2-16-16157/38 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

18. aprill 2018 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-16157

Tsiviilasi

Xxxja Xxxhagi Xxxvastu tahteavalduse andmiseks

kohustamise ja kulutuste hüvitamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja 1 Xxx(isikukood xxx)

Hageja 2 Xxx(isikukood xxx

Hagejate lepinguline esindaja Alvar Kaljurand

Kostja Xxx(isikukood xxx1)

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Anneli Aab

Menetlustoiming

menetluskulude kindlaksmääramine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kostja Xxxavaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.

2. Määrata kindlaks Xxxmenetluskulude rahaline suurus summas 2 520 eurot.

3. Välja mõista solidaarselt Xxxja Rein Karikult Xxxkasuks menetluskulud summas

2 520 eurot.

4. Kohustada

Anne-Ly

Kangurit

ja

Xxxtasuma

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt (2 520 eurot) käesoleva määruse jõustumisest kuni kohase

täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

Harju Maakohtu menetluses oli Xxxja Xxxhagi Xxxvastu tahteavalduse andmiseks

kohustamise ja kulutuste hüvitamise nõudes. Harju Maakohus jättis 14. novembri 2017

määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.

Xxxesitas 29. novembril 2017 Harju Maakohtu määruse peale määruskaebuse. Tallinna

Ringkonnakohus jättis määruskaebuse 2. veebruari 2018 määrusega rahuldamata ning teise

astme menetluskulud samuti solidaarselt hagejate kanda. Harju Maakohtu 14. novembri 2017

määrus jõustus 21. veebruaril 2018.

Kostja on esitanud taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks summas 2 637,60 eurot (sh

käibemaks). Hagejad esitasid 20. märtsil 2018 oma vastuväited kostja menetluskuludele.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise

suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et

kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra,

määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2

sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist

suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt

lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

Käesoleva tsiviilasja menetluskulud on kohtud jätnud solidaarselt hagejate kanda, mistõttu

tuleb kindlaks määrata üksnes kostja kantud menetluskulude rahaline suurus.

Kostja õigusabi kulud hõlmavad järgmisi toiminguid:

1) Kostja vastuse tähtaja pikendamise avaldus – 10 min

2) Kostja 31.03.2017 vastuse koostamine – 5h 6 min

3) Ettevalmistus 05.10.2017 kohtuistungiks – 1h 10 min

4) Kohtuistungil osalemine– 1h

5) Istungijärgne nõupidamine kliendiga – 30 min

6) Täiendatud hagiavaldusega tutvumine ja sellele vastuse koostamine – 3h 14 min

7) Määruskaebusele vastuse koostamine 4h 32 min

Kostjale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 140 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 168

eurot tund, töötundide aeg kokku 15h 42 min. Kostja on kinnitanud, et pole

käibemaksukohuslane ega saa maha arvata käibemaksu.

TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-

39-16 selgitanud, et põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata

esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind).

Kohus ei pea põhjendatud ja vajalikuks kostja vastuse tähtaja pikendamise taotluse

koostamisele kulunud aega – menetlusosalise enda risk on pöörduda esindaja poole alles

vahetult enne vastuse esitamise tähtaega ja seejärel taotleda pikendamist ning pole

põhjendatud sellega seoses tekkinud kulu väljamõistmine vastaspoolelt. Seetõttu vähendab

kohus õigusabi osutamisele kulunud töötundide aega vastavas osas (10 min).

Kohus peab põhjendatuks kostja esindaja töötunde 31.03.2017 kostja vastuse koostamiseks,

ettevalmistust kohtuistungiks ja kohtuistungil osalemise aega. Kostja vastus oli nii

menetlusõiguslikult kui ka materiaalõiguslikult asjakohane ja põhjendatud, lisaks sisaldub

vastuse koostamise ajas ka hagi ja tõenditega tutvumise aeg, mida arvestades on usutav, et

vastav aeg (5h 6 min) vastuse koostamisele kulus. Kuna kohtuistung toimus oluliselt hiljem

kirjalike seisukohtade esitamisest on põhjendatud ja vajalik kohtuistungiks ettevalmistamisele

kulunud aeg (1h 10 min), millele lisandub istungil osalemise aeg (1h). Kohus vähendab

kostjale osutatud õigusabi aega istungijärgse nõupidamise aja võrra (30 min). Arvestades, et

kohus ei andnud istungil kostjale mingeid korraldusi ning kostja ise viibis istungil, ei pea

kohus nimetatud õigusabitoimingule kulutatud aega põhjendatud ja vajalikuks.

Kohus peab põhjendatud ja vajalikuks täiendatud hagiavaldusele vastuse koostamise tööaega

(3h 14 min). Täiendatud hagiavaldus erines algsest, mistõttu ei saanud kostja tugineda üksnes

varasematele seisukohtadele – kostja seisukohad olid põhjalikud ning nii menetlus- kui ka

materiaalõiguslikult asjakohased. Seetõttu peab kohus nimetatud õigusabitoimingutele

kulunud aega põhjendatuks.

Samuti peab kohus põhjendatuks määruskaebusele vastuse koostamiseks kulunud tööaega (4h

32 min). Määruskaebusele vastuse koostamine eeldas uute menetlusnormide läbitöötamist

ning kostja on esitanud menetlusõiguslikult põhjendatud seisukohad määruskaebuse

põhjendamatuse kohta. Seetõttu ei nõustu kohus hagejate hinnanguga, et dokument üksnes

kopeerib varasemaid seisukohti ega sisalda midagi uut. Vastavalt puudub põhjus

määruskaebusele esitatud vastusele kulunud tööaega vähendada.

Eelnevat kokkuvõttes peab kohus põhjendatuks esindamisele kulunud aega kokku 15h 2

minuti ulatuses, mis on 40 minuti võrra vähem kui kostja poolt taotletud.

Kohtupraktikas on peetud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (nt

RKTKo nr 3-2-1-115-14, p 14), kuid viimastel aastatel ka suuremat tunnihinda nt 170 eurot

käibemaksuta (RKTKo nr 3-2-1-159-16, p 24). Kostjale osutatud tunnitasu määr on 168 eurot

(140 eurot käibemaksuta, millele lisandub käibemaks 20%). See vastab praktikas mõistlikuks

peetavale tunnitasu määrale. Käesolev vaidlus oli tavapärasest keerulisem tulenevalt

vaidlusele kohaldunud eriseadustest ning hageja nõuete ning nõude õigusliku aluse

ebaselgusest. Seetõttu peab kohus kostjale osutatud õigusabi tunnihinda mõistlikuks.

Arvestades põhjendatud ja vajalike õigusabitoimingute aega 15h 2 min ja kostja esindaja

töötunnihinda 168, peab kohus kostja põhjendatud ja vajalikeks õigusabikuludeks 2 520 eurot.

Kohtu arvates ei anna menetluskulude väljamõistmiseks väiksemas ulatuses alust hagejate

vastuväited. TsMS § 176 lg 1 järgi kui asi vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks menetluskulude nimekiri kohtule enne

kohtuvaidlusi. Asja läbivaatamine kohtuistungil tähendab, et menetlus on läbinud

eelmenetluse, millele viitab TSMS § 399 p 1. Käesoleval juhul pidas kohus üksnes eelistungi

ega jõudnud asja läbivaatamiseni kohtuistungil. Isegi kui TsMS § 176 lg 1 kehtiks ükskõik

missuguse istungi toimumise kohta, on Riigikohus asunud seisukohale, et olenemata TsMS

§ 176 lg 1 sõnastusest, on menetlusökonoomiliselt õigem esitada kõikide kulude nimekiri

ühekorraga, mitte mitmeetapiliselt (RKTKo nr 3-2-1-60-16, p 13). Seetõttu on kostja esitanud

oma menetluskulude nimekirjad õigeaegselt.

Kostja on esitanud 4 dokumenti, millest esimeseks kohustas kostjat seadus TsMS § 394 lg 1

ning ülejäänud 3 dokumenti vastavalt kohtu nõuetele tulenevalt hagejate poolt nõuete

täpsustamisest. Seetõttu ei saa pidada nelja dokumendi esitamist põhjendamatuks, isegi kui

nende sisu teatud määral kordus, sest dokumentide esitamise tingis hagejate dokumentide

ebaselgus ja aja jooksul täpsustumine ning kohtu nõuded.

Hagejate hinnangul esitatud fiktiivsete arvete osas märgib kohus, et vastavalt TsMS § 176 lg 6

ei pea tsiviilkohtumenetluses menetlusosaline tõendama menetluskulusid tõendavaid

dokumente, v.a kui vastava nõude esitab menetlusosalisele kohus. On tavapärane praktika, et

arveid ei allkirjastata, kostja poolt esitatud arved on väljastatud advokaadibüroo blanketil ning

korrektselt nummerdatud, mistõttu ei ole hagejate vastuväited menetluskulude tasumise nõude

tekkimise osas kohtu jaoks veenvad ega anna alust menetluskulude väljamõistmata jätmiseks.

Seega tuleb hagejatelt kostja kasuks välja mõista menetluskulud 2 520 euro ulatuses.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul

on kostja vastava taotluse esitanud.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 kohaselt

menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik