3-16-2212/16 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. aprill 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-16-2212

Haldusasi

AS Malmik Logistika (kuni 11.10.2016 AS Applaford

ES) kaebus Maksu- ja Tolliameti 8. augusti 2016. a

maksuotsuse nr 12.2-3/035971-20 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja

–

AS

Malmik

Logistika,

esindaja

vandeadvokaat Vahur Kivistik

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Aiki

Meister

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 3. novembri 2017. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AS Malmik Logistika apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS Malmik Logistika apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 3. novembri 2017. a otsus haldusasjas nr 3-16-2212 muutmata.

2. Jätta apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.05.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

3-16-2212

2(6)

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) teavitas 27.01.2016 korraldusega nr 12.2-3/035971-1 AS-i

Applaford ES, et alustas äriühingu 2015. a oktoobri ja novembri käibedeklaratsioonidel

(KMD) deklareeritud andmete õigsuse kontrolli. MTA kohustas esitama kontrolliperioodi

kohta ostu- ja müügiarved ning nende juurde kuuluvad dokumendid, pangakontode

väljavõtted, kassadokumendid, raamatupidamise pearaamatu kontode väljavõtted ja muud

dokumendid, mida äriühing peab oluliseks menetluses tähendust omavate asjaolude

kindlakstegemisel. Korralduse täitmise tähtajaks määrati 05.02.2016. AS Applaford ES sai

korralduse kätte 28.01.2016, kuid jättis selle tähtaegselt täitmata.

2. MTA määras 01.04.2016 korraldusega nr 12.2-3/035971-3 äriühingule sunniraha ja

kohustas esitama 27.01.2016 korralduses nimetatud dokumendid hiljemalt 08.04.2016. AS

Applaford ES esitas 08.04.2016 taotluse pikendada dokumentide esitamise tähtaega kuni

29.04.2016, kuna äriühingu juhatuse liige RN oli pikemat aega haige ja asus tööle alles

23.03.2016. MTA pikendas 11.04.2016 korraldusega nr 12.2-3/035971-8 dokumentide

esitamise tähtaega kuni 15.04.2016. AS Applaford ES esitas 11.04.2016 korralduse peale

vaide, milles selgitas RN töövõimetusega seonduvaid asjaolusid ja sellest tingitud

töökoormust, mis ei võimalda esitada dokumente nõutud ajal. MTA jättis 06.05.2016

vaideotsusega nr 6-1/3318-2 vaide rahuldamata, leides, et alates tööle naasmisest oli RN-l

dokumentide esitamiseks 23 päeva, mis on kontrolliperioodi pikkust ja dokumentide mahtu

arvestades piisav aeg. MTA viitas ka võimalusele volitada dokumentide esitamiseks

raamatupidajat vms isikut, sest juhatuse liikme eemalolek ei välista automaatselt äriühingu

seadusest tulenevate kohustuste täitmist.

3. MTA koostas 01.06.2016 kontrollakti nr 12.2-3/035971-18 ja määras eriarvamuse

esitamise tähtajaks 20.06.2016. AS Applaford ES vandeadvokaadist esindaja taotles

eriarvamuse esitamise tähtaja pikendamist kuni 30.06.2016, viidates RN tervislikule

seisundile. MTA jättis 17.06.2016 otsusega nr 12.2-3/035971-19 taotluse rahuldamata.

Maksuhaldur leidis, et on andnud kaasaaitamiskohustuse täitmiseks juba piisavalt tähtaegu.

Maksukohustuslasel on esindaja ja juhatuse liige ise on taganud, hoolimata tervislikust

seisundist, äriühingu järjepideva toimimise, sh esitanud maksudeklaratsioone. AS Applaford

ES esitas 20.06.2016 kontrollaktile eriarvamuse, milles märkis, et kontrollakt ei kajasta õigesti

äriühingu maksukohustusi ning selgitas, et kaasaaitamiskohustuse täitmist takistab RN

tervislik seisund. Eriarvamusele ei olnud lisatud ühtki tõendit.

4. MTA kohustas 08.08.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/035971-20 AS-i Applaford ES

tasuma maksusumma 972 233,24 eurot.

