1-14-8358/116 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

19. aprill 2018

Kohtuasja number

1-14-8358

Kohtukoosseis

Juhan Sarv, Aarne Sarjas ja Maarika Kuusk

Kohtuasi

Eldur Reigasele (isikukood 36804200343) karistusjärgse

käitumiskontrolli kohaldamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 5. märtsi 2018. a määrus

Määruskaebuse esitaja

Eldur Reigas

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Prokuratuur,

esindaja

Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Anneli Hinto

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 5. märtsi 2018. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Varasem menetlus

1. Harju Maakohtu 14. novembri 2014. a otsusega tunnistati Eldur Reigas süüdi ja teda karistati

karistusseadustiku (KarS) § 142 lg 2 p-de 1 ja 2 (praegu KarS § 141 lg 2 p-d 1 ja 6), § 175 lg 1

(praegu KarS § 175 lg 11) ning KarS § 178 lg 11 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti E. Reigasele

liitkaristus 6 aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati kolmandiku võrra.

Karistuse kandmise alguseks loeti 28. aprill 2014 ja vangistuse lõpptähtpäevaks 28. aprill 2018.

Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine

2. 30. jaanuaril 2018 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule dokumendid E. Reigasele karistusjärgse

käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks.

3. Tartu Maakohtu 5. märtsi 2018. a määrusega allutati E. Reigas karistusjärgsele käitumiskontrollile

üheks aastaks. Lisaks KarS § 75 lõikes 1 p-des 1–6 toodud kontrollnõuetele pandi E. Reigasele

KarS § 75 lg 2 p-de 4 ja 7 alusel käitumiskontrolli ajaks kohustus otsida endale töökoht või

registreerida ennast töötuna ja mitte suhelda alaealistega ilma täisealise isiku juuresolekuta.

2(3)

4. Kohus leidis, et formaalsed eeldused E. Reigase suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli

kohaldamiseks on KarS § 871 lg 2 kohaselt täidetud. E. Reigas kannab nelja-aastast vangistust

kuriteo eest, mis on sätestatud karistusseadustiku 9. peatüki 7. jaos.

5. E. Reigas kannab karistust alaealiste vastu suunatud seksuaalkuritegude eest, kusjuures

samalaadseid seksuaalkuritegusid on ta toime pannud ka varem. Vanglas läbitud

sotsiaalprogrammid ei ole soovitud tulemusi saavutanud. E. Reigas ei tunnista kuritegude

toimepanemist ja leiab, et ta ei ole midagi valesti teinud. Kuivõrd süüdimõistetu ei teadvusta oma

tegude õigusvastasust ega saa aru nende tagajärgedest, püsib tema puhul oht uute kuritegude

toimepanemiseks. Ka Tartu Vangla on hinnanud E. Reigase avalikkusele kõrgohtlikuks.

Vabanemisel asub E. Reigas elama varasemasse elukohta. Süüdimõistetu elutingimused on küll

head, kuid need ei erine varasemast ega ole seega ka määrava tähtsusega uute kuritegude

ärahoidmisel. E. Reigas on viimased kuriteod toime pannud just enda elukohas. Kuna kinnipeetav

ei suuda oma seksuaalse hälbega jätkuvalt toime tulla ning tema arusaamine ühiskonnas

kehtivatest normidest on kõrvalekaldega, püsib oht uute kuritegude toimepanemiseks.

Põhjendatud on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine aastaks, mis on piisav aeg, et

toetada E. Reigase resotsialiseerumist ja teostada tema üle järelevalvet.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

6. Tartu Maakohtu määruse peale esitas E. Reigas määruskaebuse, milles palub kohtumääruse

ümbervaatamist, kuna kohtu määratud piirangud ja kohtu põhjendused on omavahel vastuolus.

E. Reigas märgib, et ei ole mõistetav, miks on vangla esitanud kohtule taotluse karistusjärgse

käitumiskontrolli kohaldamiseks, kui vanglal puuduvad pretensioonid E. Reigase käitumise kohta

(süüdimõistetul pole distsiplinaarkaristusi). E. Reigas selgitab, et ta ei tunnista end süüdi, kuna

kohtuotsus sisaldab fabritseeritud materjale ning eirab tunnistajate ütlusi. Kohus ei arvestanud

käitumiskontrolli kohaldades kuriteo toimepanemise asjaolusid. Kohus ei ole vaevunud lugema

toimikut, kust nähtuvad vead ja seaduserikkumised. Karistusjärgse käitumiskontrolli nõuded

piiravad E. Reigase hinnangul tema liikumisvabadust ja põhiõigusi, kuna ta peab elama kindlas

elukohas. Taoliselt piiratakse ka tema töövõimalusi, kui ta peaks saama tööpakkumisi teisest

linnast või vallast.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Määruskaebus on ainetu.

8. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise menetluse algatamisel ei võeta arvesse kinnipeetava

tahet. Vangistusseaduse (VangS) § 762 lg 2 kohaselt edastab vangla materjalid kohtule

karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks, kui kinnipeetav vastab KarS § 871 lg 1 p-des 1 ja

2 või lg-s 2 sätestatud tingimustele. Riik alustab käitumiskontrolli kohaldamise menetlust alati

kindlate formaalsete aluste olemasolul süüdimõistetu tahtest sõltumatult, mistõttu ei ole

süüdimõistetul mingit võimalust kõnealuse menetluse vältimiseks (vt ka Riigikohtu 2. veebruari

2016. aasta määrust asjas nr 3-1-1-1-16, p 9.2). Formaalsed eeldused E. Reigasele karistusjärgse

käitumiskontrolli kohaldamiseks on täidetud (vt käesoleva määruse punkt 4). Seega ei ole tähtsust

asjaolul, et E. Reigas ei soovi käitumiskontrollile alluda.

9. Samuti selgitab kolleegium, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise menetluses ei ole

kohus pädev uuesti kontrollima käitumiskontrolli kohaldamise aluseks olevate kuritegude

tõendatust. Kuriteod, milles süüdimõistetu on jõustunud kohtuotsusega süüdi tunnistatud, loetakse

3(3)

käitumiskontrolli menetluses siduvalt tuvastatuks ja nende tõendatuse üle selles menetluses enam

vaielda ei saa.

10. Ringkonnakohtu hinnangul on E. Reigase puhul alust rääkida kõrgest retsidiivsusriskist. E. Reigas

on korduvalt toime pannud seksuaalkuritegusid. Teda on varem karistatud sugulise kire vägivaldse

rahuldamise ning lapsporno valmistamise eest ning viimati vägistamise, lapsporno valmistamise

ja inimkaubandusega seotud kuriteo eest. Seega on E. Reigase kuritegude laad jäänud samaks ning

tema käitumismustrid ei ole ajas muutunud. Nähtuvalt Tartu Vangla iseloomustusest, on

E. Reigasel diagnoositud seksuaalne hälve (KoTo, tl 8). E. Reigas ise sellise hälbe olemasolu ei

tunnista ja leiab, et ta on süüdi tunnistatud fabritseeritud tõendite alusel. Vangla materjalidest

nähtuvalt on E. Reigas selgitanud, et ta ei ole kuritegu toime pannud, vaid lapsed käisid lihtsalt

tema juures aega veetmas ning tema pakkus neile majanduslikku abi (KoTo, tl 8). E. Reigase

sellist suhtumist arvestades ei ole kolleegiumil vähimatki kindlust, et vabaduses suudaks E. Reigas

hoiduda uute seksuaalkuritegude toimepanemisest. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on E. Reigas

läbinud riskide maandamise eesmärgil sotsiaalprogrammi „Uus suund“, kuid ta ei ole võimeline

seostama programmis õpitud teadmisi ja oskusi oma eluga. E. Reigas püüdis programmi läbides

vältida ja minimeerida kõike, mis puudutab seksuaalkuritegusid ja seonduvaid riskitegureid.

(KoTo, tl 7 pöördel) Seega ei ole E. Reigas suutnud edukalt läbida ühtegi teraapiat, mis võiks

vähendada uute seksuaalkuritegude toimepanemise riski.

11. Kuigi on positiivne, et E. Reigasel puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ei vähenda see

temast lähtuvat ohtu. Vangistuses oli retsidiivsusrisk täielikult maandatud, kuna E. Reigasel

polnud juurdepääsu lastele, kelle suhtes kuritegusid toime panna. Vangistusest vabanedes avaneb

aga süüdimõistetul taas võimalus alaealistega suhelda ja seega ka võimalus nende suhtes

kuritegusid toime panna. Olukorras, kus E. Reigas enda kuritegusid ei tunnista, ei ole kolleegiumil

usku,

et

süüdimõistetu

suudaks

ilma

järelevalveta

hoiduda

laste

vastu

suunatud

seksuaalkuritegudest. Võttes arvesse, et varasemad kuriteod (vägistamise ja alaealiste laste

fotografeerimise) pani E. Reigas toime enda elukohas, on karistusjärgse käitumiskontrolli

kohaldamine vältimatult vajalik.

12. Ringkonnakohus

ei

nõustu

kaebaja

väitega,

mille

kohaselt

rikuvad

karistusjärgse

käitumiskontrolli

nõuded

ebaproportsionaalselt

tema

põhiõigusi.

Kohustus

saada

kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ei ole

võrdsustatav keeluga elu-, töö- või õppimiskohta vahetada. Kõnealune piirang peab tagama

üksnes kriminaalhooldusametniku informeerituse sellest, kus süüdlane asub ja millega ta tegeleb.

Seega olukorras, kus E. Reigas leiab töökoha alalisest elukohast erinevas vallas või linnas, on tal

õigus taotleda luba elukoha vahetamiseks.

13. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus

vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Juhan Sarv

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk