1-15-6997/92 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-15-6997

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2018. a, kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-15-6997 Kohtukoosseis Kohtunik

Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Prokurör Abiprokurör Ene Uljanova (seisukoht esitatud kirjalikult) Kriminaalasi

S S.S-i üüdimõistetu tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine

Süüdimõistetu S.S

Elukoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx: XXX garanteeritud ; töökoht (vabanemisel): puudub. Kohtuistungi toimumise aeg 11.04.2018. a (kaugkohtuistung)

RESOLUTSIOON

Jätta S.S temale Harju Maakohtu 05.10.2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-6997 karistuse

mõistetud kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 05.10.2015. a otsusega tunnistati S.S süüdi KarS § 200 lg 2 p 7, 9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3

2

võrra KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 6, mõistetud karistust Harju .

7 alusel suurendati S.S-ile Maakohtu 06.04. karistuse

2015. a otsusega mõistetud ärakandmata osa võrra. S.S-ile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Kinnipeetava karistusaeg algas 28.05.2015 peb 28.01.2019. a. . a ja lõp Vangl ei toeta S.S-i htaegselt karistuse kandmisest. a vabastamist tingimisi ennetä

P on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha S.S-i rokurör tingimisi ennetähtaegse

vabastamise koht a. Prokurör ei toeta S.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu S.S selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja ning k prokuröri seisukohaga uulanud ära S.S-i, leiab, et S.S-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.

2. S.S kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus ahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga t tingimisi enne tähtaega vangistusest ui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks vabastada, k

kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on S.S temale mõistetud karistusasjast (3 aastat 8 kuud) ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Samuti on S.S kanda jäänud karistust rohkem kui 2 kuud (KarS § 76 lg 3).

Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused S.S-i tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks karistuse kandmiselt. 3. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 S.S on kolm kehtivat kriminaalkaristust. Käesoleval ajal kannab S.S liitkaristust varavastaste süütegude, s.o grupiviisilise röövimise ja süstemaatilise varguse, samuti kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest. S.S-i kuritegelik käitumine on püsinud muutumatuna pika aja jooksul (alates ajast, mil S.S oli alaealine). S.S-i varasemast elukäigust nähtuvalt on S.S-ile

kolmel korral kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistuseks reaalne vangistus. Eelmise karistuse kandmiselt vabanes S.S septembris 2013. a, kuid juba märtsis 2014. a pani S.S toime uued kuriteod. Kohtu hinnangul on oluline seegi, et grupiviisilise röövimise, mille eest S.S käesolevalt karistust kannab, on S.S toime pandud katseajal (s.o ajal, kui S.S tuli teha üldkasulikku tööd Harju Maakohtu 06.04.2015. a otsuse

alusel). Seega vaatamata varasemalt mõistetud eriliigilistele karistustele (sh reaalsele vangistusele), pani S.S 2015. a aprillis toime grupiviisilise röövimise sissetungimisega.

3

S.S koos kaassüüdistatavaga tungis viimase tuttava korterisse, kust võtsid vägivalda

kasutades kannatanult ära mobiiltelefonid, navigaatori, sularaha autovõtmed. S.S ja

koos kaassüüdistatavaga lukustasid kannatanu tema korterisse ja lahkusid kannatanu sõiduautoga. Sellest järeldub, et S.S-ile ei ole mõistetud karistused avaldanud mingisugust mõju, kuna

S.S anemist. Seega ei ole S.S-i on vabaduses jätkanud kuritegude toimep

käitumist mõjutanud kinnipidamiskohas karistuse kandmine, ega ka vanusega kaasneva teatav

elukogemus. Seetõttu on alust arvata, et S.S-i jaoks on õiguskorrale mittevastav käitumine kooskõlas tema eluviisi, mõtlemise ja maailmavaatega. 3.2 Kohus peab positiivseks, et S.S on vangistuse jooksul osalenud vangla tööhõives ja omandanud puidupingitöölise eriala. S.S on läbinud sotsiaalprogrammid Agressiivsuse

asendamise treening ja Eluviisitreening nin - g temaga on läbi viidud vestlused põhjus tagajärg seoste analüüsimiseks. S.S on üks kehtiv distsiplinaarkaristus - määratud 19.05.2017.a temale mittekuuluvate esemete omamise eest. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt S.S tarvitab narkootikume alates 21.eluaastast.

Viimati tarvitas narkootikume enne käesolevat vangistust ja peamiseks narkootikumiks oli amfetamiin. S.S sõltuvust narkootilistest ainetest ei tunnista ning seega ei näe ka seoseid narkootikumide tarvitamise ja õigusvastase käitumise vahel. S.S-i selgitustest nähtuvalt on tal varasemalt esinenud üksnes alkoholi liigtarvitamist ja ta ei tunnetanud piire. Kuna S.S

on kuriteo toime pannud ka tingituna lisaks majandusliku kasu saamise eesmärgile

narkosõ teadvustaks endale täielikult ltuvusest, peab kohus oluliseks, et S.S

sõltuvusprobleemi ning hakkaks nägema seoseid sõltuvusprobleemi ja õigusvastse käitumise

vahel. Ainult seeläbi saab vähendada tagajärgedele mõtlematut käitumist ja

maandada S.S-ist

lähtuvaid riske uute kuritegude toimepanemiseks.

3.3 Vabanemise korral on S.S

kindel elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakonnas. Nimetatud

elukoht kuulub S.S-i tuttava xxxxxxxxxxxxx perekonnale. S.S ja

xxxxxxxxxxxx said tuttavaks viimase poja kaudu, kes kannab samuti karistust. käesolevalt Perekond soovib ja on nõus S.S vabanemisel igakülgselt toetama. S.S-i ema on surnud suhted isaga on minimaalsed. S.S-i ja õed on nõus venda nii moraalselt, kui

ka materiaalselt toetama, et vend saaks oma elu korda, kuid S.S-ile elukohta pole võimalik pakkuda. xxxxxxxxxxxxx kinnitusel on ta võtnud ühendust Põltsamaa Feliks AS-iga ning

ettevõtte on valmis S.S-ile tööd pakkuma ja selle kohta ka garantiikirja väljastama. Kohtule vastavasisulist garantiikirja esitatud ei ole. Kohus, võttes arvesse S.S-i poolt

toimepandud kuritegude asjaolusid, peab oluliseks, et S.S oleks tagatud kindel

töökoht, mis hoiaks teda igapäevaselt tegevuses ning aitaks seeläbi maandada uute kuritegude

toimepanemise riske, samuti võimaldaks saada regulaarset ja kindlat sissetulekut. Ka S.S

ise on kinnitanud, et tal leida endale uute kuritegude toimepanemise vältimiseks tuleb

töökoht. Tartu Vangla andmetel on S.S seisuga 13.02.2018. a rahalisi nõudeid ligikaudu 4768 euro ulatuses ja vabanemisfondis 195,28 eurot.

4. Kohus, võttes arvesse kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et S.S-i

tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas

õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et S.S-i tingimisi ennetähtaegset

vabastamist ei võimalda tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, osaliselt käitumine karistuse kandmise ajal, samuti osaliselt vabanemisjärgsed elutingimused, aga ka S.S-i isik. S.S tuleb mõistetud karistus lõpuni kanda.

Raina Pärn

4

Kohtunik