2-17-10994/50 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi 2-17-10994

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. aprill 2018. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-10994

Tsiviilasi

Kristina

Feklistova

hagi

Damika

OÜ

vastu

töövaidlusasjas nr 4-1/1030/17

Tsiviilasja hind

1 057,79 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Kristina Feklistova (isikukood: XXX; elukoht:

XXX; e-post: XXX)

Hageja esindaja riigi õigusabi korras Valli Murde (Riia

4,

Tartu

linn,

Tartu

linn,

51004;

e-post:

vmurde@gmail.com)

Kostja Damika OÜ (registrikood: 11744235; asukoht:

Anne tn 90-24, Tartu)

Kostja lepinguline esindaja Olesja Polehhina (e-post:

olesja@corporate.ee)

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Damika OÜ taotlus täiendavate tõendite väljanõudmiseks.

2. Rahuldada hagi.

3. Välja mõista Damika OÜ-lt Kristina Feklistova kasuks saamata jäänud töötasu ja

puhkusehüvitis netosummas 802,27 eurot.

4. Välja mõista Damika OÜ-lt Kristina Feklistova kasuks viivis põhinõudelt 802,27 eurolt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses alates 01.04.2017. a kuni

põhinõude täitmiseni.

Menetluskulud

5. Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi

õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks.

6. Määrata vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde tasu suuruseks tsiviilasjas 2-17-10994

Kristina Feklistova esindamise eest 780 eurot (sh käibemaks) riigi arvel.

7. Jätta menetluskulud Damika OÜ kanda.

8. Välja mõista Damika OÜ-lt Kristina Feklistovale riigi õigusabi korras määratud esindaja

tasu 780 eurot (s h käibemaks) riigi kasuks.

Riigi õigusabi kulud tuleb tasuda 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest. Raha

tasumiseks vajalikud andmed on märgitud käesolevalt otsusele lisatud makseinfo lehel.

Kui kohustatud isik ei ole kohtumäärust täitnud riigituludesse väljamõistetud riigi õigusabi tasu

osas

määruses

sätestatud

tähtaegadel,

võib

kohtumääruse

saata

sundtäitmisele.

Riigi õigusabi tasu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda riigi õigusabi tasu tasumiseks

kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

9. Toimetada otsus kätte pooltele, vandeadvokaadi vanemabile Valli Murdele ning tasu

väljamaksmise korraldamiseks Eesti Advokatuurile. Saata lahend Riigi Tugiteenuste

Keskusele ja Justiitsministeeriumile.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

Menetluse käik

Töövaidluskomisjoni menetluses oli Kristina Feklistova avaldus Damika OÜ vastu,

töövaidlusasjas nr 4-1/1030/17.

Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses palus Kristina Feklistova Damika OÜ-lt välja mõista

saamata jäänud töötasu, välislähetuse päevaraha, puhkusetasu ja ületundide lisatasu. Pärast

menetluse käigus nõuete täpsustamist taotles avaldaja Damika OÜ-lt välja mõista saamata

jäänud töötasu ja puhkusekompensatsioon summas 802,27 eurot (neto) ja viivise eelnimetatud

summa tasumisega viivitamise eest.

Töövaidluskomisjon rahuldas 19.07.2017 otsusega Kristina Feklistova töövaidlusavalduse

Damika OÜ vastu ning mõistis Damika OÜ-lt välja Kristina Feklistova kasuks saamata jäänud

töötasu ja puhkusehüvitise (lõpparve) kokku netosummas 802,27 eurot ja viivitusintressi

lõpparve ülekandmisega viivitatud 103 kalendripäeva eest 18,54 eurot. Töövaidluskomisjon

leidis, et 1450-eurose kuutöötasu kokkulepe (koos ületunnitasuga) töötaja ja tööandja vahel on

reaalne ja mõistlik, mistõttu töötaja nõue tuleb töötaja arvutuskäigu alusel rahuldada.

Damika OÜ (kostja) esitas Tartu Maakohtule 19.07.2017 taotluse Tööinspektsiooni

töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina, taotledes

muuhulgas töövaidluskomisjoni otsuse tühistamist täies ulatuses.

Hageja nõue ja põhjendused

Kristina Feklistova esitas 29.09.2017 Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub Damika

OÜ-lt välja mõista hageja kasuks saamata jäänud töötasu summas 2302,27 eurot (neto) ja

viivise 181 päeva eest summas 92,31 eurot ning kohustada kostjat deklareerima ja tasuma kõik

hagejaga seotud deklareerimata ja tasumata jäänud riiklikud maksud. Tartu Maakohus võttis

24.10.2017 määrusega Kristina Feklistova hagi Damika OÜ vastu menetlusse.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled töölepingu, mille järgi alustas hageja tööd kostja juures

alates 23.01.2017. Töökoht asus Jaapanis Nagasaki linnas, töö sisuks olid siseviimistlustööd.

Vaatamata töölepingu p-s 1.4 sätestatud tööaja kestusele 8 tundi päevas, kokku 40 tundi

nädalas, töötas hageja 10 tundi päevas, kokku 60 tundi nädalas. Kostja lubas tasuda lisatasu

sularahas iga töötatud kuu eest vähemalt 1000 eurot, mis pidi lisanduma töölepingus kokku

lepitud töötasule (450 eurot, neto) ja päevarahale. Kostja ei ole jaanuaris töötatud päevade eest

tasunud. Lisatasu maksti sularahas 1000 eurot veebruari kuu eest, märtsis töötatud aja eest

maksti sularaha lubatust vähem. Tööleping lõpetati poolte kokkuleppel alates 01.04.2017. Kõik

hageja töötamist tõendavad dokumendid (s.h palgalehed, tööaja arvestuse dokumendid) on

kostja käes. Pärast avalduse esitamist töövaidluskomisjonile selgus hagejale, et kostja on jätnud

deklareerimata kokkulepitud jaanuarikuu töötasult kohustuslikud maksud.

03.11.2017 esitas Kristina Feklistova Tartu Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku

esindamiseks kohtueelses menetluses ja kohtus. Kohus andis 15.11.2017 määrusega Kristina

Feklistovale riigi õigusabi hageja esindamiseks tsiviilasja 2-17-10994 menetluses kohustusega

hüvitada osamaksetena täielikult riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

Hageja esindaja edastas 08.01.2018 hagivalduse tervikteksti, milles täpsustas hageja nõuet

mõista välja Damika OÜ-lt hageja kasuks saamata jäänud töötasu koos puhkusehüvitisega

993,61 eurot ning viivis põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 järgi iga tasumisega

viivitatud päeva eest alates töölepingu lõpetamisest 01.04.2017 kuni võla täieliku tasumiseni.

Hageja leiab, et töötaja on töösuhtes nõrgem pool, kelle tõendamiskoormus on Riigikohtu

avaldatud seisukohtade kohaselt väiksem. Kuna kostja ei suuda tõendada, et poolte vahel

eksisteeris muu kokkulepe töötasu suuruse kohta, tuleb lähtuda hageja kui nõrgema poole

arvestusest. Hageja oleks pidanud Jaapanis töötades saama Jaapanis kehtivat miinimumpalka

ning ei ole eluliselt usutav, et töötaja sõidab Jaapanisse tööle kui tema töötasuks on Eestis

kehtiv töötasu palga alammäär.

Hageja hinnangul tuleb täpsustada Damika OÜ ja LCL Engineeringu kui tegeliku tööandja

vahelisi kokkuleppeid töö teostamise osas ning taotleb kohtult Damika OÜ kohustamist

vastavate tõendite esitamiseks. Lisaks taotleb hageja hagejaga koos töötanud Dmitri Luppovi ja

Sergei Karpovi tunnistajatena ülekuulamist kohtuistungil selgitamaks tööaja korraldust

ehitusobjektil ja kokkuleppeid kostjaga töötasu suuruse ja maksmise korra osas.

Kostja seisukoht

Kostja palub 24.01.2018 vastuses hagiavaldusele jätta hagiavaldus rahuldamata.

Hageja on esitanud nõude 993,61 euro tasumiseks, kuid hageja seni esitatud arvutuskäikudelt

nähtuvalt on hageja nõue 802,27 eurot, mistõttu hagejal tuleb oma nõuet täpsustada.

Kostja ei nõustu hagejaga, et poolte vahel oli kokkulepe ületundide eest sularahas 1000 euro

maksmiseks. Kokkuleppe kohaselt on pooled kokku leppinud töötasus 450 eurot (neto) kuus,

millele lisandus päevaraha 32 eurot/päev. Ületundide maksustamine toimub seaduses

ettenähtud korras, mille kohaselt ületundide eest makstakse töötajale 1,5 kordset töötasu

lähtudes töötajaga kokku lepitud töötasust 450 eurot. Ei ole eluliselt usutav, et tööandja sõlmiks

töötajaga enda jaoks kahjuliku kokkuleppe, mille kohaselt tuleks ebamäärase hulga töötundide

eest tasuda töötajale kordades suuremat tasu kui seda näeb ette kehtiv seadusandlus.

Kui kohus nõuab kostjalt hageja kasuks välja töötasu tõendamata ületundide eest, palub kostja

arvestada kokkulepitud töötasu, hageja poolt saadud vabade päevade kui ka enammakstud

töötasuga saadud vabade päevade eest.

Kostja leiab, et pooled võivad küll ületunnitöö tegemises kokku leppida, kuid see ei saa olla

planeeritud ning peab olema erakorraline ja ajutine. Arvestades ületunnitöö tasustamise

põhimõtteid (1,5-kordne töötasu) tulnuks hagejal tööd teha vähemalt 16 tundi päevas, et saada

tehtud ületunnitööde eest igakuiselt 1000 eurot kuus.

Hageja leiab, et ta pidanuks saama vähemalt Jaapanis kehtivat miinimumpalka ja toob välja

ehitaja keskmise töötasu Jaapanis. Samas ei ole hageja selgitanud, kuidas on seostatud

minimaalne töötasu Jaapanis ja hageja poolt toodud ehitaja palk. Hagejal puudub ehitusalane

haridus ja tegemist ei ole ehitaja ega samastatava kutseharidusega isikuga, seega ei olnud

hageja õigustatud saama Jaapanis ehitajale makstavat töötasu. Hageja töötasu 450 eurot kuus ja

päevaraha ca 1000 eurot kuus on kostja hinnangul samastatav Jaapanis so Nagasakis

makstavate miinimumtöötasudega. Kostja hinnangul oli töölepingu sõlmimine töötasuga 450

eurot kuus ja sellele lisanduv päevaraha iga kalendripäeva eest hageja teadlik vabatahtlik otsus

ning nimetatud summast tuli hagejal kanda vaid kulutused toidule, kuna kostja kandis hageja

transpordi- ja majutuskulud Jaapanis.

Olukorras, kus hageja leiab, et tema tegelik tööandja oli LCL Engineering, tuleks kohtul

hagiavaldus jätta läbi vaatamata, kuna hagi on esitatud vale kostja vastu.

Kostja taotleb töötingimuste selgitamiseks tunnistaja Maria Dorohhina ülekuulamist ning

taotleb kohtult erinevate dokumentide väljanõudmist, millega kostja soovib tõendada hageja

ehitusalase kvalifikatsiooni puudumist, hageja majanduslikku olukorda enne kostjaga

töölepingu sõlmimist ja hageja tegelikku töötasu käesolevalt.

Hageja vastus kostja seisukohtadele

Hageja esitas 05.02.2018 vastuse kostja seisukohtadele, milles leiab, et kostja vastus ei vasta

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 394, kuna selles puuduvad põhjendused ja neid

kinnitavad tõendid. Puuduste tõttu ei ole hagejal võimalik kostja esitatut ümber lükata või

seisukohtadele vastu vaielda, mistõttu annab see aluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega.

Kui kohus leiab, et kostja 24.01.2018 esitatud dokumenti saab lugeda kostja vastuseks hagile,

taotleb hageja Damika OÜ seadusliku esindaja Andrei Tjunini vande all ütluste andmiseks

kohustamist kohtuistungil.

27.02.2018. a kohtuistung

Kohus kuulas vande alla üle Dmitri Luppovi (isikukood XXX, Damika OÜ endine töötaja),

Maria Dorohhina (isikukood XXX, Damika OÜ endine töötaja), Kristina Feklistova (isikukood

XXX, hageja) ja Andrei Tjunini (isikukood XXX, kostja seaduslik esindaja).

Kohus jättis rahuldamata taotluse asjassepuutumatute dokumentide: LCL Engineering ja

Damika OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingu ja Damika OÜ pangakonto väljavõtte

väljanõudmiseks ning andis pooltele täiendava tähtaja kohtuvaidluse teeside ja menetluskulude

aruannete esitamiseks.

Hageja lõppseisukohad

Hageja jääb hagi juurde ning palub rahuldada hagi hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses. Antud tsiviilasjas on vaidlus selle üle, kui suures ulatuses pidi

kostja hagejale tasuma praamiehitusel Nagasakis, Jaapanis tehtud töö eest ajavahemikul 25.01.-

25.03.2017. Hageja kui tööandja ei ole kohtule esitanud dokumente, millest nähtuks vähemalt

hageja tööaja arvestus ja andmed hagejale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva

töötasu kohta ning muid hagejat või töösuhet iseloomustavaid teatisi, kuid just nende alusel

saab hageja kinnitada tegelikult töötatud aega ja kohustuslikku töötasu suurust vaidlusaluse

perioodi eest.

Hageja leiab, et töövaidluskomisjoni otsusega, tunnistaja Dmitri Luppovi ja hageja vande all

antud ütlustega ning LCL Engineering töötundide arvutamise lehega on tõendatud, et kostja

jättis hagejale maksmata teenitud töötasu ja puhkusehüvitise summas 993,61 eurot.

Hageja jääb oma nõuete juurde, paludes kohtul välja mõista Damika OÜ-lt hageja kasuks

saamata jäänud töötasu koos puhkusehüvitisega kokku 993,61 eurot ning viivise tasumata

põhinõudelt alates 01.04.2017 kuni võla täieliku tasumiseni.

Koos lõplike seisukohtadega esitab hageja esindaja riigi õigusabi korras taotluse riigi õigusabi

tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks kogusummas

780,00 eurot.

Kostja lõppseisukohad

Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja jääb kõigi enda varasemalt avaldatud

seisukohtade juurde.

Hageja nõue on ebaselge. Kui varasemalt kohtueelses ja kohtumenetluses on hageja väitnud, et

lisaks töölepingus kokkulepitud töötasule kohustus kostja tasuma talle sularahas 1000 eurot iga

töötatud kuu eest, siis kohtuistungil vande all antud ütluste kohaselt ei lepitud kokku kindlas

lisatasu summas, vaid poolte vahel oli kokkulepe tasuda hagejale 12 eurot töötunni eest ning

nimetatud tunnitasu sisaldas nii töötasu (s.h ületunnitöö) kui ka päevaraha. Hageja

vastuolulised väited kokkulepitud töötasu kohta kinnitavad, et tegelikkuses ei ole pooled

sõlminud muid kokkuleppeid, peale kirjalikus töölepingus märgitu.

Hageja ja tema kutsutud tunnistajate väited tööaja ja ületunnitöö tegemise kohta on

vastuolulised, samuti on töötajatel erinev arusaam tööaja alguse ja lõpu kohta. Hageja on

väitnud, et töötas umbes 10 tundi päevas. Ei ole usutav olukord, kus töötajaga lepiti kokku

ületunnitöö tegemises, kuid töötajal on töötunnid fikseerimata, et nende tasustamiseks saaks

esitada tööandjale nõude. Kuna kõigi töötajate kinnitusel ei kuulunud lõunapaus tööaja hulka,

ei saanud töötajate väljatoodud kellaaegadest lähtudes tööpäeva pikkus olla 10 tundi.

Hageja on kinnitanud, et tutvus poolte vahel sõlmitud töölepingu tingimustega enne lepingu

allkirjastamist ning seda allkirjastades on nõustunud töötasuga 450 eurot (neto) kuus, millele

lisandub päevaraha 32 eurot iga kalendripäeva eest. Hageja on allkirjastanud töölepingu

vaatamata sellele, et töölepingus puudus väidetav telefoni teel saavutatud kokkulepe töötasu

maksmise kohta 12 eurot tunnis.

Hageja on avaldanud vastuolulisi andmeid enda töötasu kohta enne Jaapanisse tööleasumist ja

käesolevalt Soomes maalrina töötades. Kostja hinnangul on käesoleva asja õigeks ja õiglaseks

lahendamiseks oluline välja nõuda hageja töötasu andmed ja kehtiv tööleping. Kostja loobub

tunnistaja ülekuulamise ja hageja kutseharidust tõendavate dokumentide väljanõudmise

taotlusest, kuid palub lahendada taotlused Maksu- ja Tolliametilt tõendi väljanõudmiseks

hageja töösuhete ja saadud töötasu kohta perioodil 1.09.2016 – 31.12.2016 ning hageja konto

väljavõtte nõudmiseks osas, mis puudutab töötasu saamist perioodil 1.09.2017 – 31.12.2017 ja

kehtiva töölepingu väljanõudmiseks.

Hageja näol on tegemist mitte alles tööturule sisenenud isikuga, kes töökogemuse puudumise

tõttu ei oskaks tööturul käituda. Kostja hinnangul on hageja kirjalikud ja kohtuistungil antud

väited vastuolulised ning seega ebausaldusväärsed. Hageja soovib kostjalt saada väidetavalt

vähemmakstud töötasu, samas ei oma hageja ettekujutust sellest, kui suur see töötasu pidi

olema, kas 1000 eurot iga kuu eest või 12 eurot tunnis.

Kostja esitab avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks kogusummas 2345,35 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus jätab rahuldamata kostja taotlused Maksu- ja Tolliametilt tõendi väljanõudmiseks

hageja töösuhete ja saadud töötasu kohta perioodil 1.09.2016 – 31.12.2016 ning hageja

konto väljavõtte nõudmiseks osas, mis puudutab töötasu saamist perioodil 1.09.2017 –

31.12.2017 ja kehtiva töölepingu väljanõudmiseks.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 238 lg 1 esimese lause kohaselt võtab kohus

vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja

lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Käesolevalt on vaidlus selle üle,

kui suurt töötasu oli hageja õigustatud saama töösuhtes tööandja Damika OÜ-ga.

Tulenevalt vaidluse esemest ei ole kohtu hinnangul asjassepuutuvad hageja eelnevat ja

käesolevat töösuhet puudutavad tööülesandeid, töötasu või töötingimusi kajastavad

andmed või hageja poolt enda muude töösuhete kohta avaldatud informatsiooni

vastuolulisus, mistõttu jätab kohus rahuldamata kostja taotluse hageja teisi töösuhteid

iseloomustavate dokumentide väljanõudmiseks.

2. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.

3. Käesolevalt puudub vaidlus selles, et hageja ja Damika OÜ vahel sõlmiti kehtiv tööleping

(tl 46), mille kohaselt asus hageja tööülesandeid täitma alates 23.01.2017 Jaapanis.

Tööleping lõpetati poolte kokkuleppel alates 01.04.2017 (tl 50). Vaidlus puudub ka selles,

et töötaja on töölepingu kehtivuse perioodil tööülesanded täitnud. Poolte vahel on vaidlus

selles, kui suur oli poolte kokkulepitud töötasu ja kas tulenevalt kokkulepitust on hagejal

õigus nõuda saamata jäänud töötasu. Kohus on menetlusse võtnud hageja nõude saamata

jäänud töötasu ja puhkusehüvitise ning tasumata summalt viivise väljamõistmiseks.

4. Kohus leiab, et töölepinguseaduse (TLS) § 5 lg 1 p 5 kohaselt on töötasu töö eest makstav

tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt

makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutumise aeg

(palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed. TLS § 40 lg

2 kohaselt on töötajal õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist.

Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha. Riigikohus on

korduvalt väljendanud seisukohta, et töölähetuse päevaraha ei ole käsitatav palgana ning

päevarahana tehtud väljamakseid tuleb käsitada palgatuluna vaid olukorras, kus

töölähetused ei ole tuvastatud (vt Riigikohtu 7.12.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-11, p

20). Kuna käesolevalt ei ole vaidluse all, et töötaja on tööülesandeid täitnud väljaspool

Eestit, ei saa töötajale makstud päevaraha käsitleda töötasuna TLS § 5 lg 1 p 5 mõistes.

Poolte vahel sõlmitud töölepingu p-i 3.1 kohaselt oli töötaja töötasu 450 eurot kuus (neto),

mida

makstakse

üks

kord

kuus

pangaülekandega

pangaarvele.

Hageja

on

töövaidluskomisjonis ja kohtumenetluses selgitanud, et poolte vahel oli lisaks kokkulepe

kuutasuna vähemalt 1000 euro maksmiseks sularahas ning osaliselt on kostja

sularahamakseid teinud. Kostja on eitanud osaliselt töötasu sularahas maksmise

kokkuleppe olemasolu.

5. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt,

täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise

esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muuhulgas poolte kokkuleppeid

tõendamise kohta. Riigikohus on märkinud, et töösuhtes on töötaja nõrgemaks pooleks ja

kokkulepete kirjalik vormistamine on eelkõige tööandja kohustus. Kohus peab tegeliku

töötasu määra tuvastamisel tõendeid hinnates arvestama lisaks kirjalikele tõenditele ka

töötaja väiteid (vt Riigikohtu 11.01.2006 otsus tsiviilasjas 3-2-1-124-05, p 12).

Käesolevalt tuleb lisaks dokumentaalsetele tõenditele kohtul arvestada tunnistajate ja

menetlusosaliste vande all antud ütlustega. Kohus leiab, et tõendeid kogumis hinnates tuleb

jaatada töövõtja ja tööandja vahel töötasu osaliselt sularahas tasumise kokkuleppe

olemasolu. Sularahas töötasu saamist on kinnitanud vande all nii hageja kui tunnistaja D.

Luppov. Kohus loeb vande all antud ütlustega sularahas töötasu tasumise tõendatuks.

Eelkõige ei ole kohtule eluliselt usutav, et töötaja on nõus pikemat aega välismaal viibides

töötama töötasu alammäära lähedase 450 euro eest kuus, seda isegi juhul, kui töötajal

puuduks ehitusalane kvalifikatsioon. Asjaolu, et kruiisilaevade ehitamise sisetöödele

värvatakse inimesi tegelikult kõrgema töötasu eest, kajastab ka hagiavaldusele lisatud

tööpakkumiskuulutus (tl 68-69) ja ajaleheartikkel (tl 70-73). Kohus ei saa nõustuda kostja

seisukoha ja väidetavalt tavapärase praktikaga, mille kohaselt töötajate jaoks ongi

töötasuks nii lepingujärgne töötasu alammäära lähedane töötasu liidetuna välislähetuse

päevarahaga ning eraldi boonusena näha tööandja kulul maailma. Kostja tunnistaja

Maria Dorohhova on vande all selgitanud, et teenis Jaapanis koos päevarahaga ca 1700

eurot. Kohus leiab, et tunnistaja ei saanud aru, et päevaraha ei ole töötasu. Kostja on

kogu menetluse vältel tuginenud pooltevahelises töölepingus märgitule, esitamata kohtule

tööaja- ja palgaarvestust kajastavaid dokumente.

6. Hageja on esitanud nõude saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitise 993,61 euro

väljamõistmiseks. Vastavalt hagiavalduses esitatud selgitustele (tl 158) ja hageja esitatud

arvutuskäigule (tl 52) pidi kostja talle välja maksma töötasu koos puhkusehüvitisega

5626,64 eurot, kuid tööandja on tasunud 4824,37 eurot järgmiste osamaksetena:

- 1580 eurot pangaarvele, lepingujärgne töötasu ja päevaraha, veebruar 2017 (tl 55);

- 1712 eurot pangaarvele, lepingujärgne töötasu ja päevaraha, veebruar 2017 (tl 55);

- 1000 eurot sularahas;

- 500 eurot sularahas;

- 32,37 eurot pangaarvele, lõpparve tasumata osa ja viivised (tl 57).

Arvutustest nähtuvalt on hagejal saamata 802,27 eurot (neto), hagiavalduses märgitud

summa sisaldab netotöötasult tööandja poolt tasutavaid kohustuslikke makseid.

Töövaidluskomisjoni 19.07.2017 otsusega (tl 28-34) on hageja kasuks kostjalt välja

mõistetud saamata jäänud töötasu netosummas 802,27 eurot. Kuigi hageja taotleb

hagiavalduses saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitise väljamaksmist 993,61 eurot,

leiab kohus, et põhjendatud on välja mõista kostjalt hageja kasuks saamata jäänud töötasu

ja puhkusehüvitis 802,27 eurot s.o netotasus.

7. VÕS § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita poolte vahel kokkulepitud tähtpäevaks. VÕS §

100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1

alusel on võlausaldajal õigus nõuda kõrvalnõudena viivise tasumist alates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni seaduses või lepingus sätestatud

määras. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist seadusjärgses määras alates 01.04.2017

kuni võla täieliku tasumiseni. Kohus nõustub hagejaga viivise arvutamise alguskuupäeva

osas, kuid märgib, et viivist tuleb arvutada tasumata summalt 802,27 eurot s.o. võlgnetava

töötasu ja puhkusehüvitise netosummalt.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse

korral

määrab

kohus

kindlaks

menetluskulude

proportsionaalse

jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Kohus andis 15.11.2017 määrusega Kristina Feklistovale riigi õigusabi hageja esindamiseks

tsiviilasja 2-17-10994 menetluses kohustusega hüvitada osamaksetena täielikult riigi õigusabi

tasu ja riigi õigusabi kulud. Osamaksete arvu ja tasutavate rahasummade suuruse määrab kohus

kindlaks pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist. Hageja esindaja riigi õigusabi korras esitas

12.03.2018 taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse

kindlaksmääramiseks kogusummas 780,00 eurot.

TsMS § 219 lg 6 esimese lause kohaselt saab kohtu määratud advokaat tasu riigi arvel riigi

õigusabi seaduses ettenähtud ulatuses ja korras. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg 7

kohaselt kontrollib riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur

advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel

kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks

tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele

kuuluvad kulud.

RÕS § 22 lg 6 kohaselt määratakse riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude

hüvitamise ulatus kindlaks RÕS § 21 lg 3 nimetatud tasude ja kulude korra alusel, mis kehtis

vastava tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal.

Vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde esitas taotluse määrata oma tasu suuruseks koos

käibemaksuga 780,00 eurot: istungitel osalemine (19.12.2017 ja 28.02.2018 kokku 5 h),

materjalidega tutvumine ja esindatavaga nõupidamine (11.12.2017, 2,5 h), kohtupraktika

analüüs ja hagiavalduse täpsustuse koostamine 07.01.2018, 4 h), kostja vastusega tutvumine ja

arvamuse koostamine (04.02.2018, 1,5 h) ning seisukoha koostamine (12.03.2018, 1,5 h).

Justiitsministri 26.07.2016.a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu

arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude

hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ kuni 28.01.2018 kehtiva

redaktsiooni § 10 lg 4 kohaselt on tasu riigi õigusagi osutamise eest tsiviilasja kohtuistungil 20

eurot iga poole tunni kohta ning alates 29.01.2018 kehtiva redaktsiooni sama sätte kohaselt 25

eurot iga poole tunni kohta. Eelnimetatud määruse § 10 lg 3 kuni 28.01.2018 kehtiva

redaktsiooni kohaselt on tasu riigi õigusabi osutamise eest hagimenetluses, sealhulgas

hagiavalduse koostamine ja esitamine, kuid välja arvatud kohtuistungil osalemine 20 eurot iga

poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 400 euro ühes kohtuastmes ning alates 29.01.2018

kehtiva redaktsiooni sama sätte kohaselt 25 eurot iga poole tunni kohta kuid kokku mitte üle

500 euro ühes kohtuastmes. Sama määruse § 1 lg 10 kohaselt kui advokaat osutab õigusteenust

advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule ja riigi

õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja

olemust ning mahtu arvestades on riigi õigusabi osutamiseks tehtud toimingud ning esindaja

ajakulu põhjendatud ning vastavuses määruses sätestatud tasumääradega.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde tasu ja kulude

suuruseks Kristina Feklistovale õigusabi osutamise eest tsiviilasjas nr 2-17-10994 tuleb määrata

780,00 eurot (koos käibemaksuga).

TsMS 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi

osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või

riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult

välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab

hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud,

mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab

kohus hagi rahuldamise korral riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Käesolevalt

rahuldab kohus Kristina Feklistova hagiavalduse tervikuna, mistõttu tuleb menetluskulud jätta

Damika OÜ kanda. Hagiavalduse esitamine oli riigilõivu vaba riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 1

tulenevalt. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt mõista riigi kasuks välja hagejale riigi õigusabi

korras määratud esindaja tasu 780,00 eurot (koos käibemaksuga).

TsMS § 179 lg 5 alusel tuleb raha tasuda 15 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest. Kui

avaldaja ei täida kohustust määruses märgitud tähtpäevaks, võib määruse saata TsMS § 179 lg

6 järgi sundtäitmisele. TsMS § 179 lg 9 kohaselt tuleb nõude tasumisega viivitamise korral

tasuda kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Miilaste

Kohtunik