AS Applaford ES tegi kontrolliperioodil tehinguid, mille alusel on õigus sisendkäibemaksu

maha arvata 2015. a oktoobris 1356,38 eurot ja novembris 2396,20 eurot. AS Applaford ES

on 2015. a oktoobris sisendkäibemaksu hulgas alusetult kajastanud 492 641,52 eurot ja 2015.

a novembris 479 591,72 eurot käibemaksu. Käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1 ja § 31 lg 1

järgi ei ole AS-l Applaford ES õigust nimetatud summades sisendkäibemaksu maha arvata,

sest äriühing ei ole esitanud dokumente, mis võimaldaksid kontrollida, kas kaup või teenus on

soetatud teiselt registreeritud käibemaksukohustuslaselt ja kasutatav AS Applaford ES

majandustegevuses.

Sisendkäibemaksu

maha

arvamise

välistab

ainuüksi

see,

et

maksukohustuslane ei ole esitanud ühtki tehinguga seotud arvet. Dokumentide esitamiseks oli

3-16-2212

3(6)

aega ligi kuus kuud ja dokumente ei ole esitatud ka maksukohustuslase enda pakutud

tähtaegadeks.

5. AS Applaford ES esitas maksuotsuse peale vaide, mille MTA jättis 04.10.2016

vaideotsusega nr 6-1/3475-2 rahuldamata.

Vaide esitaja jättis esitamata maksuhalduri korraldusega nõutud dokumendid ega lisanud neid

ka vaidele, tuues ettekäändeks juhatuse liikme terviseprobleemid. Dokumente ei pea tingimata

esitama juhatuse liige, vaid vajadusel võib äriühing võtta endale esindaja. Juhatuse liikme

haigus ei saa takistada maksukontrolli läbiviimist. Maksuhaldur nõudis üksnes selliste

dokumentide esitamist, mille koostamise ja säilitamise kohustus tuleneb raamatupidamise

seaduse (RPS) § 6 lg-st 2. Sisendkäibemaksu saab maha arvata vaid nõuetele vastava arve

alusel (KMS § 31 lg 1). AS Applaford ES ei esitanud arveid ja ainuüksi sellest piisab

sisendkäibemaksu maha arvamise õiguse piiramiseks.

Kuna AS Applaford ES ei esitanud nõutud dokumente, pöördus maksuhaldur teabe saamiseks

kolmandate isikute poole, et veenduda vaide esitaja deklareeritud andmete õigsuses. MTA ei

tuvastanud soetust summas, mis vastanuks deklareeritud andmetele. Kontrolli tulemusena on

maksuhaldur lugenud tõendatuks selle osa deklareeritud sisendkäibemaksust, mis kattus

kolmandatelt isikutelt saadud andmetega, ning piiras sisendkäibemaksu maha arvamist

ulatuses, mille kohta tõendid puudusid. Eelnevat arvestades pole vaja arutleda selle üle, kas

Euroopa Liidust kauba soetamisel võib tekkida olukord, kus müüja ja ostja on deklareerinud

tehingud erinevates perioodides, või selle üle, kas vaide esitaja võis eksida KMD INF vormide

täitmisel.

6. Alates 12.10.2016 on AS Applaford ES ärinimeks AS Malmik Logistika.

7. AS Malmik Logistika palus Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses tühistada MTA

08.08.2016 maksuotsus.

Dokumentide esitamist takistas kaebaja juhatuse liikme halb tervislik seisund ning asjaolu, et

lisaks vaidlustatud maksuotsuseni viinud maksumenetlusele toimus kaebaja suhtes

maksurevisjon ja kriminaalmenetlus ning kõige selle kõrvalt pidi juhatuse liige käimas

hoidma ka kaebaja majandustegevust. Maksuhaldur oli neist asjaoludest teadlik. Seega ei saa

kaebajale ette heita kaasaaitamiskohustuse rikkumist. Maksuhalduri poolne kiirustamine ei

võimaldanud kaebajale õigust olla ära kuulatud. Kaebajale heidetakse muu hulgas ette kauba

ja teenuse ühendusesisese soetamise deklareerimata jätmist. MTA ei arvestanud, et

ühendusesisese soetamise korral võib tekkida olukordi, kus müüja ja ostja on deklareerinud

tehingud erinevates perioodides (KMS § 11 lg 2). Maksumenetluses antud lühikesi tähtaegu ja

juhatuse liikme tervislikku seisundit arvestades ei saanud kaebaja selliste erisuste põhjusi

täpsustada. Maksuhaldur lähtus sisendkäibemaksu arvestuses kaebaja pangakontol kajastatud

tehingute ülekannetest, pöördudes teabe saamiseks tehingupartnerite poole, kuid äriühingul

võib olla kontrolliperioodil tehinguid ka isikutega, kellele kontrolliperioodil ülekandeid ei

tehtud, kuid kellelt kaupade ja teenuste soetamisel tekkis õigus sisendkäibemaksu maha

arvata. Maksuhaldur ei võimaldanud kaebajal selle kohta selgitusi anda.

MTA oleks pidanud määrama maksusumma muutva tingimusega (MKS § 93). Praegu jäeti

kaebaja ilma õigusest mingi aja jooksul maksuhaldurile siiski dokumente esitada.

8. Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes maksu- ja vaidemenetluses

avaldatud seisukohtade juurde.

3-16-2212

4(6)

MTA märkis täiendavalt, et MKS §-dest 56–58 tuleneb kaebajale kaasaaitamiskohustus. Kuna

kaebaja ei täitnud seda kohustust, sh ei esitanud ühtki MTA nõutud dokumenti, tuli kaebaja

maksukohustuse suurus kindlaks teha kolmandatelt isikutelt saadud tõendite alusel. Kaebaja ei

lisanud dokumente ka vaidele ega kohtusse esitatud kaebusele. Puudub võimalus, et kaebaja

jättis dokumendid esitamata teadmatusest või ei saanud neid esitada juhatuse liikme tervise

tõttu, sest kaebajat esindas juba maksumenetluses vandeadvokaat, kellele MTA edastas kõik

maksumenetluses kogutud tõendid. Kui maksukohustuslane ei täida kaasaaitamiskohustust,

väheneb selle võrra maksuhalduri uurimiskohustus. Kaebaja väited selle kohta, miks

ühendusesisese soetamise deklaratsioonid ei pruukinud ühtida maksuhalduri tuvastatud

asjaoludega, on hüpoteetilised ja tõendamata ning tuleb jätta kõrvale.

MKS §-i 93 ei ole põhjendatud kohaldada olukorras, kus maksukohustuslane jätab

kaasaaitamiskohustuse teadlikult täitmata.

9. Tallinna Halduskohus jättis 03.11.2017 otsusega kaebuse rahuldamata.

MTA 08.08.2016 maksuotsuse ja 04.10.2016 vaideotsuse põhjendused on asjakohased ja

nende kordamine ei ole vajalik (HKMS § 165 lg 2). Maksumenetlus viidi läbi äriühingu, mitte

tema juhatuse liikme RN suhtes. Puudub vaidlus, et kaebaja oli maksumenetluse ajal tegutsev

äriühing, millel olid töötajad ja märkimisväärne käive ning juhatuse liikme haiguse tõttu

polnud äriühingu järjepidev toimimine takistatud. Seega oleks kaebajal olnud võimalik

maksuhaldurile esitada dokumente, mille koostamine ja säilitamine oli äriühingu seadusest

tulenev ülesanne (vt RPS § 6 lg 2 ning MKS § 57 lg 3 ja § 58). Kaebaja ei esitanud

27.01.2016 korraldusega nõutud dokumente ka pärast seda, kui tervislik seisund võimaldas

äriühingu juhatuse liikmel 23.03.2016 tööle asuda (vt RN 08.04.2016 taotlus dokumentide

esitamise tähtaja pikendamiseks). Dokumente ei esitatud ka koos advokaadi kaudu esitatud

eriarvamusega ega hiljemgi. Arvestades kontrolli kestust ja asjaolu, et MTA nõudis üksnes

dokumente,

mis

olid

aluseks

sisendkäbemaksu

deklareerimisel,

oli

kaebajal

kaasaaitamiskohustuse

täitmiseks

piisavalt

aega.

Kuna

kaebaja

jättis

oma

kaasaaitamiskohustuse täitmata, vähenes selle võrra maksuhalduri uurimiskohustus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

10. AS Malmik Logistika palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 03.11.2017

otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus. Apellant jääb varem esitatud

seisukohtade juurde, rõhutades järgmist.

Maksuhaldur pidi maksumenetluse ajal arvestama kaebaja seaduslikust esindajast tulenevate

takistustega, mis ei võimaldanud esitada maksuhalduri nõutud dokumente tähtaegselt.

Haigestumise aeg ja pikkus ei ole juhatuse liikme vaba valik ning maksuhalduril puudus

mõjuv põhjus olla dokumentide esitamise tähtaja määramisel nii jäik. Kui juhatuse liige on

haiguse tõttu pikemat aega äriühingu juhtimisest eemal, tuleb tal viia end vahepeal toimunuga

kurssi ja korraldada äriühingu edasist majandustegevust. Maksuhalduri nõudmised ei saa

prevaleerida kõigi teiste kohustuste ees. MKS § 8 lg 1 paneb maksukohustuse nõuetekohase

täitmise riisiko juhatuse liikmele, seega on põhjendamatu väide, et dokumente oleks saanud

esitada ka juhatuse liikmeta. Maksumenetluse kiirus ei ole olulisem kui teised MKS § 10 lg-s

3 sätestatud põhimõtted. Halduskohtu otsusest ei selgu, milline oli juhatuse liikmele reaalselt

dokumentide esitamiseks jäänud aeg, arvestades tema haigust. Halduskohus ei ole hinnanud

maksuhalduri nõutud dokumentide mahtu. Halduskohus ei võtnud seisukohta kaebaja väidete

kohta, et MTA arvestas ühendusesise soetamisega seonduva käibe valesti, sest tugines vaid

pangakonto ülekannetele ja jättis arvestamata, et kaebajal võis olla ka teisi tehingupartnereid.

3-16-2212

5(6)

MTA oleks pidanud maksuotsuse tegema muutva tingimusega, sest oli ilmne, et

kontrollimenetluses kogutud tõendid ei olnud täielikud ning puudus mõjuv põhjus

maksumenetluse kiireks lõpetamiseks.

11. Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata, jäädes oma varasemate seisukohtade juurde ja märkides täiendavalt järgmist.

Kaebaja juhatuse liige RN oli töövõimetu 26.11.2015–23.03.2016 ja 14.06.2016–13.07.2016.

Maksumenetlus viidi läbi 27.01.2016–08.08.2016. Seega oli kaebaja juhatuse liikmel võimalik

MTA 27.01.2016 korraldusega nõutud käibemaksu arvestamise aluseks olnud dokumente

esitada 24.03.2016–13.06.2016 ja 14.07.2016–08.08.2016. Samas jääb MTA seisukohale, et

juhatuse liikme eemal viibimine ei välista automaatselt äriühingu seaduslike kohutustuste

täitmist, sest selleks on võimalik volitada esindajat, raamatupidajat vms isikut. Kaebajal oli

juhatuse liikme töövõimetuse ajal majandustegevus, seega oleks saanud dokumente esitada

volitatud isiku kaudu ka 2015. a oktoobri ja novembri kohta. Kontrollaktist selgus, milliseid

dokumente on vaja esitada. Kaebaja esitas eriarvamuse, kuid mitte dokumente. Seega on

usutav, et kaebaja ei oleks esitanud täiendavaid dokumente ka siis, kui maksuhaldur oleks

selleks andnud veel ühe tähtaja, ning väide, et maksuhaldur kiirustas maksumenetluse

lõpetamisega, ei ole õige. Väitmaks, et maksuotsus on sisuliselt vale, pidanuks kaebaja

esitama ka oma väiteid kinnitavad tõendid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ja järgib neid ega pea vajalikuks halduskohtu põhjendusi korrata (HKMS § 201

lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

13. Maksuhalduri ülesanne on kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning

määrata seadusega sätestatud juhul tasumisele kuuluv maksusumma (MKS § 10 lg 3 p-d 1 ja

2). Maksumenetluses kehtib uurimispõhimõte, mis tähendab maksuhalduri kohustust koguda

oma algatusel asja õigeks otsustamiseks vajalikke tõendeid ja arvestada kõiki asjas tähendust

omavaid, nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid (MKS § 11 lg 1).

Uurimispõhimõtet piirab maksukohustuslase kaasaaitamiskohustus, mis hõlmab kohustust

säilitada ja esitada tõendeid ka juhul, kui see võib päädida maksukohustuslase jaoks koormava

otsusega (MKS §-d 56–58). Kui maksukohustuslane rikub kaasaaitamiskohustust ning seetõttu

on takistatud maksustamisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, siis lasub

tõendamiskoormus maksukohustuslasel (vt Riigikohtu 05.05.2010 otsus nr 3-3-1-18-10, p

19).

14. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri ja halduskohtuga, et kaebaja ei ole täitnud

kaasaaitamiskohustust nõuetekohaselt. Kuigi kaebaja juhatuse liikme RN tervislik seisund

võis kaebajal takistada 27.01.2016 korralduse tähtaegset (05.02.2016) täitmist (maksuhalduri

nõutud dokumentide, sh sisendkäibemaksu deklareerimise aluseks olevate arvete, esitamist),

ei saa sellega õigustada dokumentide esitamata jätmist rohkem kui kuus kuud kestnud

maksumenetluse jooksul. Maksuhaldur on välja toonud, et kui jätta välja perioodid, kui RN oli

töövõimetu (26.11.2015–23.03.2016 ja 14.06.2016–13.07.2016), oli kaebaja juhatuse liikmel

endal võimalik esitada MTA 27.01.2016 korraldusega nõutud dokumente ajavahemikus

24.03.2016–13.06.2016 ja 14.07.2016–08.08.2016. MKS § 8 lg 1 paneb kaebaja juhatuse

liikmele kohustuse korraldada maksuseadustest tulenevate kohustuse tähtaegset ja täielikku

täitmist. See ei tähenda aga, et juhatuse liige peab esitama dokumendid maksuhaldurile

isiklikult, vaid selleks on võimalik volitada raamatupidajat või mõnda teist isikut. Kaebajalt

nõutud dokumendid puudutavad kahte kuud ja seega ei saa nende maht olla ebamõistlikult

3-16-2212

6(6)

suur. Kaebaja ei ole maksuhaldurile esitanud isegi asjakohaste tehingutega seonduvaid arveid,

mille alusel kaebaja eeldatavalt koostas kontrolliperioodi maksudeklaratsioonid. Kuna

maksumenetluse käik viitab sellele, et sisuliselt takistas kaebaja oma tegevusetusega

maksmenetluse läbiviimist, ei saa maksuhaldurile ette heita menetluse lõpule viimisega

kiirustamist või kaebaja ärakuulamata jätmist. Eelneva tõttu on põhjendamatud ka kaebaja

väited, et tema maksukohustus on valesti kindlaks tehtud.

15. Maksusumma määramine muutva tingimusega (MKS § 93) on põhjendatud eelkõige

olukorras, kus puudub maksukohustuse vähendamiseks vajalik nõutavas vormis dokument,

kuid maksuhalduril on alust eeldada, et maksukohustuslane suudab tulevikus puuduse

kõrvaldada. Samuti võib muutva tingimusega maksuotsus olla asjakohane näiteks olukorras,

kus maksu määramise aluseks oleva normi suhtes on käimas kohtumenetlus. Sellisel juhul on

asjakohane anda maksuotsuse adressaadile võimalus saavutada maksuotsuse muutmine või

kehtetuks tunnistamine muul viisil, kui selle vaidlustamisega kohtus (vrd Riigikohtu

16.12.2004 otsus nr 3-3-1-82-04, p 12 ja 09.12.2009 otsus nr 3-3-1-67-09, p 19). Käesoleval

juhul ei olnud tegemist sellise olukorraga.

16. Eelnevat arvestades jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel

tema enda kanda. MTA ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu

jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)