3-16-1645/73 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. aprill 2018, Tartu

Haldusasja number

3-16-1645

Haldusasi

MTÜ Rehviringlus kaebused Keskkonnainspektsiooni 14.

juuli 2016. a ettekirjutuse nr 0000113, 17. augusti 2016. a

kirja

nr

6-1/16/1354-52,

19. oktoobri

2016.

a

asendustäitmise rakendamise hoiatuse ja 24. novembri

2016. a täitekorralduse tühisuse tuvastamiseks või

tühistamiseks või õigusvastaseks tunnistamiseks ning

MTÜ Rehviringlus suhtes eelnimetatud haldusaktidel või

toimingutel

põhineva

asendustäitmise

läbiviimise

keelamiseks

kaebajalt

asendustäitmise

kulude

sissenõudmise osas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 20. juuli 2017. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Keskkonnainspektsiooni apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – MTÜ Rehviringlus, esindaja v.adv Kalev Aavik

Vastustaja/apellant – Keskkonnainspektsioon

Kolmas isik – AS Kuusakoski, esindajad v.adv Carri

Ginter ja adv Kadri Härginen

RESOLUTSIOON

1. Jätta

Keskkonnainspektsiooni

apellatsioonkaebus

rahuldamata

ja

Tartu

Halduskohtu 20. juuli 2017. a otsus muutmata.

2. Võtta asja materjalide juurde MTÜ Rehviringlus 11. septembri 2017. a

menetlusdokumendi

lisana

esitatud

teabenõue

ja

Keskkonnainspektsiooni

6. septembri vastus teabenõudele.

3. Tagastada MTÜ-le Rehviringlus 2. aprilli 2018. a menetlusdokumendi lisana

esitatud Keskkonnaameti 12. septembri 2017. a korraldus.

4. Mõista Keskkonnainspektsioonilt apellatsioonimenetluse menetluskulude katteks

MTÜ Rehviringlus kasuks välja kaks tuhat viissada (2500) eurot ja AS Kuusakoski

kasuks kaheksasada (800) eurot. Ülejäänud osas jätta apellatsioonimenetluse kulud

menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 21. mai 2018.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 14. juulil 2016 andis Keskkonnainspektsioon (KKI) ettekirjutuse nr 0000113, mille

resolutsiooniga kohustas Rubronic OÜ-d käidelda nõuetekohaselt (suunata taaskasutusse) endisel

Raadi lennuvälja objektil 4 Tila külas Tartu vallas Tartu maakonnas asuvad 885 tonni vanarehve

hiljemalt 14. augustiks 2016.

Ettekirjutuse hoiatuses selgitas KKI Rubronic OÜ-le, AS-ile Kuusakoski ja MTÜ-le Rehviringlus,

et kui Rubronic OÜ ei ole ettekirjutuses nimetatud kohustust tähtajaks täitnud, kohustab KKI

tulenevalt jäätmeseaduse (JäätS) § 26 lg-st 9 oma vastutuse ulatuses vanarehve nõuetekohaselt

käitusesse suunama MTÜ-d Rehviringlus ja JäätS § 26 lg 4 alusel AS-i Kuusakoski ning kui

viimased oma kohustust ei täida, rakendab KKI asendustäitmise ja sunniraha seaduse

(ATSS) § 11 lg 1 alusel asendustäitmist.

2. 15. augustil 2016 esitas MTÜ Rehviringlus Tallinna Halduskohtule kaebuse KKI

14. juuli 2016. a ettekirjutuses nr 0000113 sisalduva MTÜ Rehviringlus aadressil tehtud hoiatuse

tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt hoiatuse tühistamiseks. Tallinna Halduskohus andis

kaebuse vastavalt kohtualluvusele üle Tartu Halduskohtule. Kaebus registreeriti haldusasjana

nr 3-16-1645.

3. 17. augustil 2016 saatis KKI MTÜ-le Rehviringlus kirja nr 6-1/16/1354-52, millega teavitati

sellest, et Rubronic OÜ ei ole 14. juuli 2016. a ettekirjutust nr 0000113 täitnud ning kohustati

MTÜ-d Rehviringlus ja AS-i Kuusakoski vanarehve oma vastutuse ulatuses käitlusse suunama

hiljemalt 16. septembriks 2016 ning hoiatati nimetatud kohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral

asendustäitmise rakendamisega.

4. 9. septembril 2016 esitas MTÜ Rehviringlus Tallinna Halduskohtule kaebuse KKI

17. augusti 2016. a kirja nr 6-1/16/1354-52 ja selle lisaks oleva objekti kontrollimise

protokolli nr 1064950 osalise tühisuse tuvastamiseks või osaliseks tühistamiseks. Tallinna

Halduskohus andis MTÜ Rehviringlus kaebuse vastavalt kohtualluvusele üle Tartu

Halduskohtule. Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-16-1798.

5. 19. oktoobril 2016 andis KKI asendustäitmise rakendamise hoiatuse, millega teavitas

Rubronic OÜ-d, MTÜ-d Rehviringlus ja AS-i Kuusakoski kavandatava asendustäitmise

eeldatavate kulude suurusest ning selgitas, et ettekirjutust on võimalik vabatahtlikult täita

1. novembrini 2016. 14. novembri 2016 kirjaga nr 6-1/16/1354-89 pikendas KKI vabatahtliku

täitmise tähtaega 27. novembrini 2016.

6. 24. novembril 2016 andis KKI täitekorralduse Rubronic OÜ-le, MTÜ-le Rehviringlus ja

AS-le Kuusakoski, mille rakendas 14. juuli 2016. a ettekirjutuse nr 0000113 täitmiseks

sunnivahendina asendustäitmist alates 28. novembrist 2016 ja tegi sunnivahendi vahetu

rakendamise ülesandeks AS-le Ragn-Sells.

7. 2. detsembril 2016 esitas MTÜ Rehviringlus Tartu Halduskohtule hiljem muudetud kaebuse,

milles taotles keelata KKI-l rakendada asendustäitmist osas, milles see võimaldab kulude

sissenõudmist või seisneb kulude sissenõudmises, või KKI 19. oktoobri 2016. a asendustäitmise

rakendamise hoiatuse ja 24. novembri 2016. a täitekorralduse osalise õigusvastasuse

kindlakstegemiseks, tühisuse tuvastamiseks või tühistamiseks. Kaebus registreeriti haldusasjana

nr 3-16-2494.

8. 26. mai 2017. a määrusega liitis Tartu Halduskohus haldusasjad nr 3-16-1645, 3-16-1798 ja

3-16-2494 ühte menetlusse, jättes haldusasja numbriks 3-16-1645.

Seejärel

esitatud

tervikkaebuses

taotles

MTÜ

Rehviringlus

Keskkonnainspektsiooni

14. juuli 2016. a ettekirjutuse nr 0000113, 17. augusti 2016. a kirja nr 6-1/16/1354-52 ja objekti

kontrollimise protokolli nr 1064950, 19. oktoobri 2016. a asendustäitmise rakendamise hoiatuse

ja 24. novembri 2016. a täitekorralduse tühisuse tuvastamist või tühistamist või õigusvastaseks

tunnistamist ning MTÜ Rehviringlus suhtes eelnimetatud haldusaktidel või toimingutel põhineva

asendustäitmise läbiviimise keelamist osas, milles see võimaldab asendustäitmise kulude

sissenõudmist MTÜ-lt Rehviringlus või seisneb asendustäitmise kulude sissenõudmises MTÜ-lt

Rehviringlus.

Kaebuse kohaselt kaebaja ei vastuta tema poolt nõuetekohast jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

(AS-ile Kuusakoski) üle antud vanarehvide taaskasutamata jäämise eest. JäätS § 26 lg 1

sõnastusest lähtuvalt kohaldub säte üksnes tootja enda poolt turule lastud rehvidest tekkinud

vanarehvide suhtes. Tootjate ühenduse puhul, nagu kaebaja, kohaldub säte seega üksnes selliste

vanarehvide suhtes, mis on tekkinud tootjate ühenduse liikmeteks või klientideks olevate tootjate

poolt turule viidud rehvidest. JäätS § 26 lg 9 aga reguleerib tootja ning tootjate ühenduse vahelist

õigussuhet.

Meelevaldne on haldusaktides sisalduv seisukoht, et kaebaja vastutab 62,57% rajatisel olevate

vanarehvide eest.

Kui kaebaja vastutaks AS Kuusakoski poolt kogutud ja Rubronic OÜ-le üle antud vanarehvide

taaskasutamata jätmise eest, siis mitte solidaarselt Rubronic OÜ-ga, vaid üksnes juhul, kui esmalt

Rubronic OÜ-d ja seejärel AS-i Kuusakoski ei ole võimalik vastutama panna. Ebaõiglane,

ebamõistlik ja ebaproportsionaalne oleks panna kaebaja vastutama vanarehvide taaskasutamise

eest, mille eest kaebaja on juba maksnud tasu AS-le Kuusakoski ning viimane tõenäoliselt

omakorda Rubronic OÜ-le.

Kaebajale vanarehvide käitlemiseks antud tähtaja järgimine oli objektiivselt võimatu. Isegi juhul,

kui KKI oleks kaebajale andnud vanarehvide käitlemiseks piisava tähtaja, ei oleks kaebaja saanud

seda kasutada. Vanarehvid asuvad rajatisel, mille valdajaks on rendilepingu alusel Rubronic OÜ.

Kaebajal puuduvad vanarehvide osas Rubronic OÜ-ga ka mistahes lepingulised või muud

õigussuhted.

Kaebajat kui 14. juuli 2016. a ettekirjutuse nr 0000113 adressaadiks mitte olevat isikut ei saa

hoiatada ettekirjutuses sisalduva kohustuse täitmata jätmise tagajärgede eest.

19. oktoobri 2016. a asendustäitmise hoiatusest ei ole selge, kas ettekirjutuses ettenähtud

kohustusena peetakse silmas 14. juuli 2016. a ettekirjutusega Rubronic OÜ-le tehtud ettekirjutust

või 17. augusti 2016. a kirjaga kaebajale tehtud ettekirjutust.

24. novembri 2016. a täitekorraldust ei ole võimalik täita, kuna see on adresseeritud valedele

isikutele, s.o kaebajale, Rubronic OÜ-le ja AS-le Kuusakoskile, mitte aga sunnivahendit vahetult

rakendavale isikule (AS Ragn-Sells). Täitekorraldusel puudub õiguslik alus. Kaebajale ei ole antud

tähtaega, mida kaebajal oleks objektiivselt olnud võimalik täita. Seega puudusid täitekorralduse

andmisel ATSS § 8 lõikes 1 ja ATSS § 11 lõikes 1 sätestatud alused.

9. Vastuses kaebusele KKI vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Vastustaja selgitas, et MTÜ Rehviringlus oli kaasatud menetlusosalisena haldusmenetlusse

algusest peale kõigi ettekirjutuse adressaadi õigustega, millest lähtuvalt on 14. juuli 2016. a

ettekirjutuses sisalduv hoiatus õiguspärane. Kuna MTÜ Rehviringlus vastutab kohustuse täitmise

eest jäätmeseadusest tulenevalt, sisaldab ettekirjutus hoiatust vastavalt ATSS § 7 sätestatud

nõuetele. Seejuures vastutab kaebaja ainult enda poolt AS-le Kuusakoski üle antud ja TVO nimel

Raadile viidud rehvide eest ehk 62,57 % vanarehvide eest. Protsentuaalne vastutuse näitamine

tähendab tootjavastutuse põhimõttest lähtuvalt, et OÜ-l Rubronic on kohustus käidelda kõik 885

tonni, mis tuleb ettekirjutuse resolutsioonist üheselt välja ja juhul, kui OÜ Rubronic kohustust ei

täida, siis on kohustus AS-l Kuusakoski ja MTÜ-l Rehviringlus, aga seda ainult nende osa ulatuses.

Lepingud, mille eest TVO tasub jäätmekäitlejale, sõlmitakse tsiviilõiguse alusel ning lepingu

täitmise tagamine ja kontroll on osapoolte vaheline vaidlus. Asjakohatu on käesolevas vaidluses

analüüsida kahe lepingupoole omavaheliste kohustuste täitmist või tasu maksmist.

19. oktoobri 2016. a asendustäitmise hoiatus on sunniraha tasumise nõue. Sellega teavitatakse

adressaati sellest, et tema vastu on alustatud sunniraha rakendamise menetlust ning et sunniraha

tasumata jätmise korral pöördub vastustaja sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole.

Kuna täitekorralduse sunnivahendi adressaadiks on ka MTÜ Rehviringlus, siis on

24. novembri 2016. a täitekorraldus kaebajale suunatud. Sellest tulenevalt ka täitekorralduse

täitmine oli võimalik.

Kaebajale vanarehvide käitlemiseks antud tähtaja järgimine ei olnud objektiivselt võimatu.

Kaebaja oleks pidanud tagama vanarehvide käitlemise ning hoiduma keskkonnaohu

põhjustamisest. Kuna vanarehvid jäid käitlemata, koostati kaebajale ettekirjutus. Ettekirjutusega

nr 0000113 on kaebajat kohustatud täitma temal JäätS § 26 lg 11, JäätS § 26 lg 3 ja 4 ning

määruse nr 79 kohaselt lasuvat kohustust tagada vanarehvide taaskasutusse suunamine. Viis või

vahend, kuidas kaebaja oma kohustust täidab, on tema valida.

Täitekorralduse eelselt on kaebajale antud tähtaeg ettekirjutuse täitmiseks. 19. oktoobri 2016. a

asendustäitmise rakendamise hoiatusega anti ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks tähtaeg

1. novembrini 2016, mida hiljem pikendati AS Kuusakoski taotlusel 27. novembrini 2016. Sellest

tulenevalt on alusetud kaebaja väited selle kohta, et täitekorraldusel puudub õiguslik alus.

10. Vastuses kaebusele kolmas isik AS Kuusakoski nõustus MTÜ Rehviringlus kaebuses esitatud

seisukohtadega.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

11. Tartu Halduskohtu 20. juuli 2017. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt, tühistati

Keskkonnainspektsiooni 17. augusti 2016. a haldusakt (kiri) nr 6-1/16/1354-52 kaebajat

puudutavas osas, tunnistati Keskkonnainspektsiooni 19. oktoobri 2016. a asendustäitmise

rakendamise hoiatus ja 24. novembri 2016. a täitekorraldus kaebajat puudutavas osas

õigusvastaseks. Ülejäänud osas jäeti kaebus rahuldamata.

