1-07-2151/6 · 1-07-2151/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht 3. september 2009. a, Tartus Kriminaalasja number 1-07-2151 Kohtukoosseis Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri abi Ruti Kilg Kriminaalasi

Süüdimõistetu K.V tingimisi enne tähtaja

lõppemist vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamise otsustamine Süüdimõistetu K.V isikukood: xxx viibimiskoht: Tartu Vangla sooviks asuda elama xxx Kaitsja Marian Priks Tõlk Natalia Tselikova RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, kohtunik määras:

Jätta K.V Harju Maakohtu 18.05.2007. aasta otsusega mõistetud

liitkaristuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule

kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

2 Menetluse käik ja asjaolud

Harju Maakohtu 18.05.2007. a otsusega kriminaalasjas nr 1-07-2151 tunnistati K.V süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 263 p 1,4, KarS § 201 lg 2 p 1, KarS § 209 lg 2 p 1 ja KarS § 215 lg 2 p 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks, raskeima

karistuse suurendamise teel, 2 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud

karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel

suurendati mõistetud karistust 18.02.2004.a. Tallinna Linnakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (so. 3 aastat ja 21 päeva) ning lõplikuks karistuseks loeti 4 aastat 4 kuud ja 21 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 18.05.2007.a.

Kinnipeetava karistusaeg algas 18.05.2007. a ja lõppeb 08.10.2011. a.

K.V on varem kriminaalkorras karistatud:

1. 14.09.2000. a Pärnu Maakohtu otsusega KrK § 140 lg 1 järgi tingimisi

vabadusekaotusega 1 aasta katseajaga 1 aasta;

2. 18.02.2004. a Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 141’1 lg 2 p 2, KarS § 200 lg 2 p 4, 7,

§ 209 lg 2 p 4, 7 järgi tingimisi vabadusekaotusega 3 aastat 9 kuud katseajaga 3 aastat;

K.V esitas avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist elektroonilise valve all tingimisi enne tähtaja lõppemist.

Kriminaalhooldaja ei nõustu K.V vangistusest tingimisi vabastamisega enne tähtaega

koos elektroonilise valve kohaldamisega, kuna K.V on varem olnud kahel korral

kriminaalhooldaja järelevalve all, kuid viimasel tingimuslikul katseajal ei allunud

kontrollnõuetele, pannes katseaja jooksul toime erinevaid seaduserikkumisi ja rikkudes kahel korral ka kohtu poolt määratud lisakohustust. Arvestades ka isiku mitmeaastast narkootikumide

tarvitamise staaži, puudub kriminaalhooldusametnikul veendumus, et K.V suudaks elektroonilise valve tingimusi korrektselt täita.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

Süüdimõistetu K.V avaldas, et ta soovib ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabaneda. Kaitsja leidis, et ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud.

Prokurör asus kohtuistungil seisukohal, et käesoleval hetkel ei ole põhjendatud K.V ennetähtaega vabastada.

Kohtuniku seisukoht

K.V kannab kristust avaliku korra vastase ja varavastaste kuritegude toimepanemise eest, muuhulgas I astme kuriteo toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole

mõistetud karistusajast ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on K.V temale mõistetud karistusajast vähemalt poole

ära kandnud. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on

olemas KarS § 76 lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega.

Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise järelevalve täitmise ja järelevalve korra“ § 4 lg-st 1 lähtuvalt on elektroonilise järelevalve kohaldamise eelduseks see, et

süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. K.V

3

asub pärast vabanemist elama aadressil xxx. Kriminaalhooldaja on kontrollinud võimalust

elektroonilise valve paigutamiseks antud majas ja selgus, et antud eluase vastab tehnilistele nõudmistele elektroonilise valve kohaldamiseks. Kinnipeetava emale, Ž. M., kes on ka korteri omanik, on selgitatud elektroonilise valve põhimõtteid ning ta on 29.06.2009. a andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Lisaks on elektroonilise valve nõuetega tutvunud ja 29.06.2009. a oma nõusoleku andnud ka kinnipeetava isa K.V.

KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Vangistuse kandmise ajal on K.V karistatud distsiplinaarkorras kolmel korral, viimati 21.01.2009. a noomitusega allumatuse eest.

K.V on kriminaalkorras varem karistatud kahel korral. Talle on kahel korral määratud katseaeg, teisel katseajal ei järginud ta kontrollnõudeid ja pani toime uue kuriteo. K.V

kannab karistust vanglas teist korda, mis näitab, et vabadusekaotus ei ole K.V-le

preventiivset mõju avaldanud. Seega risk, et K.V võib vabaduses jälle kuriteo toime panna, on endiselt suur. Ehkki K.V on olemas kehtivad dokumendid, kindel elukoht, vanemate toetus ja ta on läbinud sotsiaalprogramme kinnipidamise ajal, on tema iseloomustusest nähtuvalt riskifaktoriks uue kuriteo toimepanemisel korduv kriminaalkorras karistatus, varasem

narkootikumide tarvitamine, käitumiskontrolli rikkumine kriminaalhoolduse ajal ja distsiplinaarkaristused kinnipidamise ajal.

K.V vabanemisel oleks ohustatud ühiskond tervikuna. Oht seisneb materiaalse ja füüsilise kahju tekitamises. Oht on kõige suurem siis, kui K.V on tarvitanud alkoholi või on narkojoobes.

K.V on talle mõistetud karistusest hetkel ära kandnud pisut üle poole. Kohtu arvates oleks K.V vangistusest ennetähtaegselt vabastamine käesoleval hetkel ilmses vastuolus ühiskondliku õigustundega. Kohus on veendumusel, et K.V-le on mõistetud põhjendatud

ja õiglane karistus. Seega on igati põhjendatud ka mõistetud karistusest valdava osa reaalne ärakandmine, eriti isiku poolt, keda on ka varem karistatud reaalse vangistusega.

Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et K.V ei saa elektroonilise valve all tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada.

Rutt Teeveer Kohtunik