1-16-1521/43 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

1-16-1521

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. september 2017, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Tõlk Kaie Kaseorg Alla Korkin Prokurör Ene Uljanova (kirjalik seisukoht) Kriminaalasja number 1-16-1521 Kriminaalasi Tartu Vangla materjalid I.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Kinnipeetav

I.K isikukood: XXX; asukoht: XXX XXX , vabanemisjärgne elukoht: . Karistuse kandmise algus 15.03.2016 ja lõpp 27.04.2018 Kaitsja Ei soovi Kohtuistungi toimumise aeg Kaugkohtuistung 7.09.2017 RESOLUTSIOON

Jätta 15.märtsi I.K temale Tartu Maakohtu 2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-1521

mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai idl k h d õi idi d

ASJAOLUD JA

MENETLUSE KÄIK

I.K on Tartu Maakohtu 15. 2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-1521 märtsi

tunnistatud süüdi KarS § 331 järgi ja karistatud 1 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel

suurendati mõistetud karistust I.K-le Harju Maakohtu 28.04.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-

70 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 1 kuu ja 5 päeva vangistuse võrra 22.02.2016 seisuga ning kohtuotsuste kogumis mõisteti I.K-le liitkaristuseks kohtuotsuse kuulutamise seisuga 2 aastat, 1 kuu . ja 12 päeva vangistust

09.08.2017 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava I.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 11 korda

(neist kaheksa kustunud), reaalset vangistust kannab neljandat korda. Isiku kuriteod

varieeruv kannab varguse ja relvas ad. Käesolevat vangla karistust tatud röövi katse ning

kehalise v ana narkootilise aine äärkohtlemise eest, lisaks süüdimõistetud kinnipeetav

tarvitamise eest. Eelnevalt (1989-2010) on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude(ka

avalik vargus ne), samuti avaliku korra raske rikkumise, ja mootorsõiduki ärandami võimuesindajale vastuhaku, kahel korral suures koguses narkootilise aine omandamise ja XXX vanglas. Kuriteod on jätkuvalt vägivaldsed. Kuriteod on toime pandud valdavalt materiaalse

kasu saamise ka alkoholi eesmärgil. Soodusteguriks isiku uimastisõltuvus, varasemalt

kuritarvitamine ja isiku kriminaalsed hoiakud. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on 7:

02.06.2017, noomitus - 06.06.2017, kartse - töökohustuse eiramine; r 3 ööpäeva tööst keeldumine; 30.03.2017, isikliku elektriseadme kasutamise keelamine 10 - aviisakas päeva eb

käi – tumine ametnikuga; 05.12.2016, pikaajalise kokkusaamise keeld ametniku korralduse

eiramine; 15.11.2016, isikliku elektriseadme kasutamise keelamine - ametniku korralduse eiramine (riietuda korrektselt); 18.10.2016, noomitus - hoidis kambris rikutud turvakleebisega televiisorit; 31.10.2016, kartser 6 -

ööpäeva solvavate väljendite kasutamine.

Kinnipeetav osales ajavahemikul 19.09.2015 kuni 26.11.2015 tervise tugigrupis. Töötas grupis

korralikult, osales aktiivselt, hinnang on positiivne. Isiku teadlikus sõltuvuse olemusest on

tõusnud. Näeb uimastitarbimise seosest seadusvastase käitumisega ja tarvitamise mõju käitumisele ja tervisele. ITK s planeeritud riigikeel õpe tasemal A - -1, kursused antud tasemel

algasid 19.01,16, ei alustanud õpinguid alamotiveerituse tõttu. Septembris 2016 alustas õpinguid TKHK puidupingitöölise erialal. Katkestas õpingud, puudus pidevalt koolist. Tema sõnul ei tulnud õppetööga toime, kuna õpe toimus eesti keeles ja ei saanud aru. Alates 13.10.16

alustas osalemist sõltuvuskäitumise muutmise motivatsiooni esile kutsuvas reintregatsiooni

programmis XXX. Osalemine katkestatud läbi viija poolt alamotiveerituse tõttu Töövihiku tagasilanguse ennetamine täitmine ja analüüs. Töövihik praktiliselt täitmata. Isik leiab, et on vastu võtnud otsuses enam narkootikume mitte tarvitada ning sellest piisab. Kõige enam loodab

lähedaste toele, rasketel hetkedel maandab pingeid sportimise, mediteerimise ja televiisori vaatamisega. Tagasilanguse protsessi analüüs puudulik, vastumõtted tagasilanguse ennetamise

võtetele pinnapealsed ja abstraktsed. Treeningplaani ei koostanud. Korduvalt määratud

majandusabitöödele. Siiani töötanud ei ole, korduvalt vabastatud tervislikel põhjustel. Peale töövabastuse lõppu ikkagi töökohustust täitma ei asunud.

Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik risk vanglas ning kõrgohtlik risk ühiskonnas.

Ohustatud ühiskond tervikuna, isikud, kellega tekib konflikt. Kaaskinnipeetavad, vangla

julgeolek. Ohtlikkus seisneb vägivalla kasutamises enesekehtestamiseks, aga ka võimalikus

konflikti provotseerimises. Vägivalla kasutamises materiaalse kasu saamiseks. Narkootilise

aine levikule kaasa aitamises. Vanglas narkootikumide tarvitamisega seadis ohtu vangla

julgeoleku. Oht on tõenäolisem, kui tarvitab joovastavaid aineid. Alkoholijoobes maandab

negatiivseid emotsioone vägivallaga, narkojoobes väidetavalt ei teadvusta oma tegevust,

kasutab vägivalda kontrollimatult, harjumusest. Ohtlikkust suurendab isiku kuritegelikud hoiakud ja sidemed. Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 59%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 56%, uue seksuaal ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 5 aasta jooksul

on 41- 62%. Arvestades kinnipeetava staatilistel ja dünaamilistel näitajatel põhinevat uue

kuriteo toime panemise tõenäosuse hindamise tulemust ei toeta Tartu Vangla I.K vabastamist enne tähtaega.

Kriminaalhooldusametniku arvamus I.K lähivõrgustikku kuuluvad abikaasa Z. S., ema N. F., isa S. F. ning õde N. L. I.K suhted lähivõrgustikuga on head ja toetavad. Kinnipeetava lähedaste sõnul suhtleb I.K vangistuse ajal kõikide pereliikmetega. Lähivõrgustik on nõus igati toetama kinnipeetavat peale vanglast vabanemist. Z. S. sõnul on ta kinnipeetavaga abielus alates 2003.a. Ühiseid lapsi ei ole. Kinnipeetaval on eelmisest kooselust täiskasvanud poeg A. F. Kinnipeetava

abikaasa sõnul suhtleb I.K Kinnipeetava abikaasa sõnul suhtles pojaga regulaarselt. I.K enne vangistust pigem seaduskuulekate isikutega. Samas vaadates isiku karistatust võib järeldada, et isiku suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud, kes võivad negatiivselt mõjutada kinnipeetavat. Kinnipeetava ema N. F. sõnul on pojal põhiharidus, mille omandas XXX. Jätkas haridusteed, õppis treiali eriala, kuid ei lõpetanud. Kinnipeetava

lähedaste sõnul enne vangistust on I.K põhiliselt töötanud ehitus valdkonnas, püsiv ja stabiilne töökoht puudus.

Kinnipeetav soovib asuma elada aadressile XXX. Antud elukohas asub 1-toaline kõikide mugavustega korter, mis kuulub kinnipeetava emale N. F. Antud elukohas elab praegusel hetkel kinnipeetava abikaasa Z. S. Kinnipeetava vanemad elavad eraldi. Korteri omanik N. F. on nõus, et tema poeg I.K tuleks vabanedes antud elukohta elama.

Ennetähtaegse vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Kinnipeetava ema N. F. sõnul on ta valmis materiaalselt toetama poega peale võimalikku vabanemist. Ka

vangistuse ajal on kinnipeetava ema materiaalselt poega toetanud. Kinnipeetava ema on

pensionär. Z. S. sõnul töötab ta kaupluses ning peale I.K võimal

iku vabanemist on samuti kinnipeetavat valmis materiaalselt toetama. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav Vangistuse kestel ei ole midagi avaldas, et soovib ennetähtaegset vabanemist. teinud. Kinnipeetaval on invaliidsus 40%, õppimine on eesti keeles, kuid tema valdab vene keelt. Eesti keelt on käinud õppimas, kuid seal käib kõik kiiresti ja ei läinud enam, et anda koht kellelegi teisele. Läbinud programmi XXX. Elama läheks naise juurde, kellega suhted on head,

ta käib pikaaegsel kohtamisel. Vabanedes võtab õemees tööle, kellel

kinnipeetava on oma transpordifirma. On vanglas kodeerinud ennast ja ei joo juba 2 aastat. Tarvitas narkootikume kuskil üks aasta, praegu on kategooriliselt vastu. Tallinna vanglas jättis tarbimise maha ja läbis

metadooni ravi. On vabanedes valmis minema alkoholi ja narkootikumide vastasele ravile. Viimases sõnas märkis kinnipeetav, et muidugi tahaks olla pereringis, aga otsustab lugupeetud kohus.

Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa tingimisi enne tähtaega vangistusest I.K

vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör XXX, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega I.K tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, asus seisukohale,

et süüdimõistetut ei peaks vabastama tingimisi ennetähtaegselt.

Isikut on kriminaalkorras karistatud 11 korral, neist kaheksa karistust kustunud ja neljas

reaalne vangistus. Viimasele kohtuotsusele on juurde liidetud ka Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsus 28.04.2015.a nr 1-15-70 KarS § 200 lg 2 p 8 § 25 lg 2; § 1 - 21 ja §

199 lg 2 p 9-

§ 25 lg 2 järgi mõistetud karistus. Kuriteod on jätkuvalt vägivaldsed. Soodusteguriteks on isiku uimastisõltuvus ja isiku kriminaalsed hoiakud.

Tartu Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt hindab süüdimõistetu subkultuurilisi väärtusi. Isiku puhul on positiivne, et isikul on vabanemise korral kindel elukohta ja lähedaste toetus. Negatiivne on, et isikul on seitse kehtivat distsiplinaarkaristust ja isik pole läbinud ITK-s planeeritud tegevusi.

Kriminaalasja menetlemisel osalenud prokurör XXX ei toeta isiku vabastamist.

Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, olen arvamusel, et I.K tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid.

Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta I.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt

esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu I.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud.

I.K esimese ja teise astme kuritegude kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike toimepanemise eest. KarS § 76 lg p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus 2 esimese astme kuriteos

süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi 2/3 toimumise ajaks on I.K temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut üle 1 aasta ja 5 2/3 kuu. Seega on kinnipeetav ära kandnud enam kui temale mõistetud karistusajast

ja see ületab 4 kuud. Samuti on karistusest jäänud kanda rohkem kui kaks kuud, kuivõrd

karistusaja planeeritud lõpp saabub (KarS § 76 lg 3). Seega on KarS § 27.04.2018 -s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud.

Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3- 1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS

§ 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning isiku kinnitusest nähtub, et vabanemise korral on I.K plaanis asuda elama aadressile . Antud elukohas asub 1- XXX toaline kõikide mugavustega korter, mis kuulub kinnipeetava emale N. F. Antud elukohas elab praegusel hetkel kinnipeetava abikaasa Z. S tud aadressile elama asumiseks on . Vajalikud nõusolekud isiku an

olemas. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks.

Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava - suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28.

aprilli 2017 kohtumääruses asjas nr 3 17. See aga tähendab, et ennetähtaegse -1-1-12-

vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust.

Positiivne on kinnipeetava puhul see, et pärast vabanemist on tal olemas kindel elukoht oma

elukaaslasega koos ning toetava lähivõrgustiku olemasolu. Siiski ei kaalu kohtu hinnangul

eeltoodud positiivsed tingimused üle isiku puhul retsidiivsusriski suurendavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul on I.K puhul antud juhul retsidiivsusrisk kõrge alljärgnevail põhjusil.

I.K puhul on negatiivne asjaolu töökoha puudumine. Kuigi isik märkis, et õemees on nõus ta tööle võtma, puudub selle kohta igasugune lisateave ning vastavat informatsiooni kinnitavat garantiikirja kohtule esitatud ei ole. Ka ei ole kinnipeetav omandanud vangistuse jooksul ühtegi eriala, mis suurendaks tööle saamise tõenäosust pakkudes kinnipeetavale rohkem

võimalusi tasuvama töökoha leidmisel Samuti ei saa kohtu hinnangul jõuda järeldusele, et . antud momendil oleks töötukassa abiga kinnipeetaval hõlpsasti võimalik vähemalt mingi töökoht saada, kuivõrd kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul on näidanud, et kinnipeetav

lihttöid, mille eest tasu on madalam, tegema ei soostu, mistõttu töötukassa abiga sobiva töökoha leidmine ei pruugi ka õnnestuda. Kuivõrd isik on toime pannud kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgi, on tõenäosus, et legaalse sissetuleku puudumisel asub isik rahalisi vahendeid hankima ebaseaduslikul teel, suur.

Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Just läbi vangistatu õiguspärase käitumise vangistuse jooksul saab kohus hinnata

isiku õiguskuulekusele orienteeritust. Kohtu hinnangul on antud tingimus I.K

puhul täitmata. Kinnipeetaval on vang 7 kehtivat la iseloomustusest nähtuvalt

distsiplinaarkaristust. Enamus rikkumisi on seotud töökohustuse vältimisega ning ametniku

korraldustele mittealumise või ebaviisaka suhtlemisega. Arvukad distsipliinirikkumised vanglas (sh ebaviisakas suhtlus vanglaametnikega ning allumatus) viitavad sellele, et senimaani

läbiviidud taasühiskonnastavad tegevused ning karistuse kandmine vangistusasutuses ei ole kinnipeetava hoiakutele ja käitumisele vajalikku positiivset mõju avaldanud. Kui isik käitub

kehtivat korda eiravalt ka range järelevalve tingimustes vangistusasutuses, on risk selleks, et ka vabaduses saab tema käitumine olema kehtivat korda eirav, väga kõrge.

Samuti nähtub kinnipeetava ütlustest ja asja materjalidest, et kinnipeetav tegelikkuses ei soovi oma probleemidega

, eriti sõltuvusprobleemidega, mis on tinginud kuritegude toimepanemise,

tegeleda ega panustada sellesse, et tulevikus suudaks ta vältida erinevate õigusrikkumiste

toimepanemist. enamike Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetav katkestanud

individuaalses täitmiskavas määratud tegevuste läbimise. Nii ei ole kinnipeetav soostunud

osalema majandustöödel ka peale töövabastuse lõppu, on katkestanud riigileeke õpingud,

katkestanud puidupingi eriala omandamise ning sotsiaalprogrammides osalemise kohta

iseloomustused on samuti negatiivsed. Vangla iseloomustusest nähtuvalt ei ole kinnipeetav

majandustöödel osalema nõustunud, kuna töö iseloom oli tema jaoks alandav ning palk madal.

Puidupingi eriala omandamine

jäi pooleli kinnipeetava ütluste kohaselt eesti keele oskuse puudumise tõttu, kuna õppetöö toimus eesti keeles. Riigikeele omandamisest loobumise kohta,

milline oleks talle töökoha leidmisel ning hariduse omandamisel väga oluline, märkis kinnipeetav, et edasi liiguti liiga kiiresti, mis temale ei sobinud. Tagasilanguse ennetamise

töövihiku täitmine ja analüüs oli vangla iseloomustusest nähtuvalt puudulik: töövihik

praktiliselt täitmata, i eiab, et on vastu võtnud otsuse sik l enam narkootikume mitte tarvitada

ning sellest piisab. Kuigi kinnipeetav märkis kohtule ütlusi andes, et on nõus alluma ravile

alkoholi ja narkootikumide tarbimisest loobumiseks, näib kohtule asja materjale ning

kinnipeetav ütlusi tervikuna hinnates, et tegelik motivatsioon ning valmidus pingutusteks

kinnipeetaval seoses oma elukorralduse muutmisega puudub. Põhjendused erinevatest taasühiskonnastavatest tegevustest hoidumise kohta ei ole kohtu hinnangul veenvad ning on

pigem ettekäänded, mis väljendavad isiku soovimatust oma seniste kuritegelike käitumisharjumuste ning kalduvust kergekäeliselt takistuste ilmnemisel alla anda murdmiseks .

Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul uue kuriteo toimepanemise risk vabanemisel jätkuvalt väga kõrge.

Kohus, arvestades kõiki asjaolusid kogumis, on seisukohal, et I.K tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile

allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Kohus leiab, et karistuse kandmise jätkamise jooksul

on võimalik koostöös vangla sotsiaaltöötajatega isiku taasühiskonnastamist paremini ette

valmistada ja nt läbida sotsiaalprogramme, omandada siiski eriala ja riigikeel, millised ehk

muudaksid suhtumist toimepandusse ja aitaksid vabaduses vältida uute kuritegude toimepanemist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik