2-17-8387/58 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedVälja mõista XX-lt riigituludesse riigipoolse menetlusabi kulu 15 eurot. 15 eurot käesolevale määrusele lisatud makseinfole. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb
Legislator headnote
AI generated2-17-8387/58 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: 15 eurot käesolevale määrusele lisatud makseinfole. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ulvi Loonurm, Margo Klaar, E.E Maksing
Määruse tegemise aeg ja koht
18.04.2018, Tallinn
Kohtuasja number
2-17-8387
Kohtuasi
XX (X) kaebus
kohtutäituri
B.A
tegevusele täiteasjas nr 025/2017/672
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.11.2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX)
Puudutatud isik I (sissenõudja) Abi Kapital Grupp
OÜ (registrikood 11308362), seaduslikud esindajad
TR, MM
Puudutatud isik II kohtutäitur B.A
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus
1. Jätta Harju Maakohtu 30.11.2017 määrus muutmata.
2. Jätta XX määruskaebus rahuldamata.
3. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta XX kanda.
4. Välja mõista XX-lt riigituludesse riigipoolse menetlusabi kulu 15 eurot. 15 eurot
tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest vastavalt
käesolevale määrusele lisatud makseinfole. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb
tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates
kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
5. Keelduda määruskaebusele lisatud 04.04.2017 vara kontol arestimise akti,
määruskaebuse vastusele lisatud 21.04.2017 e-kirja ja selle saatmise kinnituse
vastuvõtmisest ning eemaldada need toimikust.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja
kättesaamisest alates.
Asjaolud ja menetluse käik
1. XX (avaldaja, võlgnik) esitas 29.05.2017 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur B.A
(edaspidi puudutatud isik II, kohtutäitur) tegevusetusele ning palus kohustada kohtutäiturit
lahendama avaldaja 17.04.2017 esitatud taotlus võlgniku pangakonto seaduses sätestatud
mittearestitavas ulatuses vabastamiseks või alternatiivselt lahendama kaebus kohtutäituri
tegevusele.
Avaldaja suhtes algatati täitemenetlus ja avati täitetoimik nr 025/2017/672. Täitemenetluse
algatamise aluseks oli Tallinna Ringkonnakohtu 15.11.2016 määrus tsiviilasjas nr 2-15-
111820
(kohtulik kompromiss, jõustus 25.11.2016) ja Abi Kapital Grupp OÜ (puudutatud isik
I/sissenõudja) avaldus. Nõude sisu: täitedokumendiga väljamõistetud võlgnevus 811 eurot,
millele lisanduvad kohtutäituri täitekulud.
Kohtutäitur tegi täiteasjas nr 025/2017/672 avaldajale 09.04.2017 teatavaks vara kontol
arestimise akti. Vaidlustatud vara kontol arestimise akti esimesel leheküljel märkis
kohtutäitur: „/.../ Juhul kui võlgnikule ei ole tagatud arestimise perioodi eest mittearestitavat
elatusmiinimumi määra, tuleb võlgnikul esitada (digi)allkirjastatud taotlus kohtutäiturile
mittearestitava määra tagastamiseks /.../.“ Samas puudus vaidlustatud vara kontol arestimise
aktis märge, kas võlgniku konto on mittearestitavas ulatuses arestist vabastatud.
Seepärast esitas võlgnik kohtutäiturile kaebused 10 päeva jooksul, st 17.04.2017 ja
19.04.2017. Avaldaja taotles vabastada AS SEB Panka kontole nr XXXXXXXXXXXXX
laekuv võlgniku sissetulek arestist ühe palga alammäära ulatuses. Juhul kui eelnev nõue
jäetakse rahuldamata, tuli taotlust käsitleda kui kaebust kohtutäituri tegevuse peale, millega
võlgnik vaidlustas 04.04.2017 vara kontol arestimise akti ja palus tunnistada see kehtetuks,
tühiseks või õigusvastaseks ning palus kohtutäituril teha uus arestimise akt. Kohtutäitur sai
avaldaja 19.04.2017 taotluse ja alternatiivse kaebuse kätte, kuid jättis selle vormikohase
otsusega lahendamata.
2. Kohtutäitur leidis, et avaldaja kaebus kohtutäituri tegevuse peale tuli jätta täies ulatuses
rahuldamata.
Kohtutäitur ei jätnud avaldaja 17.04.2017 ja 19.04.2017 edastatud taotlusele vastamata.
Kohtutäitur koostas võlgniku kaebusele vastuse ja edastas selle võlgnikule 21.04.2017 e-posti
aadressile XXX. Kirja saatmist ja võlgniku e-posti aadressile jõudmist kinnitas e-kirja eduka
edastamise automaatteade. Viidatud kirjas teatas kohtutäitur, et võlgnikule jäeti täiteasjas nr
025/2017/672 konto arestimisel mittearestitavaks üks palga alammäär kalendrikuu kohta.
Seega puudus võlgnikul vajadus kaebuse esitamiseks. Kohtutäitur toonitas, et võlgnikule
tagati üks palga alammäär mittearestitava sissetulekuna AS SEB Pangas konto arestimisest
alates. Kuivõrd avaldajale oli tagatud mittearestitav sissetulek, jättis kohtutäitur
menetlusökonoomilistel kaalutlustel lahendamata võlgniku alternatiivse nõude.
3. Sissenõudja kohtule kaebuse osas seisukohta ei esitanud.
Maakohtu määrus
4. Maakohus jättis 30.11.2017 määrusega kaebuse rahuldamata, kohtutäituri õigusabikulud
tema enda kanda ja muud menetlusosaliste menetluskulud avaldaja kanda. Kohus vaatas
avalduse läbi kaebusena kohtutäituri tegevusele ja leidis, et avalduse rahuldamiseks
puudusid alused.
Kohtutäitur jättis AS SEB Pangas kontot arestides konto ühe palga alammäära ulatuses
arestimata. See oli tõendatud elektroonilise arestimisakti väljatrüki ja AS SEB Panga
kinnitusega. Kohtutäitur selgitas eelnevat võlgnikule kirjas, mille edastas viimase e-posti
aadressile. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 10 lg-le 4 oli kohtutäituril lubatud
edastada võlgnikule teateid või muid dokumente e-kirja teel.
Kohus selgitas täiendavalt, et TMS § 10 lg 1 kohaselt peab kohtutäitur võlgnikule kätte
toimetama täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise
akti, samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ning muud
seaduses sätestatud dokumendid. TMS § 115 lg-s 3 on sätestatud, et arestimisakt edastatakse
krediidiasutusele elektrooniliselt kohtutäituritele kasutamiseks kohustusliku infosüsteemi
vahendusel. Konto loetakse arestituks, kui krediidiasutus on elektroonilise arestimisakti kätte
saanud. Võlgnikule edastab kohtutäitur arestimisakti viivitamata pärast elektroonilise aresti
seadmise kohta info saamist krediidiasutuselt. TMS § 115 lg 3 näol on tegu erinormiga TMS
§ 10 lg-s 1 sätestatud üldregulatsiooni suhtes. Kuna selles kasutatakse mõistet „edastab
kohtutäitur“, mitte „kohtutäituri toimetab kätte“, siis ei ole kohtutäituril kohustust
arvelduskonto arestimisakti kätte toimetada, vaid piisab selle edastamisest võlgnikule.
Võlgniku kaebus täituri tegevusele oli alternatiivne nõue ja kohus nõustus kohtutäituriga, et
olukorras, kus taotluse ja kaebuse esitamiseks puudus vajadus ning täitur selgitas võlgnikule,
et ta jättis mittearestitava summa kontole, puudus mistahes vajadus asuda lahendama kaebust
täituri tegevusele. Seega jättis kohtutäitur õigesti avaldaja kaebuse läbi vaatamata.
Määruskaebus
5. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja sissenõudja
menetluskulud jätta sissenõudja kanda.
Kuigi täitemenetluse elektroonilise registri andmetel ja AS SEB Panga kinnitusel jäeti
avaldaja kontole mittearestitav summa, ei kummutanud see asjaolu, et 04.04.2017
arestimisaktis puudus märge mittearestitava sissetuleku kohta. See, kuidas kohtutäitur
elektrooniliselt registris toimetas ja pangaga suhtles, ei olnud oluline. Võlgnik lähtus
arestimisaktist. Arestimisaktis puudus märge mittearestitava sissetuleku kohta. Kohtutäitur ei
lahendanud avaldaja 17.04.2017 taotlust või kaebust vormikohase otsusega. Korrektne oleks
olnud lahendada taotlus või kaebus otsusega, tühistada 04.04.2017 arestimisakt ja teha uus
arestimisakt, milles oleks märge mittearestitava sissetuleku kohta.
Lisaks kohaldas kohus valesti TMS § 10 lg-s 1 sätestatud üldregulatsiooni dokumentide
kättetoimetamise kohta. TMS § 115 lg 3 ei olnud erinormiks TMS § 10 lg 1 suhtes.
Kohtutäituril oli kohustus arvelduskonto arestimise akt võlgnikule kätte toimetada.
Vastused määruskaebusele
6. Kohtutäituri hinnangul oli maakohtu lahend seaduslik ja põhjendatud. See, et 04.04.2017
vara kontol arestimise aktis puudus märge mittearestitava sissetuleku kohta, ei takistanud
avaldajal TMS § 132 lg-s 1 sätestatud õigusi teostamast. Kohtutäituri abi 21.04.2017 e-kirja
avaldajale sai käsitleda 04.04.2017 vara kontol arestimise akti lisana, mis selgitab ja
kinnitab avaldajale mittearestitava sissetuleku tagamist.
7. Sissenõudja määruskaebuse kohta seisukohta ei esitanud.
Edasine menetluse käik
8. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5
alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu seisukoht
9. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja sellele esitatud vastusega ning kohtuasja materjaliga,
leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS §-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata.
Määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust
määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu
määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Määruskaebus
tuleb jätta rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
Kaebaja väide, et kohtutäitur ei lahendanud avaldaja 17.04.2017 taotlust või alternatiivselt
kaebust, ei olnud põhjendatud. Kohtutäitur lahendas avaldaja 17.04.2017 taotluse e-kirjaga (tl
75), kus selgitas, et avaldajale jäeti täiteasjas nr 025/2017/672 konto arestimisel
mittearestitavaks üks palga alammäär kalendrikuu kohta. Ringkonnakohus nõustub
kohtutäituriga, et antud vastust saab pidada vara kontol arestimise akti täienduseks, mis
iseenesest ei nõua uue akti vormistamist. Seega jättis kohtutäitur põhjendatult avaldaja
alternatiivse taotluse 17.04.2017 menetlusdokumendi kaebusena käsitlemiseks läbi vaatamata.
Kaebaja väide, et kohtutäitur ei toimetanud talle kätte dokumenti vara kontol arestimise akti
täiendamise kohta, ei anna samuti alust kaebuse rahuldamiseks. Kaebuse asjaoludest nähtub,
et kaebaja samastab konto arestimise akti vara arestimise aktiga, mis tuleb vastavalt TMS § 10
lg-le 1 võlgnikule kätte toimetada. Konto arestimise akti edastamise kohta on TMS-is
erinorm, s.o TMS § 115 lg 3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et TMS § 115 lg 3 järgi
ei pea kohtutäitur konto arestimisakti võlgnikule kätte toimetama, vaid üksnes selle
võlgnikule edastama. TMS § 10 lg 4 järgi teade või muu dokument, mida ei pea
menetlusosalisele kätte toimetama, kuid mis puudutab menetlusosalise õigusi, edastatakse
menetlusosalisele kohtutäituri valitud viisil. Vastavalt TMS § 10 lg 2 esimesele lausele
kohaldatakse dokumentide kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide
kättetoimetamise kohta sätestatut, kui TMS-ist ei tulene teisiti. TsMS § 3141 lg 2 sätestab, et
kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma
esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle
kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning
menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks.
Võlgnik avaldas enda e-posti aadressi XXX 17.04.2017 taotluses (tl 13-14), mistõttu ei
saanud kohtutäiturile ette heita avaldaja 17.04.2017 taotlusele vastuse edastamist viimase e-
posti aadressi kaudu. Ülal kirjeldatud põhjustel tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.
10. Ringkonnakohus keeldub määruskaebusele lisatud 04.04.2017 vara kontol arestimise
akti ning määruskaebuse vastusele lisatud 21.04.2017 e-kirja ja nimetatud e-kirja saatmise
kinnituse vastuvõtmisest TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 238 lg 1 p 2 alusel, sest vastavad
tõendid on menetlusosaliste poolt maakohtu menetluses kohtule esitatud (tl 4, 75-76).
Kuivõrd menetlusosaliste esitatud dokumendid, mille vastuvõtmisest kohus keeldub, on
esitatud elektrooniliselt, ei tagasta kohus neid menetlusosalistele.
11. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta
menetluskulud avaldaja kanda. Kohus määrab TsMS § 177 lg 1 p 1 alusel, et puuduvad
menetluskulud, mida avaldajalt välja mõista. Menetlusosalised ei esitanud menetluskulude
nimekirju, menetluskulude kandmist ei nähtu toimikust ja TsMS § 175 lg 31 järgi ei hüvitata
kohtutäituri õigusabi kulusid.
12. TsMS § 190 lg 2 sätestab, et menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma
menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või
kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Harju Maakohus on 23.08.2018
määrusega rahuldanud avaldaja menetlusabi taotluse ja vabastanud avaldaja riigilõivu 15
euro tasumisest määruskaebuse esitamisel. Kuna määruskaebus jäi rahuldamata, kuulub
avaldajalt riigituludesse väljamõistmisele avaldajale antud riigipoolne menetlusabi 15
eurot. See tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest vastavalt
käesolevale määrusele lisatud makseinfole. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb
tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates kohustuse
sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kui kohustatud isik ei täida
lahendit lahendis ettenähtud tähtaja jooksul, võib lahendi saata sundtäitmisele.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Ulvi Loonurm
Margo Klaar
E.E Maksing