12. Otsuse põhjenduste kohaselt ei saa vaidlust olla selles, et KKI 14. juuli 2016. a ettekirjutus on

haldusakt, ettekirjutuse resolutsioonis on KKI kohustanud OÜ-d Rubronic käitlema Raadi endisel

lennuväljal Tartu vallas asuvaid 885 tonni vanarehve hiljemalt 14. augustiks 2016. KKI 21. märtsi

2016. a kirjaga teatati OÜ-le Rubronic, et KKI on alustanud haldusmenetlust vanarehvide

nõuetekohaseks käitlemiseks. Kuigi kirja koopia saadeti ka kaebajale, ei ole nimetatud KKI teate

alusel kaebajat menetluse alustamisest tema suhtes teavitatud ega kohustatud seisukohti või

dokumente esitama. Alles 22. juunil 2016 on KKI saatnud kaebajale kirja, milles on kaebajat

otseselt teavitatud haldusmenetluse alustamisest vanarehvide nõuetekohaseks käitlemiseks.

Ettekirjutuse adressaadiks OÜ Rubronic, mitte MTÜ Rehviringlus, ettekirjutusega ei ole kaebajat

kohustatud vanarehve nõuetekohaselt käitlema, milline kohustus on pandud OÜ-le Rubronic.

Ettekirjutuses on küll selgitatud, millised kohustused ja milliste õigusaktide alusel on

jäätmekäitlusluba omaval OÜ-l Rubronic ja milline vastutus on tootjal ja tootjate ühendusel

üldiselt, kuid konkreetseid kohustusi kaebajale ettekirjutusega pandud ei ole. Ettekirjutuse VI osas

sisalduv hoiatus ei ole kaebajale suunatud iseseisev haldusakt. Selles on nii MTÜ-d Rehviringlus

kui AS-i Kuusakoski teavitatud nende vastutuse võimalikkusest juhul, kui OÜ Rubronic oma

kohustusi ei täida.

Kuna KKI 14. juuli 2016. a ettekirjutuse adressaadiks ei ole MTÜ Rehviringlus, talle ei ole

ettekirjutusega kohustusi pandud ega tema õigusi piiratud, ettekirjutuses sisalduv hoiatus on

informatiivne, puudub alus ettekirjutuse osaliseks tühistamiseks või tühisuse tuvastamiseks,

samuti õigusvastaseks tunnistamiseks.

13. KKI 17. augusti 2016. a kiri nr 6-1/16/1354-52 on Riigikohtu halduskolleegiumi

17. mai 2017. a lahendi nr 3-3-1-88-16 kohaselt haldusakt, millega kohustati MTÜ-d Rehviringlus

oma vastutuse ulatuses vanarehve nõuetekohaselt käitusesse suunama JäätS § 26 lg 9 alusel

hiljemalt 16. septembriks 2016 ja hoiatati, et kui määratud tähtajaks ei ole 885 tonni vanarehve

taaskasutusse suunatud, rakendab KKI ATSS § 11 lg 1 alusel asendustäitmist.

Kohustuse õigusliku alusena märgitud JäätS § 26 lg 9 reguleerib üksnes tootja ning tootjate

ühenduse vahelisi õigussuhteid, selles ei ole sätestatud tootja kohustusi jäätmete kogumiseks ega

taaskasutamiseks ehk tootjavastutust. Faktilise alusena on kohustus kaebajale tulenenud

OÜ-le Rubronic tehtud ettekirjutuse täitmata jätmisest, mitte sellest, et kaebaja on jätnud seadusest

tulenevad kohustused või varasemad KKI ettekirjutused täitmata ehk kaebajat on kohustatud

täitma KKI 14. juuli 2016. a ettekirjutuse adressaadile pandud ülesandeid. Kuna OÜ Rubronic

kohustused tulenesid talle antud jäätmeloast, on need kohustused temaga lahutamatult seotud ja

nende kohustuste täitmise eest vastustab ka otseselt OÜ Rubronic. Tootjale või tootjate ühendusele

kui kolmandale isikule ei saa panna vastutust konkreetsele jäätmekäitlejale tehtud ettekirjutuse

täitmata jätmise eest. OÜ-le Rubronic jäätmeloaga pandud kohustus on seotud loa adressaadiga,

seega tootja või tootjate ühendus ei saa kontrollida OÜ-le Rubronic jäätmeloaga pandud kohustuse

täitmist ega pea jäätmeloaga pandud kohustusi jäätmekäitleja eest ise täitma.

Vastustaja on selgitanud, et nii 14. juuli 2016. a ettekirjutuses kui 17. augusti 2016. a kirjas

sisalduv mõiste „suunata nõuetekohaselt käitlusesse“ tähendab JäätS § 26 lg-st 1, JäätS § 26 lg-st 9

ning määruse nr 80 § 6 lg-st 5 tulenevat kohustust tagada rehvide tegelik taaskasutamine või

ringlusse võtt läbi nende taaskasutamisse suunamise, kasutades selleks vastavaid lube omavaid

koostööpartnereid. Seega on vastustaja seostanud kaebaja 17. augusti 2016. a kirjas nimetatud

kohustused tootjavastutusest tulenevate üldiste kohustustega, mis ei ole aga kooskõlas samas

kirjas ja 14. juuli 2016. a ettekirjutuses toodud asjaoludega.

Kohus nõustus kaebajaga, et ka juhul, kui kaebaja oli 17. augusti 2016. a ettekirjutuse alusel

kohustatud täitma OÜ Rubronic kohustusi (ära vedamata oli 850 tonni vanarehve), oli selle

täitmiseks jäetud selgelt ebareaalselt lühike aeg. OÜ-le Rubronic jäätmeluba välja andes andis

Keskkonnaamet viimasele võimaluse esimese 6 kuu jooksul ära vedada 170 tonni vanarehve kuus,

kaebajale pandi aga kohustus taaskasutusse suunata ehk siis ära vedada 1 kuu jooksul 532 tonni

rehve. Samuti nähtub, et ka asendustäitmiseks oli selle teostajale AS-le Ragn-Sells antud sama

koguse taaskasutamiseks tunduvalt pikem tähtaeg.

Nendel asjaoludel pidas halduskohus põhjendatuks tühistada Keskkonnainspektsiooni

17. augusti 2016. a kirja nr 6-1/16/1354-52 kaebajat puudutavas osas.

14. Vaidlustades KKI 19. oktoobri 2016. a asendustäitmise rakendamise hoiatuse ja KKI

24. novembri 2016. a täitekorralduse, on kaebaja eesmärgiks vabaneda asendustäitmise kulude

tasumisest. Asendustäitmise rakendamise hoiatus ja täitekorraldus ei ole haldusaktid, vaid

toimingud, millel puudub iseseisev regulatiivne toime. Seega on võimalik taotleda KKI

19. oktoobri 2016. a asendustäitmise rakendamise hoiatuse ja 24. novembri 2016. a täitekorralduse

õigusvastaseks tunnistamist osas, mis puudutab asendustäitmise läbiviimist MTÜ Rehviringlus

suhtes. Antud juhul ei ole sunnivahendi, s.o asendustäitmise, tinginud mitte kaebaja seadusest

tulenevad kohustused, vaid otseselt KKI 14. juuli 2016. a ettekirjutuse täitmata jätmine. See on ka

nii asendustäitmise rakendamise hoiatuses kui täitekorralduses märgitud. KKI 14. juuli 2016. a

ettekirjutuse adressaadiks oli ainult OÜ Rubronic. Seega ei ole sunnivahendi rakendamine kaebaja

suhtes ATSS § 8 lg 1 alusel lubatud. ATSS § 5 lg 2 p 2 kohaselt võib sunnivahendit rakendada

kolmandale isikule, kes seadusest tulenevalt vastutab sunnivahendi adressaadile ettekirjutusega

pandud kohustuse täitmise eest, kui adressaadi kohustused ei ole temaga lahutamatult seotud. Kuid

jäätmeseadusest ega ka muudest seadustest ei tulene, et jäätmekäitlejate poolt täitmata jäetud

kohustused tuleb täita tootjal, tootjate ühendusel või muul jäätmevaldajal.

Kuna kogu eelnevas haldusmenetluses kui ka sunnivahendi rakendamise menetluses ei ole olnud

kaebaja kohustused selged, ei ole sunniraha rakendamine kaebaja suhtes olnud proportsionaalne.

Lisaks on asendustäitmise rakendamise hoiatuses antud tähtaeg liialt lühike, et seda oleks hoiatuse

adressaatidel võimalik täita.

15. Kaebajal on võimalik hiljem kohase kaebusega kõrvaldada võimalikud õiguste rikkumised,

mis võivad kaasneda asendustäitmise kulude sissenõudmisel. Seetõttu ei rahuldanud kohus nõuet

keelata Keskkonnainspektsioonil asendustäitmine osas, milles see võimaldab asendustäitmise

kulude sissenõudmist MTÜ-lt Rehviringlus või seisneb asendustäitmise kulude sissenõudmises

MTÜ-lt Rehvringlus.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

16. Keskkonnainspektsioon esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu

20. juuli 2017. a otsuse tühistamist osas, milles kaebus rahuldati ja uue otsuse tegemist, millega

jätta kaebus tervikuna rahuldamata.

17. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kohus põhjendanud, miks ta ei nõustu

vastustaja väidetega kaebaja menetlusse kaasamisest, mille tõttu on kohus teinud ebaõige

järelduse, leides, et kaebaja ei ole 14. juuli 2016. a ettekirjutuse adressaat. 21. märtsi 2016. a

algatatud haldusmenetluse teade on adresseeritud ka kaebajale ning teda on teavitatud nii

menetlusse kaasamise õiguslikust kui faktilistest alustest. Kaasamist kinnitavad veel KKI

6. aprilli 2016. a vastus ning selgitustaotlusele 18. aprillil 2016 toimunud koosoleku protokoll.

Isegi kui möönda, et kaasamisel on tehtud vormivigu (millega KKI ei nõustu), ei ole need olnud

sellised, mis võinuks mõjutada asja otsustamist.

Ettekirjutus oli adresseeritud kõigile kolmele menetlusosalisele, see on OÜ-le Rubronic,

kolmandale isikule ja kaebajale. Ettekirjutusega ettenähtud kohustused olid tulenevalt vastutuse

õiguslikest

alustest

erinevad.

Kaebajale

pandi

kohustuseks

tagada

vastavalt

JäätS § 26 lg-dele 1 ja 9 vanarehvide nõuetekohane käitlemine.

18. Kaebaja kohustuse, tagada vanarehvide käitlusesse suunamine, põhiline õiguslik alus koos

vastavate põhjendustega sisaldub 14. juuli 2016. a ettekirjutuses ja jäätmeseaduses (§ 26 lg-d 1, 9)

ning määruses nr 80 (§ 6 lg 1 ja 5). 17. augusti 2016. a kiri on täiendav, mitte põhiline kohustuse

õiguslik alus. Seetõttu tuleb käsitleda 14. juuli 2016. a ettekirjutust ja 17. augusti 2016. a kirja

üksteisega seotud haldusaktidena, mis on antud ühe ja sama haldusmenetluse raames.

19. AS Ragn-Sells esitatud käitlusandmetest nähtub, et kaebajale käitluseks määratud tähtaeg ei

olnud ebamõistlikult lühike ja arvestuslik vanarehvide käitluse kogus selle tähtaja jooksul

ebareaalselt suur, vaid kohustuse täitmine oli reaalselt teostatav. Vanarehvidest tulenevast olulisest

keskkonnariskist tulenevalt ei ole nendega käitlemise viivitamine põhjendatud.

20. Halduskohus on jätnud kohaldamata kaebaja vastutuse alusena märgitud määruse nr 80 ja

ebaõigesti kohaldanud JäätS § 26 lg-d 1, 4, 9. JäätS § 26 lg 1 sätestab tootja ja JäätS § 26 lg 9

alusel TVO kohustuse tagada vanarehvide kokku kogumine ja taaskasutamine. Kaebajal, kes on

võtnud üle tootjatelt jäätmete kogumise ja taaskasutusse suunamise kohustuse, on kohustus omada

ülevaadet kogu probleemtoote käitlusahelast, sh vanarehvide kogumisest, nende edasise käitlusega

tegelejatest ja käitlemise rahastamisest. Määruse nr 80 § 6 sätestab vanarehvide ringlussevõtu ja

taaskasutamise nõuded. Sama sätte lg 1 paneb tootjale ning TVO-le, kes on tootjalt kohustused üle

võtnud, kohustuse ringlusse võtma või taaskasutama kõik kogutud vanarehvid. Vastavalt

määruse nr 80 seletuskirjale peab TVO suutma tõendada, et vanarehvide töötlemisel saadud

purustatud vanarehvid või materjalid on ka reaalselt taaskasutatud või ringlusse võetud. Kuivõrd

kaebaja vanarehvide taaskasutamise tagamise kohustus on jätkuv ja ei katke ning probleemtoodete

jäätmete käitlemine peab toimuma kõrgendatud keskkonnaohu tõttu võimalikult kiirelt, on kaebaja

JäätS § 26 lg-st 1 ja määruse nr 80 § 6 lg-st 1 tuleneva kohustuse rikkumisega tegemist juba sellest

hetkest kui üks koostööpartner enda ülesandeid, mille eesmärgiks on vanarehvide reaalse

taaskasutuse või ringlusse võtu saavutamine, ei täida.

Kohus on vastuolus tootjavastutuse põhimõtte eesmärgiga sisustanud 14. juuli 2016. a ettekirjutuse

ja 17. augusti 2016. a kirjaga kaebajale pandud kohustuse tagada vanarehvide nõuetekohane

käitlusse suunamine, mis on viinud ebaõige järelduse tegemiseni kirja õigusliku aluse olemasolu,

kaebaja vastutuse ulatuse ja sisu ning kirja õiguspärasuse osas.

21. Halduskohus on ebapiisavalt põhjendanud, miks ei olnud sunnivahendi rakendamine kaebaja

suhtes õiguspärane, mistõttu ei ole kohtu siseveendumuse kujunemine jälgitav.

22. Vastuses apellatsioonkaebusele MTÜ Rehviringlus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja

palub jätta selle rahuldamata.

23. Kaebaja on seisukohal, et ta ei olnud 14. juuli 2016. a ettekirjutuse adressaat. 14. juuli 2016. a

ettekirjutuses on isikuna, kellele ettekirjutus tehakse, märgitud üksnes OÜ Rubronic, talle on

suunatud ka ettekirjutuse resolutsioon. Ettekirjutuse kaaskiri on adresseeritud üksnes OÜ-le

Rubronic. Samas on kaaskiri märkega „teadmiseks“ saadetud ka kaebajale ning AS-le Kuusakoski.

Seega seaduses sätestatud ning praktikas üldtunnustatud reeglite järgi on 14. juuli 2016. a

ettekirjutusel nii sisuliselt kui vormiliselt vaid üks adressaat ehk isik, kelle õigusi ja kohustusi see

reguleerib: OÜ Rubronic.

24. Vaidlus puudub selle üle, et 14. juuli 2016. a ettekirjutus ja 17. augusti 2016. a kiri on antud

ühes haldusmenetluses, samuti selle üle, et nad on omavahel seotud. Nende omavaheline seotus

küll lihtsustas viimase motiveerimist, võimaldades viidata esimese põhjendustele, ent ei

vabastanud KKI-d kohustusest esitada 17. augusti 2016. a kirjas selle põhimotiivid ning selgitada,

milline 14. juuli 2016. a ettekirjutuses sisalduv informatsioon kujutab endast osa ka

17. augusti 2016. a kirja põhjendustest. 17. augusti 2016. a kirjas ei sisaldu ühtegi selgitust selle

kohta, et selle tegemisel tuginetakse 14. juuli 2016. a ettekirjutuses sisalduvatele põhjendustele.

Seega ei saa 14. juuli 2016. a ettekirjutuse põhjendusi lugeda 17. augusti 2016. a kirja

põhjendusteks.

25. KKI poolt 6. septembril 2017 antud vastusest ja sellele lisatud asendustäitmise protokollist

nähtub, et esimese 30 päeva jooksul arvates asendustäitmise alustamisest suutis Ragn-Sells

käitluskohta üle anda 75,9 tonni vanarehve ehk ca 7 korda vähem kui oli 17. augusti 2016. a kirjaga

ülesandeks tehtud kaebajale. Seega Ragn-Sells poolt esitatud käitlusandmed üksnes kinnitavad

halduskohtu järeldust, et kaebajale ettekirjutuse täitmiseks antud ühekuuline tähtaeg oli

ebamõistlikult lühike.

26. Halduskohus on õigesti kohaldanud jäätmeseaduse regulatsiooni. JäätS § 26 lg 1 reguleerib

üksnes tootja või tootjate ühenduse liikmete / klientide poolt turule viidud rehvidest tekkinud

vanarehvide käitlemist. JäätS § 26 lg 4 reguleerib JäätS § 26 lõikes 1 nimetatud jäätmete

jäätmehoolduse kulude kandmist ja on seega samal põhjusel asjassepuutumatu. JäätS § 26 lg 9

reguleerib üksnes tootja ning tootjate ühenduse vahelist õigussuhet, mida käesolev vaidlus ei

puuduta. Varasemas menetluses samuti KKI poolt viidatud JäätS § 26 lg 14 reguleerib üksnes

vanarehvide kogumist, mitte aga vastutust nende edasise käitlemise eest. Määrsest nr 80 aga ei saa

tuleneda kaebaja kohustusi, mida seaduses ei nimetata.

27. 19. oktoobri 2016. a asendustäitmise rakendamise hoiatus ja 24. novembri 2016. a

täitekorraldus olid suunatud üksnes 14. juuli 2016. a ettekirjutuste asendustäitmisele. Kuna

halduskohus tuvastas õigesti, et 14. juuli 2016. a ettekirjutus ei ole adresseeritud kaebajale, järeldas

ta õigesti, et ettekirjutuse asendustäitmine kaebaja kui selle adressaadiks mitte oleva isiku suhtes

ei ole kooskõlas ATSS § 8 lõikega 1.

28. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidles AS Kuusakoski apellatsioonkaebusele vastu ja palus

jätta selle rahuldamata.

Kolmas isik nõustus kaebaja seisukohtadega. Täiendavalt osutas kolmas isik sellele, et olukorras,

kus KKI on asunud MTÜ Rehviringlus ja AS-i Kuusakoski haldusakti adressaadiks olemist

tõendama läbi viie erineva dokumendi, on üksnes seeläbi juba ilmselge, et kaebaja ega kolmas isik

ei olnud haldusakti adressaadiks. KKI enda selgitused selle kohta, millisest dokumendist pidid

MTÜ Rehviringlus ja AS Kuusakoski aru saama, et KKI soovib neile panna märkimisväärseid

kohustusi, on vastuolulised. Esmalt väidab KKI, et seda oleks pidanud järeldama 14. juuli 2016. a

haldusaktist. Seejärel, et täiendavalt 17. augusti 2016. a kirjast. Arusaamatuks jääb , miks pidanuks

KKI andma sama kohustuse panemiseks kaks erinevat haldusakti. KKI sellisest tõlgendusest

tuleneb pigem, et KKI ise ei pidanud samuti MTÜ-d Rehviringlus ega AS-i Kuusakoski

14. juuli 2016. a ettekirjutuse adressaadiks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

29. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus on

põhjalikult analüüsinud KKI 14. juuli 2016. a ettekirjutuse õiguslikku mõju kaebajale, samuti KKI

17. augusti 2016. a kirja, 19. oktoobri 2016. a asendustäitmise rakendamise hoiatuse ja

24. novembri 2016. a täitekorralduse õiguspärasust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ning ei korda neid vastavalt HKMS § 201 lg-le 4.

Apellatsioonimenetluses on vaidlus jätkuvalt selles, millise kohustuse täitmist ning millise

haldusakti alusel kaebajalt nõutakse ning kas see õigustab asendustäitmise kulude panemist

kaebajale. Ringkonnakohus hindab jäätmevaldaja ja probleemtoote tootja kohustuste ulatust ja

seotust (I), kaebajale pandud kohustuse olemust ja allikaid (II) ning lahendab seejärel

apellatsioonkaebuse (III).

I

30. Vastavalt JäätS § 73 lg-le 1 annab jäätmeluba jäätmeid käitlevale isikule või jäätmetekitajale

õiguse üheks või mitmeks sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud jäätmekäitlustegevuseks või jäätmete

tekitamiseks sama seaduse §-s 75 nimetatud tegevusvaldkondades ning määrab selle õiguse

realiseerimise tingimused. Jäätmeloas märgitakse lisaks loa omaja andmetele ja tegevusele, mille

jaoks luba antakse (JäätS § 84 lg 1) veel käideldavate jäätmete liigid ja kogused, sealhulgas lubatud

piirkogused, mida võib viia keskkonda, lubatud jäätmekäitlustoimingud, tegevusele esitatavad

tehnilised ja keskkonnanõuded, tegevuse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja

keskkonnakaitsemeetmed, keskkonnaseirenõuded, tegevuse juures rakendatavad ohutusmeetmed

ja õnnetuste tagajärgede leevendamise meetmed, jäätmete kõrvaldamiskoht või -kohad, kuhu

jäätmed veetakse ja tegevuse alustamise ja lõpetamise aeg (JäätS§ 84 lg 2).

31. Jäätmeloaga antakse seega loa omajale õigus jäätmete käitlemiseks ja kehtestatakse käitlemise

kohustus ja tingimused. Jäätmeloaga reguleeritakse loa omaja tegevust jäätmete käitlemisel. Muu

hulgas võib jäätmeloal olla tuvastav funktsioon loa taotleja seadusest tulenevate kohustuste osas.

Samas on jäätmeluba vajalik teenuse osutamiseks jäätmekäitluse valdkonnas, ilma et loa taotleja

oleks kohustatud sellekohaseks tegevuseks. Mõlemal juhul vastutab jäätmeloa omaja jäätmeloaga

talle pandud kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Kehtiv õigus ei näe siinkohal üldkorras ette

kolmandate isikute samaaegset või täiendavat vastutust jäätmeloa omajale pandud kohustuste eest.

32. Probleemtoote (JäätS § 25 lg 1, lg 2 p 5) tootja (JäätS § 23 lg 15) olulisemaks kohustuseks

jäätmehoolduse vallas on tagada tema turule lastud probleemtootest tekkivate jäätmete kogumine

ja nende taaskasutamine või nende kõrvaldamine ja omada selle kohustuse täitmiseks piisavat

tagatist (JäätS § 26 lg 1).

Täpsemalt sätestab JäätS § 26 lg 14, et rehvi tootja on kohustatud tagasi võtma sama liiki rehvi

sõltumata sellest, millal rehv on turule lastud, millist kaubamärki rehv kannab ning kas kasutaja

kavatseb osta uue rehvi. Samas on seadusega pandud tootjale või tootjate ühendusele kohustus

kanda üksnes JäätS § 26 lg-s 1 nimetatud jäätmete jäätmehoolduse kulud (JäätS § 26 lg 4). Tootja

ja tootjate ühendus, kes on vastu võtnud enda turuosale vastavast suuremas koguses rehve võib

nõuda teistelt tootjatelt ja tootjate ühenduselt kogumise ja taaskasutamise kulude katmist,

arvestades tootjate või tootjate ühenduste osa turule lastud probleemtoodete hulgas pärast seda,

kui ta on rehvid taaskasutanud (JäätS § 264).

Isik, kes võtab jäätmevaldajalt vastu probleemtootest tekkinud jäätmed (JäätS § 26 lg 11) kannab

nende jäätmete käitlemise kulud (JäätS § 26 lg 4 ls 2).

33. Ringkonnakohus mõistab regulatsiooni selliselt, et rehvi tootja on kohustatud korraldama

vanarehvide kogumise, võtma ise või kolmanda isiku kaudu vastu kõik talle tagastatavad

vanarehvid, korraldama omal kulul nende taaskasutamise või erandlikul juhul kõrvaldamise ja

omandab tagasinõude teiste tootjate vastu juhul, kui ta on korraldanud vanarehvide vastuvõtmise

ja taaskasutamise oma turuosale vastavast proportsioonist suuremas mahus.

Seejuures ei ole tootja kohustus korraldada vanarehvide vastuvõtmine ja taaskasutamine

sõltuvuses sellest, kas teised tootjad hiljem talle kulud hüvitavad või mitte. Seega vastutab tootja

JäätS § 26 lg-test 1, 11, 14 ja 4 tulenevate kohustuste täitmise eest kuni vanarehvide taaskasutamise

või kõrvaldamiseni. Tegemist on tulemusele suunatud kohustusega, mis ei lõpe vanarehvide

üleandmisega nende käitlemiseks jäätmeluba omavale isikule, vaid seaduses ja selle alusel antud

alamalseisvate aktidega sätestatud tulemuse saavutamisel. Vastavalt ei ole kohustuse kehtivuse

seisukohalt oluline ka see, kas ja millises ulatuses on tootja teinud kulutusi vanarehvide

kogumiseks ja taaskasutusse suunamiseks.

34. Tulenevalt JäätS § 26 lg-st 9 kohustused kirjaliku lepinguga tootjate ühendusele üle andnud

tootja, kes on täitnud oma kohustused tootjate ühenduse ees, ei ole vastutav probleemtoodetest

tekkinud jäätmete kogumise ja taaskasutamise sihtarvude täitmise ning probleemtooteregistrile

andmete edastamise eest. Sellisel juhul vastutab tootjate ühendus tootja vastavate kohustuste

täitmise eest.

Erinevalt halduskohtust, kaebajast ja kolmandast isikust leiab ringkonnakohus, et toodud säte ei

reguleeri ainuüksi tootja ja tootjate ühenduse vahelisi suhteid. Norm näeb tõepoolest ette

probleemtootja kohustuste ülemineku tootjate ühendusele, kuid reguleerib seeläbi ka tootja ja

tootjate vastutust kohustuse täitmise eest. Kuna vanarehvide taaskasutamisele ei ole sihtarvu

kehtestatud, siis tuleb JäätS § 26 lg-t 9 mõista selliselt, et rehvi tootja vabaneb vanarehvide

kogumise, taaskasutusse suunamise ja probleemtooteregistrile andmete edastamise kohustusest

tingimusel, et ta on sõlminud tootjate ühendusega kirjaliku lepingu nende kohustuste üleandmiseks

ning täitnud sellega kaasnevad kohustused tootjate ühenduse ees. Selliselt on norm koostoimes

JäätS § 26 lg-tega 1, 11, 14 ja 4 ühtlasi õiguslikuks aluseks tootjate ühenduse samadele

kohustustele. Vastavalt saab tootjate ühenduselt nõuda nende kohustuste täitmist riikliku

järelevalve raames ning väärteomenetluses kohaldada karistusi kohustuste täitmata jätmise eest

(JäätS § 124).

35. Ringkonnakohus järeldab eelnevast, et kaebaja õigused ja kohustused vanarehvide kogumise

ja taaskasutamise eest tootjate ühendusena ei kattunud mahult ega sisult OÜ-le Rubronic

väljastatud jäätmeloast nr L.JÄ/326599 tulenevate õiguste ja kohustustega. MTÜ Rehviringlus

kohustused tootjate ühendusena on üldisemat laadi ega pane talle vastutust vanarehvide

käitlemiseks antud jäätmeloaga OÜ-le Rubronic pandud kohustuste täitmise eest. Ka OÜ Rubronic

ei vastuta MTÜ Rehviringlus kohustuste täitmise eest. Kaebaja kohustused on samas siiski seotud

OÜ Rubronic kohustustega, kuid üksnes seeläbi, et jäätmeloaga pandud kohustuste täitmata

jätmise korral ei lõpe ka kaebaja kohustus korraldada vanarehvide taaskasutamine.

Seetõttu on halduskohus põhjendatult leidnud, et kaebaja ei ole isikuks, kes vahetult või kolmanda

isikuna vastutaks OÜ-le Rubronic jäätmeloaga pandud kohustuste täitmise eest. Samas vastutab

kaebaja jätkuvalt vanarehvide taaskasutamise korraldamise ja sellega seotud kulude kandmise

eest.

II

36. KKI on seisukohal, et MTÜ Rehviringlus on samaaegselt nii 14. juuli 2016. a ettekirjutuse kui

ka 17. augusti 2016. a adressaadiks. 22. märtsi 2018. a menetlusdokumendis on vastustaja

täpsustanud, et 14. juuli 2016. a ettekirjutusega kohustati kaebajat täitma seadusest tulenevat

tagamiskohustust ja 17. augusti 2016. a kirjaga kohustati kaebajat tagama vaidlusaluste

vanarehvide nõuetekohane käitlusesse suunamine. Seejuures nähtub tagamise kohustus

14. juuli 2016. a ettekirjutuse lehekülgedel 2, 4 ja 8 ning 17. augusti 2016. a kirja resolutsioonis.

Ringkonnakohus KKI seisukohaga ei nõustu.

37. Tulenevalt HMS § 55 lg-st 1 peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. See nõue laieneb

ka riikliku järelevalve menetluses isikule tehtavale ettekirjutusele (KorS § 1 lg 2). Nõue, et

ettekirjutus peab olema selge ja üheselt mõistetav tähendab muu hulgas, et isikule peab olema

arusaadav, kas ja millised kohustused talle ettekirjutusega pannakse. Need kohustused tuleb

nimetada ettekirjutuse resolutiivosas, mis sellisena on täitmiseks kohustuslik igaühele

(HMS § 60 lg 2 ls-d 1 ja 2). Isiku õigused ja kohustused ei saa selguda ettekirjutuse asjaolude

kirjelduse ja põhjenduste tõlgendamise kaudu, kuna haldusakti muudel osadel, sealhulgas

haldusakti põhjenduses tuvastatud asjaoludel on iseseisev õiguslik tähendus ainult seaduses

sätestatud juhtudel (HMS § 60 lg 2 ls 3).

38. KKI 14. juuli 2016. a ettekirjutuse päisest nähtuvalt on OÜ Rubronic isikuks, kellele

ettekirjutust tehakse. Kaebajat ei ole sellise isikuna nimetatud. Ettekirjutus on liigendatud osadeks

ning V osa kannab pealkirja „Resolutsioon“. Seega on vastustaja ettekirjutuse andmisel selgelt

eristanud ettekirjutuse selle osa, mis on isikutele täitmiseks kohustuslik.

Resolutsiooni kohaselt tehti OÜ-le Rubronic ettekirjutus käidelda nõuetekohaselt (suunata

taaskasutusse) 885 tonni endisel Raadi lennuvälja objektil 4 Tila külas Tartu vallas Tartu

maakonnas asuvaid vanarehve hiljemalt 14. augustiks 2016. Ettekirjutus loetakse täidetuks, kui

OÜ Rubronic on nimetatud tähtajaks nõuetekohaselt käidelnud (suunanud taaskasutusse) 885

tonni vanarehve ning esitanud vastavasisulised dokumendid KKI-le.

Teisi isikuid ega nende võimalikke kohustusi resolutsiooni ei nimetata. Seetõttu on ilmne, et

kaebajale ettekirjutusega kohustusi ei pandud, s.t ta ei ole 14. juuli 2016. a ettekirjutuse

adressaadiks. Seejuures ei sõltu kaebaja ettekirjutuse adressaadiks olemine sellest, kas ta kaasati

menetlusse nõuetekohaselt juba 21. märtsi 2016. a teatega või kas talle ettekirjutuse tegemise

võimalus pidi talle menetluses arusaadav olema.

39. Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda asjaolu, et kaebaja kohustusi tootjate ühendusena

vanarehvide kogumise ja taaskasutuse korraldamiseks on selgitatud ettekirjutuse põhjendavas osas

ning ettekirjutuse VI osas hoiatanud, et OÜ Rubronic kohustuste tähtajaks täitmata jätmisel

kohustab KKI kaebajat ja AS-i Kuusakoski vanarehve nõuetekohaselt käitusesse suunama ning

selle kohustuse täitmata jätmisel rakendab asendustäitmist, mille kulud tuleb kanda ettekirjutuse

adressaadil.

Sarnaselt halduskohtule mõistab ringkonnakohus ettekirjutuses esitatud hoiatust KKI menetluse

edasise käigu kohta kavatsuste avaldamisena kaebajale ja kolmandale isikule, mitte neile siduva

tegutsemisjuhise andmisena. Olukorras, kus hoiatusega ei nõuta selgelt kohustuse täitmist

kaebajalt ja hoiatus on esitatud ettekirjutuse iseseisvas, hoiatusena pealkirjastatud osas, mitte

resolutsioonis, ei ole alust jaatada hoiatuse regulatiivset toime kaebaja õigustele ja kohustustele.

40. Riigikohtu 17. mai 2017. a määruses asjas nr 3-3-1-88-16 leiti, et 17. augusti 2016. a kiri,

millega KKI kohustab kaebajat ja kolmandat isikut vanarehve nõuetekohaselt käitlusse suunama

on haldusakt, sest on mõistlik on eeldada, et sellise sisuga sõnum on tahteavaldus kohustuse

tekitamiseks. (p 10).

Kuigi asjas nr 3-3-1-88-16 lahendati AS Kuusakoski kaebust, puudutab kirjas nimetatud kohustus

sarnaselt ka MTÜ-d Rehviringlus. Vastavalt on halduskohus põhjendatult lugenud KKI

17. augusti 2016. a kirja ka kaebaja suhtes haldusaktiga tehtud ettekirjutuseks.

41. Ringkonnakohus nõustub kolmanda isiku seisukohaga, et KKI tegevus ja hilisemad selgitused

kaebajale kohustuste panemise kohta on ebajärjekindlad ja osaliselt vastuolulised. Kuna KKI leiab,

et kaebaja on juba 14. juuli 2016. a ettekirjutuse adressaadiks, siis ei ole selge vajadus

17. augusti 2016. a kirjaga kaebajale sama kohustuse uuesti panemiseks. Samuti ei ole selge, mida

peab KKI silmas väites, et 14. juuli 2016. a ettekirjutus ja 17. augusti 2016. a kiri on seotud

haldusaktid. Haldusõiguse teooria ega kohtupraktika ei tunne seotud haldusaktide mõistet. Kahe

haldusakti võimalik seotus ilmneb üksnes 17. augusti 2016. a kirjas toodud tõdemusest, et OÜ

Rubronic ei ole täitnud talle 14. juuli 2016. a ettekirjutusega pandud kohustusi. Kirjas ei ole

esitatud ettekirjutuse tegemise faktilisi asjaolusid, ettekirjutuse õigusliku alusena on nimetatud

JäätS § 26 lg 9 ning puudub viide sellele, et ettekirjutuse põhjendused oleks esitatud mõnes muus

dokumendis.

42. Ettekirjutuse tegemise põhjenduste esitamata jätmine on sedavõrd oluline põhjendamisviga, et

muudab sisuliselt võimatuks 17. augusti 2016. a kirja kohtuliku kontrolli. Ringkonnakohus ei pea

siinjuures võimalikuks arvestada KKI kohtumenetluses esitatud argumente kirja põhjendustena.

Haldusakti põhjenduste esitamist kohtumenetluses on peetud lubatavaks erandkorras, kui

haldusorgan veenab kohut, et on nendest põhjendustest lähtunud juba haldusakti andmisel, kuid

need on jäänud akti teksti märkimata (vt RKHK 28. oktoobri 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-46-14,

p 15).

43. Kohtumenetluses on vastustaja asunud väitma, et 17. augusti 2016. a kirjaga nõuti kaebajalt

JäätS § 26 lg-st 1, JäätS § 26 lg-st 9 ning määruse nr 80 § 6 lg-st 5 tulenevate kohustuste täitmist,

s.o kohustati tagama rehvide tegelik taaskasutamine või ringlusse võtmine. Seega väidab KKI, et

kaebaja vastutab vanarehvide taaskasutamise korraldamise eest tootjavastutuse põhimõttel tootjate

ühendusena, kes on üle võtnud tootjate vastavad kohustused. Kirjast endast ning 14. juuli 2016. a

ettekirjutusest, 19. oktoobri 2016. a asendustäitmise hoiatusest ja 24. novembri 2016. a

täitekorraldusest nähtub aga, et KKI peab kaebajat vastutavaks OÜ-le Rubronic jäätmeloaga ja

14. juuli 2016. a ettekirjutusega pandud kohustuste täitmise eest. Ringkonnakohus selgitas

eelnevalt, et kaebaja, kui tootjate ühenduse, kohustused vanarehvide taaskasutamise

korraldamiseks ei hõlma kohustust kontrollida jäätmevaldajale jäätmeloaga pandud kohustuste

täitmist ja vajadusel neid kohustusi ise täita. Tegemist on iseseisvate kohustustega, mis erinevad

nii faktilise kui õigusliku aluse poolest. Seega on KKI kohtumenetluses esitatud põhjendused

vastuolus vastustaja antud haldusaktidest ja menetlustoimingutest ilmnevate asjaoludega. Seetõttu

ei pea ringkonnakohus võimalikuks lähtuda KKI kohtumenetluses antud selgitustest

17. augusti 2016. a kirjaga kaebajale ettekirjutuse tegemise tegelike põhjenduste kohta. Samuti ei

saa kirja põhjendusteks lugeda 14. juuli 2016. a ettekirjutuse motivatsiooni. 17. augusti 2016. a

kirjas ei ole neile põhjendustena viidatud ning ettekirjutus on suunatud OÜ Rubronic kohustuste

täitmisele, käsitledes kaebajat ja kolmandat isikut täiendavalt vastutavana OÜ Rubronic

kohustuste täitmise eest.

Seega on 17. augusti 2016. a kiri kaebajat puudutavas osas nõuetekohaselt põhjendamata

(HMS § 56 lg 1) ning puudus on oluline, kuna võis viia asja ebaõige otsustamiseni.

III

44. Eeltoodud alusel on ringkonnakohus seisukohal, et halduskohus on põhjendatult tühistanud

KKI 17. augusti 2016. a kirja kaebajat puudutavas osas. Kujunenud olukorras ei ole õiguspärased

ka KKI 19. oktoobri 2016. a asendustäitmise rakendamise hoiatus ja 24. novembri 2016. a

täitekorraldus kaebajat puudutavas osas, kuna need tuginevad eeldusele, et kaebaja on jätnud

täitmata 14. juuli 2016. a ettekirjutuses nimetatud kohustused. Kuna 14. juuli 2016. a

ettekirjutusega kaebajale kohustusi ei pandud ja 17. augusti 2016. a kirjaga tehtud ettekirjutus

kuulub tühistamisele, siis puudub ühtlasi võimalus heita kaebajale ette ettekirjutuse täitmata

jätmist ning kaebaja ei saa olla sunnivahendi adressaadiks ATSS § 5 lg 1 tähenduses. Et

MTÜ Rehviringlus ei vastuta OÜ Rubronic kohustuste täitmise eest ka kolmanda isikuna, siis ei

saa kaebaja olla ka isikuks, kelle suhtes võib sunnivahendit rakendada, sest ta seadusest tulenevalt

vastutab

sunnivahendi

adressaadile

ettekirjutusega

pandud

kohustuse

täitmise

eest

(ATSS § 5 lg 2 p 2).

Vastavalt ei ole õiguspärane rakendada kaebaja suhtes sunnivahendit (ATSS § 8 lg 1) või nõuda

asendustäitmist (ATSS § 11 lg 1).

45. Keskkonnainspektsiooni apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20. juuli

2016. a otsus muutmata.

Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata eelpool toodud motiividel, siis ei analüüsi

ringkonnakohus täiendavalt seda, kas kaebajale vanarehvide taaskasutusse suunamiseks

17. augusti 2016. a kirjaga antud tähtaeg ja 19. oktoobri 2016. a asendustäitmise rakendamise

hoiatusega antud tähtaeg olid piisavad tagamaks kaebajale tegelik võimalus kohustuse täitmiseks.

Ringkonnakohus võtab siiski asja materjalide juurde MTÜ Rehviringlus 11. septembri 2017. a

menetlusdokumendi lisana esitatud teabenõude ja Keskkonnainspektsiooni 6. septembri vastuse

teabenõudele. Samas tuleb tagastada kaebaja 2. aprilli 2018. a menetlusdokumendi lisana esitatud

Keskkonnaameti 12. septembri 2017. a korraldus Rubronic OÜ jäätmeloa kehtetuks tunnistamise

kohta, kuna sellest ei nähtu käesoleva asja lahendamisel olulisi asjaolusid.

46. Ringkonnakohus osutab täiendavalt, et käesoleva vaidluse pinnalt on ebaselge, kas

vanarehvide taaskasutamise saavutamiseks saab KKI samaaegselt rakendada sunnivahendina

asendustäitmist nii vanarehvide valdaja jäätmeloast tulenevate kohustuste kui ka tootjate ühenduse

üldise vanarehvide taaskasutamise korraldamise kohustuse täitmiseks. Seetõttu on ebaselge ka see,

kas kaebaja käesoleval juhul saab vastutada asendustäitmise kulude tasumise eest ATSS § 14 ja

§ 15 lg 1 alusel.

Juhul, kui KKI leiab, et kaebaja tootjate ühendusena vastutab kolmandast isikust jäätmevaldajale

üle antud vanarehvide taaskasutamise korraldamise (JäätS § 26 lg 1 ja lg 9) eest ning kolmas isik

jätab täitmata oma kohustused jäätmete käitlemisel, ei ole vanarehvide taaskasutamise kulude

sissenõudmiseks vajalik, et kaebaja oleks jäätmevaldaja suhtes kohaldatava sunnivahendi

adressaat. Kaebaja kohustus kulude kandmiseks tuleneb vahetult JäätS § 26 lg-st 4. Olukorras, kus

tootjate ühenduse korraldatud vanarehvide kogumisel saadud vanarehvid ei ole mõistliku aja

jooksul taaskasutatud ja tootjate ühendus on teatanud, et tal puudub võimalus eraõiguslike

vahendite rakendamise kaudu saavutada vanarehvide taaskasutamine, võivad kolmanda isikuga

seotud asendustäitmise kulud olla käsitatavad vanarehvide taaskasutamise kuludena

JäätS § 26 lg 4 mõttes ning sellisena tootjate ühenduselt sissenõutavad jäätmeseaduse alusel.

47. Kuna

Keskkonnainspektsiooni

apellatsioonkaebus

jääb

rahuldamata,

siis

jäävad

MTÜ Rehviringlus ja AS Kuusakoski apellatsioonimenetluse kulud Keskkonnainspektsiooni

kanda.

MTÜ Rehviringlus taotleb apellatsioonimenetluses õigusabikuluna 2880 euro väljamõistmist

vastustajalt. Vastustaja on leidnud, et õigusabi kulu on osaliselt põhjendamatu, kuna

õigusabiteenuse arvetel osutatud toimingute tegemine ei olnud osaliselt vajalik ja toimingud sai

teha arvel näidatust lühema aja jooksul, kokku peab vastustaja põhjendatuks vähendada

õigusabiteenusele kulunud vajalikku aega 5,7 tunni võrra. Ringkonnakohtu hinnangul seostub

OÜ Rubronic, kui käesolevas asjas vaidlus all oleva ettekirjutuse adressaadi, õigusvõime võimalik

lõppemine käesoleva asjaga. Asja keerukust ja vastustaja esitatud apellatsioonkaebuse mahtu

arvestades, kuid samas pidades silmas kaebaja tuginemist suures osas juba halduskohtus esitatud

põhjendustele on põhjendatud ja vajalike menetluskulude summaks apellatsioonimenetluses 2500

eurot.

AS Kuusakoski taotleb apellatsioonimenetluses õigusabikuluna 1310,92 euro väljamõistmist

vastustajalt. Vastustaja on leidnud et õigusabi kulu on osaliselt põhjendamatu, kuna

õigusabiteenuse arvetel osutatud toimingute tegemine ei olnud osaliselt vajalik ja toimingud sai

teha arvel näidatust lühema aja jooksul, kokku peab vastustaja põhjendatuks vähendada

õigusabiteenusele kulunud vajalikku aega 4,5 tunni võrra. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga,

et kolmas isik on menetluses tuginenud suuresti juba halduskohtus esitatud põhjendustele ja

kaebaja seisukohtadele vastuses apellatsioonkaebusele, mistõttu on põhjendatud ja vajalike

menetluskulude summaks apellatsioonimenetluses 800 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/