1-16-6940/58 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-16-6940

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

18. aprill 2018. a, kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-16-6940 Kohtukoosseis Kohtunik

Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Prokurör Abiprokurör Liane Peets Kriminaalasi

S R.R

üüdimõistetu suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamine

Süüdimõistetu R.R

Isikukood: XXX elukoht (vabanemisel): ; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg 11.04.2018. a (kaugkohtuistung)

RESOLUTSIOON Jätta karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata R.R suhtes .

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 14.09.2016. a otsusega tunnistati R.R süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust, ja KarS § 209 lg 2 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 ja KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti

R.R-ile karistuseks 2 aastat vangistust. Mõistetud ja ärakandmisele kuuluva vangistuse alguseks loeti 03.06.2016. a.

Kinnipeetava karistusaeg algas 03.06.2016. a ja lõppeb 03.06.2018. a.

Tartu Vangla edastas kohtule materjalid R.R suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Prokuröri hinnangul on R.R puhul täidetud formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks, kuid perspektiiv karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks puuudb. on vangistuse jooksul osalenud Prokurör osundab, et R.R tööhõives, läbinud

sotsiaalprogrammid ning distsiplinaarkaristused puuduvad. R.R soovib elama asuda Leedu Vabariiki.

Süüdimõistetu l jätta tema suhtes karistusjärgne käitumiskontroll R.R palus kohtu kohaldamata. R.R leiab, et selleks, et elada õiguskuulekalt, ei vaja ta kriminaalhooldaja abi. R.R soovib elama asuda Leedu Vabariiki.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ning R.R

ga kuulanud ära ja prokuröri leiab, et R.R suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud.

2. Kohus on seisukohal, et esinevad formaalsed alused R.R suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. KarS § 871 lg 1 p 1, 2 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt § s 75 sätestatule, kui KarS - isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 2 aastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ning - teda on enne nimetat alt 1- ud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähem aastase vangistusega. R.R kannab karistust Harju Maakohtu 14.09.2016. a otsuse alusel. Nimetatud otsusega tunnistati R.R süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust, ja KarS § 209 lg 2 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 ja KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti R.R-ile karistuseks 2 aastat vangistust.

Varasemalt on R.R süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 20.10.2011. a otsusega (kriminaalasi nr 1-11-10878) KarS § 199 lg 3 p 5, 9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust, KarS § 209 lg 2 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust, - ja KarS § 328 § 25 lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti R.R-ile lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Eeltoodust tulenevalt on R.R Harju Maakohtu 14.09.2016. a otsusega karistatud tahtliku kuriteo eest üle 2 aasta pikkuse vangistusega (karistus KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi). R.R saab talle mõistetud karistus kantuks 03.06.2018. a. Enne nimetatud kohtuotsust on R.R karistatud Harju Maakohtu 20.10.2011. a otsusega vähemalt ühe aastase vangistusega (karistus KarS § 199 lg 2 p 5, 9 ja § 209 lg 2 p 1 järgi). Sellega on kohtu hinnangul R.R suhtes täidetud formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

3. KarS § 871

lg 1 p 3 järgi võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt § s 75 sätestatule, kui KarS - arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

Kohus, hinnates R.R varasemat elukäiku, leiab, et R.R käitumises on välja kujunenud ilmselge kuritegelik käitumismuster, mida ei ole mõjutanud varasemalt mõistetud karistused. R.R on kriminaalkorras karistatud kokku 12-l korral (10 karistust kustunud)

ja vangistuses viibib R.R viiendat korda. Käesolevat karistust kannab R.R varavastaste süütegude, s.o varguse ja kelmuse toimepanemise eest. Vaatamata sellele, et R.R on korduvalt kandnud karistust vangistuses, on tema väitel ta just sellel korral aru saanud muudatuste vajadusest.

Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on R.R käesoleva vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi Õige Hetk tööhõives. R.R puuduvad ja osalenud vangla distsiplinaarkaristused. R.R puudub vabanemise korral kindel elukoht Eesti Vabariigis. Materjalide kohaselt ei ole R.R vanemad nõus pojale tema vabanemisel võimaldama elukohta enda juures ning on kategooriliselt keeldunud poega toetamast. R.R soovib elama asuda Leedu Vabariiki, kus ta elas ka enne käesolevat vangistust. R.R kinnitas kohtule, et tal on Leedu Vabariigis võimalus elama asuda ühele ettevõttele kuuluvasse korterisse üksnes ja tasuda tuleb tal kommunaalkulud. R.R plaanib hakata elatist teenima kasutatud autode müügiga, millega on ka varasemalt Leedus tegelenud. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on R.R seisuga 20.02.2018. a rahalisi nõudeid 6006 euro ulatuses ning vabanemisfondis 517 eurot. R.R on väljendanud valmisolekut hakata tasuma rahalisi nõudeid.

4. Kohus ei pea R.R suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist võimalikuks. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise korr uleb kohtul vastavalt KarS § 87 al t

1 - lg le 1 ja §

75 lg 1 p-le 1 määrata kindlaks alaline elukoht. R.R puudub aga vabanemisjärgselt kindel elukoht Eesti Vabariigis.

/ Raina Pärn Kohtunik