksid vajaduse lõpetada vanemate ühine

hooldusõigus tervishoiukorralduse ja koolieelse hariduse korraldamise küsimustes. Vanemate

lahuselu ja erinevad seisukohad lapse igapäevast elu puudutavates küsimustes ei saa olla

aluseks hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks taotletud ulatuses.

Lasnamäe Linnaosa Valitsuse (Lasnamäe LOV) esindaja toetas isa avaldust viia läbi

lepitusmenetlus isa ja lapse suhtlemist korraldava määruse rikkumise kõrvaldamiseks. Ema

rikub pidevalt suhtluskorda ja leiab põhjusi mitte last isale anda. Lapse huvides ei ole ema soov,

et isa kohtumised lapsega toimuksid ilma ööbimisteta ja ainult ema juuresolekul.

Ema avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ei ole põhjendatud. Vanematel puuduvad

vaidlused lapse hooldusõiguse teostamise ja lapse elu- ning viibimiskoha osas. Lapse huvides

on, et mõlemal vanemal säiliks lapse hooldusõigus. Lahus elaval vanemal on õigus lapse elus

osaleda ka siis, kui ta ei ela lapsega koos. Laps ei ole ühe vanema omand ja lapse ärakasutamine

vanemate konfliktides või teise vanema karistamiseks ei ole kooskõlas lapse huvidega.

Mustamäe Linnaosa Valitsuse (Mustamäe LOV) esindaja leidis, et kuna vanemate

omavahelised suhted on väga keerulised ja konfliktsed, oleks mõistlik lapse üleandmisel ühelt

vanemalt teisele kasutada kuni kooliminekuni lasteaeda või ka vanavanemate abi (kellega on

mõlemal osapoolel enam-vähem positiivsed suhted). Lapse huvides ei ole viibida vanemate

erimeelsuste lahendamise juures.

Otstarbekaks ega lapse huvidega kooskõlas pole ema soov lapse ja isa kohtumise

lühendamiseks mõne tunnini tema juuresolekul. Samuti ei ole põhjendatud vanemate ühise

hooldusõiguse lõpetamine.

MAAKOHTU MÄÄRUS

Maakohus jättis 12. jaanuari 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) rahuldamata ema

avaldused kindlaks määratud suhtlemiskorra muutmiseks ja vanemate ühise hooldusõiguse

osaliseks lõpetamiseks ja hooldusõiguse kuni lapse kooli minekuni lapse raviküsimuste ja

koolieelse hariduse korralduse osas emale üle andmiseks.

Sama määrusega tunnistas kohus lepitusmenetlus ebaõnnestunuks ja muutis varasema

määrusega kindlaks määratud suhtluskord ning määras kindlaks isa suhtlemiskorra lapsega kuni

lapse kooli minekuni järgmiselt:

 isa kohtub lapsega igal kalendris märgitud paaris nädalal laupäeva hommikust kuni

pühapäeva õhtuni. Kui vanemad ei lepi kokku teisiti, siis võtab isa lapse laupäeva

hommikul kell 10.00 ema juurest kodust ja viib ta pühapäeva õhtul ema juurde koju

tagasi hiljemalt kell 19.00. Vanemate kokkuleppel võib isa asemel lapse võtta või ema

juurde koju tagasi tuua lapse vanavanem;

 isa kohtub lapsega igal kalendris märgitud paaritul nädalal kolmapäeva hommikust

kuni neljapäeva õhtuni. Kui vanemad ei lepi kokku teisiti, siis võtab isa lapse

kolmapäeva hommikul kell 10.00 ema juurest kodust või lasteaiast ja viib ta

neljapäeva õhtul ema juurde koju tagasi hiljemalt kell 19.00. Vanemate kokkuleppel

võib isa asemel lapse võtta või ema juurde koju tagasi tuua lapse vanavanem;

 pühade ajal on laps paaris aastatel koos isaga 23. – 24. detsembril, paaritutel aastatel

on laps koos isaga vana-aasta õhtul (31. detsembril) ja sellele järgneva paaris aasta

uusaasta esimesel päeval (1. jaanuaril) ning paaritu aasta võidupühal (23. juunil) ja

jaanipäeval (24. juunil). Lihavõttepühad veedab laps koos isaga paaritutel aastatel;

5 (10)

 emadepäeva veedab laps emaga ja isadepäeva isaga;

 alates 3-aastaseks saamisest veedab lapse suveperioodi (juuni-juuli-august)

vaheldumisi emaga ja isaga selliselt, et paaris nädalad viibib laps koos emaga ja

paaritud nädalad koos isaga;

 mõlemad vanemad võivad lapsega reisida väljapoole Eesti Vabariiki ainult teise

vanema kirjalikul nõusolekul, mis on antud pärast varasema määruse jõustumist;

 lapse haiguse tõttu ära jäänud kahepäevased kohtumised asendatakse alates lapse

tervenemisele järgnevast nädalast isa ja lapse ühepäevase kohtumisega teisipäeval või

reedel ajavahemikul kell 10.00-19.00, kui laps ei viibi suhtlemiskorra järgsetel

päevadel haigestumise ajal isa juures. Asendamine toimub järgmiselt: kolmapäeval-

neljapäeval lapse haigestumise tõttu ära jäänud kohtumine asendatakse kohtumisega

vastavalt teisipäeval või reedel ajavahemikul kell 10.00-19.00 ja laupäeval-

pühapäeval haigestumise tõttu ära jäänud kohtumine asendatakse kohtumisega

järgmisel teisipäeval või reedel ajavahemikul kell 10.00-19.00. Lapse isa poolt

mõjuva põhjuseta ära jäetud kohtumisi ei asendata, muul juhul kohtumised

asendatakse ära jäänud kohtumisele järgneva kolme nädala jooksul;

 kohtumise ära jäämisest muul mõjuval põhjusel, v.a. lapse haigestumine, teatab

vanem teisele vanemale ette vähemalt 2 päeva kirjalikult e-kirjaga või sms-ga;

 suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse

vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikult nõustunud.

Kokkulepete sõlmimine võib toimuda ka e-kirja ja SMS teel;

 kumbki vanem austab lapse kiindumust teise vanemasse ja hoidub lapse juuresolekul

teise vanema halvustamisest;

 vanematel on alati õigus kokku leppida isa ja lapse teistsuguses, käesoleva määrusega

sätestatust erinevas suhtlemiskorras.

Ühtlasi hoiatas kohus, et kui vanem määrust ei täida, võib teine vanem pöörduda kohtutäituri

poole, et kohtutäitur alustaks määruse kui täitedokumendi alusel täitemenetlust ning teeks

täitetoiminguid lapsega suhtlemise võimaldamiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) §-de 179

ja 183 järgi, muuhulgas on kohtutäituril õigus määrata lapsevanemale sunniraha TMS §-s 26¹

sätestatud korras. Määruse alusel täitetoimingute tegemisel ei ole lubatud kasutada jõudu lapse

või lapse üleandmiseks või suhtlemise võimaldamiseks kohustatud isiku suhtes.

Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jättis maakohus riigi kanda ja muud

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Maakohus tuvastas, et:

 maakohtu varasema määrusega käesolevas asjas määrati kindlaks isa suhtlemise kord

lapsega;

 mõlemad vanemad hoolivad oma lapsest väga ning soovivad hoida vanema ja lapse

vahelist sidet ja usaldust eelkõige kummagi vanema enda suhtes;

 vanemate omavahelised suhted on komplitseeritud, emotsionaalsed ja kantud

lähiminevikus kogetud tunnetest;

 vanemate vahelised konfliktsed suhted kahjustavad lapse kasvatamist ja lapse heaolu;

 ema ei suhtu määratud suhtlemiskorra täitmisse lapse ja isa kohtumiste korraldamise

osas piisava vastutustundega, millega on raskendanud suhtlemiskorra täitmist;

6 (10)

 ema avaldas e-kirjades, et isa võib lapsega kohtuda ainult tema juuresolekul ning

lubas 10. oktoobri 2017 e-kirjas isal kohtuda lapsega suhtlemiskorras märgitud kahe

päeva asemel 11. oktoobril 2017 ajavahemikul 15.30-19.00;

 isa ja lapse suhtlemiskorra järgsed kohtumised on ära jäänud 28. mai 2017,

21. - 22. juuni 2017, 26. - 27. august 2017, 30. - 31. august 2017;

 vanemad

ei

saavutanud

määratud

suhtlemiskorra

osas

kokkulepet

ka

lepitusmenetluses;

 ema soovib kehtivat suhtluskorda muuta vastavalt 3. oktoobri 2017 avaldusele;

 isa soovib muuta kehtivat suhtluskorda selliselt, et lapse haigestumisel isa ja lapse

kohtumine asendatakse;

 laps on alates sünnist elanud koos emaga, kuid on oma isaga sageli kohtunud, sh

vastavalt 3. augusti 2016 kokkuleppele ja varasemale määrusele.

Maakohus lähtus perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg-st 1, § 137 lg-test 1 ja 3 ning § 143

lg-st 1.

Ema soov kehtiva suhtlemiskorra muutmist viisil, mis vähendaks oluliselt lapse ja isa

suhtlemisaega, ei ole põhjendatud. Laps on vastavalt kehtivale suhtlemiskorrale isaga suhelnud

ja viibinud ka koos isa vanematega isa vanemate kodus. Mustamäe LOV töötajate

kodukülastustest nähtub, et nii isa kui tema vanemate elukohas on olemas kõik tingimused

selleks, et laps saaks seal viibida ja ööbida ning et laps tundis ennast oma isa ja vanavanematega

koos olles hästi. Õige ei ole jätta isa kõrvale lapsega suhtlemisest ning last võimalusest oma

lahus elavat vanemat tundma õppida. Lapsel on õigus kohtuda temast lahus elava vanemaga ja

selle õiguse kasutamine ei tohi sõltuda vanemate tujudest.

Isa ja laps saavutavad omavahel olles parema kontakti ning nii välditakse võimalikke vanemate

vahelisi erimeelsusi/tülisid lapse juuresolekul. Samuti omandab isa lapse eest hoolitsemisel

täiendavaid praktilisi kogemusi.

Kuna laps elab koos emaga, siis on põhjendatud, et lapse eest hoolitseb haigestumise korral

esimesena ema, kuid lapse emal on alati võimalik kaasata haige lapse eest hoolitsemisse ka isa.

Laps saab isaga kohtuda ka lasteaiapäevadel, seega ei ole lapse lasteaias käimine suhtlemiskorra

täitmisel takistuseks. Suhtlemiskorra määramise eesmärgiks on, et laps kohtuks oma isaga ka

tegelikult ja ära jäänud kohtumiste asendamise kaalumine on põhjendatud, et laps ei võõrduks

oma isast.

Ema esitatud seisukohtadega on tõendatud, et ta ei soovi täita kehtivat isa ja lapse

suhtluskorda ning on e-kirjades selgelt suhtlemiskorra täitmisest keeldunud. Samuti avaldas

ema vestluses Lasnamäe LOV töötaja ja lapse esindajaga, et ta ei soovi anda last isale. Samuti

ei ole ema kaasanud isa lapse haiguse ajal lapse eest hoolitsemisse.

Isa ja lapse kohtumise ära jäämist 21. - 22. juunil 2017 põhjendas ema lapse peavigastusega,

kuid lapse läbi vaadanud ja talle esmaabi osutanud meditsiinitöötajate arvamusest ei nähtu, et

laps vajas pärast läbivaatust pea piirkonna pindmise vigastuse tõttu eriliselt keerukat ravi või

voodirežiimi või tavapärasest erinevat hoolitsust. Seega oleks laps võinud nendel päevadel olla

ka koos isaga, järgides arsti juhiseid. Lapse ja isa suhtlemise keelamine ei olnud nendel

päevadel põhjendatud.

Isa ja lapse kohtumise ära jäämist 26. - 27. augustil 2017 ja 30. - 31. augustil 2017 põhjendas

ema lapse haigusega. Lapse haigestumise kohta ajavahemikul 26. - 31. august 2017 ei ole

tõendit esitatud. Kuna laps elab koos emaga, siis on põhjendatud, et lapse eest hoolitseb

haigestumise korral esimesena ema, kuid emal on alati võimalik kaasata haige lapse eest

hoolitsemisse ka isa.

7 (10)

Samuti ei ole tõendatud lapse haigestumine 9. septembril 2017, mil isa ja lapse kohtumist ka ei

toimunud ja ema põhjendas lapse isale üle andmata jätmist lapse haigusega.

Ema esitatud arstitõendid tõendavad lapse haigestumist ülemiste hingamisteede nakkusesse

23. – 24. ja 27. – 28. september 2017 (ema teabe kohaselt asendatud kohtumisega

1. – 2. oktoober 2017), 7. – 8. ja 11. – 12. oktoober 2017 (kohtumine 11. oktoober 2017 kell

15.30-19.00), 21. – 22. ja 25. – 26. oktoober ja 20. – 21. detsember 2017, 31. detsember 2017

– 1. jaanuar 2018. Kohtule ei esitatud teavet selle kohta, et lapse eest hoolitsemisse oleks

kaasatud ka isa. Nohu ja köha ravimine ei peaks takistama lapsel isaga suhtlemist ja viibimist

isa kodus. Kuigi lapse haigestumine on tõendatud, näitab isa eemal hoidmine lapsest lapse

haiguse ajal ema soovimatust võimaldada lapsele isaga suhtlemist.

Kuivõrd vanemad ei jõudnud üksmeelele varasema määrusega kehtestatud suhtluskorra

täitmises, tuleb lepitusmenetlus tunnistada ebaõnnestunuks. Vanemad ei ole oma hinnangutes

suhtlemiskorra edasise täitmise osas üksmeelel ning ei saavutanud üksmeelt ka

lepitusmenetluses.

Kohtule esitatud teabe ja haiguslugude järgi on laps sageli haige ja sel ajal on isa ja lapse

kohtumised ära jäänud. Samuti on isa ja lapse kohtumised ära jäänud küll lapse haigestumise

ajal, kuid samas ei olnud haigestumine objektiivselt takistuseks lapse viibimiseks isa juures.

Lähtudes eeltoodust tuleb lapse haiguse tõttu ära jäänud suhtlemiskorrad asendada alates lapse

tervenemisele järgnevast nädalast isa ja lapse kohtumisega teisipäeval ja reedel ajavahemikul

kell 10.00-19.00, kui laps ei viibi suhtlemiskorra järgsetel päevadel haigestumise ajal isa juures.

Asendamine toimub järgmiselt: kolmapäeval-neljapäeval lapse haigestumise tõttu ära jäänud

kohtumine asendatakse kohtumisega vastavalt teisipäeval või reedel ajavahemikul kell 10.00–

19.00 ja laupäeval-pühapäeval haigestumise tõttu ära jäänud kohtumine asendatakse

kohtumisega järgmisel teisipäeval või reedel ajavahemikul kell 10.00–19.00.

Kuna suhtlemiskorra punktides on määratud, et lapse võtab suhtlemiskorras määratud ajal ema

juurest isa, siis on põhjendatud eeldada, et lapse üle andmiseks vanavanemale, peab olema ema

nõusolek. Selle põhimõttega tuleb määrust täiendada.

Varasema määrusega on emale üle antud ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha määramise

osas, mis sisaldab ka õigust määrata seda, kumma vanema juures laps alaliselt elab.

Kohtumenetluses ei leidnud kinnitust vajadus lõpetada vanemate ühine hooldusõigus lapse

tervishoiukorralduse ja hariduskorralduse osas ja anda lapse hooldusõigus nimetatud ulatuses

kuni kooli minekuni üle emale.

Mõlemad vanemad suudavad iseseisvalt langetada otsuseid lapse tervise ja hariduse osas.

Asjaolu, et lapse isa elab lapsest eraldi, ei ole piisavaks põhjuseks, et hooldusõigus lapse

tervise- ja haridusega seonduvates küsimustes ainult ühele vanemale üle anda.

Nähtuvalt ema esitatud haiguslugudest on laps sageli haige ja vajab seetõttu mõlema vanema

hoolitsust ja ühiseid jõupingutusi tervise taastamisel. Haigestumise riski saab vähendada ja

lapse tervist hoida või taastada ka sellega, et suhtlemiskorra järgsetel päevadel, so üle nädala

kahel päeval, viibib laps koos isaga ja ei lähe lasteaeda. Teisi lapsele olulisi asjaolusid, milles

vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades tervise- ja haridusküsimustes kokkuleppele, ei

ole kohtu ette toodud.

MÄÄRUSKAEBUS

Ema palub 31. jaanuari 2018 määruskaebuses vaidlustatud määruse tühistada ja uue

määrusega jätta lepitusmenetluse regulatsioon kohaldamata ning rahuldada ema avaldus ühise

hooldusõiguse lõpetamiseks lapse kooli minekuni lapse raviküsimuste ja koolieelse hariduse

korralduse osas. Menetluskulud palub ema panna menetlusosaliste endi kanda.

8 (10)

Ema ei vaidlusta määrust täitemenetluses võimaliku sunnivahendi kohaldamise osas

(vaidlustatud määruse resolutsiooni p 5).

Määruskaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

Esiteks kohaldas maakohus lepitusmenetluse sätteid olukorras, kus puudus alus

lepitusmenetluse läbiviimiseks. Lapse ja isa kohtumised jäid ära objektiivsete takistuste (lapse

haigus ja traumad) tõttu, mitte ema tahtliku ja takistava tegevuse tõttu. Ema pakkus iga ära

jäänud kohtumise asendamiseks uue aja. Isa kohtus lapsega juunist kuni oktoobrini 12 korda,

mõjuvatel põhjustel ära jäänud kordadest asendati kaks.

Teiseks on vaidlustatud määrusega kindlaks määratud suhtluskord 3-aastasele lapsele raske ja

liialt intensiivne ega arvesta lapse haigusest tekkivaid takistusi, asendused on keerulised ja

suhtlemiskorra täitmine on veelgi raskem kui varasemas määruses seatud korra täitmine.

Kohtule esitatud psühholoogi arvamusest nähtub, et 3-aastasele lapsele on nädala sees

suhtlemine isaga peale lasteaeda väsitav. Ka suvine suhtluskord (nädala kaupa kummagi

vanemaga) on lapse jaoks väga raske ja segadust tekitav. Väike laps vajab stabiilsust ja

turvalisust, tal on raske kahe kodu vahel liikuda.

Kolmandaks on vaidlustatud määruses antud vanavanemale võimalus laps ema juurest võtta ja

tagasi tuua. Kolmandate isikute suhtes ei ole määrus täidetav ja neid pole menetlusse kaasatud.

Neljandaks ei ole reaalselt täidetav resolutsiooni p 3.2.9, mille järgi kohtumise ära jäämisest

muul mõjuval põhjusel, v.a lapse haigestumine, teatab vanem teisele vanemale ette vähemalt

2 päeva kirjalikult e-kirjaga või sms-ga. Lapse haigestumisest ei saa ette teatada, samuti pole

haiguslehte võimalik saada koheselt lapse haigestumisel.

Viiendaks jättis maakohus põhjendamatult rahuldamata ema avalduse ühise hooldusõiguse

lõpetamiseks lapse ravi- ja haridusküsimustes. Kohus ei arvestanud, et laps elab alates sünnist

emaga, isa lahkus pere juurest enne lapse sündi, vanemate vahel esinevad sügavad erimeelsused

lapse ravi ja koolieelse hariduse osas, mistõttu tuleb otsustamisõigus neis küsimustes jätta

vanemale, kelle juures laps elab.

Lapse elu- ja viibimiskoha otsustusõiguse teostamine on vahetult seotud lapse ravi- ja vähemalt

koolieelse hariduse küsimustega. Need peaksid olema erimeelsuste korral selle vanema

pädevuses, kes last tegelikult kasvatab ja lapse eest vastutab. Võimaliku koostöö tegemine

tulevikus ei ole välistatud ka siis, kui vanem, kelle juures laps igapäevaselt elab, saab vastavas

valdkonnas ainuhooldusõiguse. Lõppotsustuse tegemise õigus on sel juhul last igapäevaselt

hooldaval vanemal, kes on pädevam lapse vajadusi märkama ja hindama.

Kuuendaks, kui ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse lapse ja isa suhtlemiskorra osas, tuleb

isa ja lapse suhtlemise kord kuni lapse kooliminekuni kindlaks määrata järgmiselt. Kuni lapse

3,5-aastaseks saamiseni on laps isa juures igal teisel nädalavahetusel kas laupäeval või

pühapäeval kell 10.00 – 18.00, alates lapse 3,5-aastaseks saamisest on laps isa juures igal teisel

nädalavahetusel koos ööbimisega laupäeval kell 10.00 kuni pühapäeval kell 18.00. Isa

suvepuhkuse ajal on laps alates 3,5 eluaastast isaga kokku 2 nädalat, mis ei ole järjestikused ja

millest esimene on isa puhkuse esimene või teine nädal ja teine on isa puhkuse kolmas või

neljas nädal. Isa võtab lapse laupäeval kell 10.00 ja toob ta koju järgmise laupäeval kell 10.00.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis isale, lapse esindajale ja

eestkosteasutustele

tähtaja

määruskaebusele

vastamiseks.

Isa,

lapse

esindaja

ja

eestkosteasutused vaidlesid määruskaebusele vastu.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 13. märtsi 2018 kirjaga

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

9 (10)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt TsMS

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.

Ema taotles määruskaebuses läbivaatamist istungil. TsMS § 667 lg-st 3 tulenevalt

lahendatakse määruskaebus ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks

kohtuistungit korraldada. Praeguses asjas ei pea kohus vajalikuks istungit korraldada.

Ema esitas koos määruskaebusega taotluse täiendavate tõendite (e-kirjad, tekstisõnumid,

lapse tervisekaardid, ambulatoorsed epikriisid ja tunnistus) vastuvõtmiseks. TsMS § 662 lg 3

kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid, mistõttu

puudub ringkonnakohtul alus keelduda esitatud tõendite vastuvõtmisest.

Tulenevalt TsMS § 477 lg-st 5 ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlus-

osaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei

tulene teisiti (Riigikohtu 14. novembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-16, p 14 teine lõik

ja seal viidatud varasem praktika). Hagita menetluses kohaldab kohus esmajoones

kaalutlusõigust (Riigikohtu 1. juuni 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-11, p 11 teine lõik, ja

31. mai 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19 teine lõik; hagita perekonnaasja kohta nii

ka 12. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 28 teine lõik).

Seega on esimese astme kohtul nii suhtluskorra määramisel kui ka ühise hooldusõiguse

lõpetamise otsustamisel ulatuslik diskretsiooniõigus, millesse kõrgema astme kohus saab

sekkuda üksnes juhul, kui selle teostamisel on ületatud kaalumispiire või oluliselt rikutud

menetlusnorme. Käesolevas asjas ei ole maakohus diskretsiooni piire ületanud ega

menetlusõiguse norme rikkunud isa ja lapse suhtluskorra määramisel ega hooldusõiguse

vaidluse lahendamisel. Maakohus hindas kõiki esitatud tõendeid nende kogumis ning võttis

kohaselt arvesse ka eestkosteasutuste ja lapsele määratud esindaja arvamusi.

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

Põhjendamatu on ema seisukoht, et lepitusmenetluse läbiviimiseks puudus alus. Vanemate

seisukohad ja ema täiendavalt esitatud tõendid kinnitavad, et vanematel olid lahkhelid

suhtluskorra täitmisel. Maakohus tuvastas, et ema rikkus korduvalt varasema määrusega

kinnitatud suhtluskorda, kuna ei andnud last 28. mail, 21. - 22. juunil ning 26. – 27. ja

30. – 31. augustil 2017 isale üle. Samuti tuvastas maakohus, et lapsel ei olnud nendel päevadel

sellist haigestumist, mis takistas tema suhtlemist isaga. Marrastus otsaesisel (haigusjuht

nr A86971 2017, III kd tl 127–128), pöialuumurd (haigusjuht nr A107254 2017, III kd tl 129)

ega tavaline nohu (ambulatoorne epikriis, III kd tl 131–132) pole sellised terviserikked, mis ei

võimaldaks lapse üleandmist isale.

Eeltoodust tulenevalt oli maakohus õigustatud läbi viima lepitamismenetlust TsMS § 563 alusel,

kuna vanemate vahel tekkisid lahkhelid suhtlemist korraldava määruse täitmisel ja kinnitust

leidsid ema poolt määruse rikkumised.

Kuna lepitusmenetluses vanemad suhtlemist korraldava määruse täitmisel tekkinud lahkhelide

suhtes kokkuleppele ei jõudnud, leidis maakohus põhjendatult, et lepitusmenetlus tuleb

tunnistada ebaõnnestunuks. TsMS § 563 lg 7 p 2 järgi võib kohus lepitusmenetluse

ebaõnnestunuks tunnistamisel mh otsustada millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist

puudutavat määrust. Maakohus pidas, arvestades vanemate poolt suhtlemiskorra täitmise

käigus tekkinud lahkhelisid ja ettepanekuid, suhtlemiskorra osas vajalikuks osaliselt muuta

varasemat määrust.

10 (10)

Ringkonnakohus ei nõustu ema väidetega, nagu oleks vaidlustatud määrusega kindlaks

määratud lapse ja isa suhtlemise kord vastuolus lapse huvidega. Ema ei ole esile toonud ega

tõendanud asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et lapse suhtlemine isaga võib last kahjustada

või et isa ei saaks lapse eest hoolitsemisega hakkama.

Ema väide, et lapse suhtlemine isaga nädala sees peale lasteaeda on lapsele ebamõistlikult

koormav, on paljasõnaline. Ema ei ole selgitanud, kuidas on lapsel pärast isaga kohtumisi

väsimus avaldunud. Suhtlemiskorra järgi võib isa lapse võtta juba hommikul ja seega ei peagi

laps lasteaeda minema.

Ema ei ole ka põhistanud, miks ta leiab, et suvine suhtluskord on lapse jaoks väga raske ja

segadust tekitav. Nädala kaupa kummagi vanemaga koosolemised on pigem lapse huvides, sest

nii jääb talle kohane aeg vanema juures olemisega harjuda. Vanematel on võimalik kokkuleppel

lapse üleandmise aega alati muuta, kui nad ühiselt leiavad, et see ei ole lapse huvides.

Põhjendamatu on ema etteheide, nagu oleks vaidlustatud määrusega pandud kolmandatele

isikutele mingeid kohustusi. Olukorras, kus vanemate vahelised suhted on halvad ja lapse

üleandmisel võib tekkida konflikt, on maakohus põhjendatult andnud vanematele lisavõimaluse

kokku leppida, et lapsele võib järgi minna ja ta tagasi tuua vanavanem. Vaidlustatud määrusega

on seega pandud vanematele kohustus teha kõik otsused lähtudes lapse huvidest.

Ainetud on ema väited vaidlustatud määruse resolutsiooni p 3.2.9 osas, kuna viidatud punkt

reguleerib olukorda, kui laps ei ole haige, aga muul mõjuval põhjusel tuleb lapse ja isa

kohtumine ära jätta. Sellises olukorras on mõistlik, et antakse takistusest varakult teada.

Ringkonnakohus ei nõustu ka ema seisukohaga, et lapse viibimiskoha määramise õiguse

saanuna peab tal olema ainuhooldusõigus lapse tervise ja hariduse küsimustes. Hooldusõiguse

küsimusi saab ja tuleb hinnata eraldi eri valdkondade suhtes (vt Riigikohtu 22. novembri 2017

määrus tsiviilasjas nr 2-16-5794, p 21.2).

PKS § 116 lg 1 järgi on vanematel oma lapse suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kohtule

esitatud seisukohtadest nähtuvalt soovib isa olla kaasatud lapse tegevusse ja arendamisse,

vanemate õigus ja kohustus on muretseda võimalusel samaväärselt lapse tervise ja hariduse eest.

Eeltoodut on maakohus lapse hariduse ja tervise osas hooldusõiguse kindlaksmääramisel ka

arvestanud. Lapse ema ei ole veenvalt põhistanud, et lapse isa võtaks vastu lapse tervise ja

hariduse osas otsustusi, mis võib avaldada lapsele negatiivset mõju.

Eeltoodust tulenevalt ei anna ema väited alust vaidlustatud määruse tühistamiseks või

muutmiseks. Maakohus arvestas piisavas ulatuses menetlusosaliste õigustatud huve ja määras

isa lapsega suhtlemiseks korra, mis lähtub eelkõige lapse huvidest.

Samuti on maakohus lapse tervise ja haridusega seonduvates küsimustes arvestanud vanemate

esitatud asjaoludega. Põhjendatud on maakohtu järeldus, et vanemad suudavad neis küsimustes

ühist hooldusõigust teostada ja langetada lapse huvidest lähtuvaid otsuseid.

Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi

korras määratud esindaja kulud jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172

lg 1 esimese lause järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluste kulud. Tulenevalt

kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Lapse esindaja tasutaotluse

lahendab kohus täna eraldi määrusega.

TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm