2-17-7745/19 · Riigikohtu tsiviilkolleegium

R I I G I K O H U S

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-17-7745

Otsuse kuupäev

Tartu, 18. aprill 2018

Kohtukoosseis

Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Ants Kull ja Jaak Luik

Kohtuasi

Veracitas Law Office OÜ hagi AB Kreditex AS-i vastu

nõude tunnustamiseks Forent OÜ (pankrotis)

pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 1. detsembri 2017. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Veracitas Law Office OÜ kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Veracitas Law Office OÜ, esindaja vandeadvokaat

Tarmo Repp

Kostja AB Kreditex AS, esindaja vandeadvokaat Oksana Sobko

Asja läbivaatamise kuupäev

2. aprill 2018. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 1. detsembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-7745

ja saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada Veracitas Law Office OÜ kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon Osaühingu

Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots&Co kontole.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Veracitas Law Office OÜ (hageja) esitas 18. mail 2017 Harju Maakohtule AB Kreditex AS-i

(kostja) vastu hagi, milles palus tunnustada hageja 1 222 095 euro 97 sendi suurust nõuet OÜ Forent

(pankrotis, võlgnik) pankrotimenetluses teise rahuldamisjärgu nõudena.

2-17-7745

Hagiavalduse kohaselt kuulutati Harju Maakohtu 16. jaanuari 2017. a määrusega välja võlgniku

pankrot. Hageja esitas 26. jaanuaril 2017 võlgniku pankrotimenetluses nõude, mille suurus on

1 222 095 eurot 97 senti. Hageja nõue tuleneb hageja ja Est Invest UAB vahel sõlmitud nõude

loovutamise lepingust. Loovutatud nõue tuleneb Est Invest UAB ja võlgniku vahel sõlmitud

laenulepingutest. 18. aprillil 2017 toimus nõuete kaitsmise koosolek, kus hageja nõudele esitas

vastuväite kostja, mistõttu hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses ei tunnustatud.

2. Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Hagi on esitatud pärast seaduses ettenähtud tähtaega. Hagi esitamise tähtaeg tuleneb

pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg-st 1 ning seda tähtaega arvutatakse kuudes. Tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 136 lg 3 näeb ette, et kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes

arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. Praegusel juhul saabus tähtpäev

17. mail 2017. Lisaks oli kostja arvamusel, et loovutatud nõude aluseks olev laenulepingu

ülesütlemine on tühine ja seega ei ole laenulepingutest tulenevad nõuded muutunud sissenõutavaks.

3. Harju Maakohus rahuldas 11. septembri 2017. a otsusega hagi ja tunnustas hageja 1 222 095 euro

97 sendi suurust nõuet võlgniku pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud

rahuldamisjärgu (teise järgu) nõudena. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hagi esitatud PankrS § 106 lg-s 1 sätestatud tähtaega

järgides ehk ühe kuu jooksul arvates päevast, mil koosolek jättis nõude tunnustamata. TsÜS § 136

lg 3 järgi saabus tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. Kuna nõuete kaitsmise koosolek toimus

18. aprillil 2017, siis on viimase kuu vastav päev 18. mai 2017 ja sellel päeval esitas hageja ka hagi.

Kostja vastuväited hageja nõudele ei anna alust jätta nõuet tunnustamata. On tuvastatud, et Est

Invest UAB on laenulepingutest tulenevad nõuded hagejale loovutanud ja sellest võlgnikule

teatanud. Võlaõigusseaduse § 170 näeb ette, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude

loovutanud, loetakse loovutamine võlgniku suhtes toimunuks, isegi kui nõuet tegelikult ei

loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Võlgniku pankroti korral ei ole oluline, kas hageja

nõue võlgniku vastu oli muutunud sissenõutavaks enne pankroti väljakuulutamist või muutus see

sissenõutavaks võlgniku pankroti väljakuulutamisega (PankrS § 42).

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus teha uue otsuse, millega

jätta hagi rahuldamata, või alternatiivselt saata asja uueks läbivaatamiseks maakohtule.

Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 1. detsembri 2017. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue

otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hagi esitatud hilinenult. Tsiviilasjas

nr 3-2-1-162-13 tehtud Riigikohtu otsuse p-st 33 tulenevalt tuleb aastates arvutatava aegumistähtaja

puhul lugeda aegumistähtaja viimase aasta vastavaks kuuks ja päevaks TsÜS § 136 lg 2 mõttes

kohustuse täitmise tähtpäevale või kohustuse täitmise tähtaja viimasele päevale vastavat päeva

aastates arvutatava tähtaja möödumisel. Vastavaks päevaks ei saa lugeda TsÜS § 147 lg-s 1

märgitud nõude sissenõutavaks muutumise päeva. Seega luges Riigikohus asjas nr 3-2-1-162-13

2(4)

2-17-7745

tehtud lahendis aegumistähtaja ühe päeva võrra lühemaks kui varasemates lahendites. Nõuete

kaitsmise koosolek toimus 18. aprillil 2017. Seega oli hagi esitamise viimaseks päevaks 17. mai

2017 kell 24.00, kuid hageja esitas hagi 18. mail 2017. Kuna hagi on esitatud PankrS § 106 lg-s 1

sätestatud menetlustähtaega rikkudes, tuleb see jätta rahuldamata.

Kostja kaebuse sisulistele väidetele ringkonnakohus hinnangut ei andnud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega

hagi rahuldada, või alternatiivselt saata asja uueks läbivaatamiseks maa- või ringkonnakohtule.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas ringkonnakohus valesti PankrS § 106 lg-t 1 ja

TsÜS § 136 lg-t 3, kui leidis, et hagi on esitatud hilinenult. 18. aprillil 2017 toimunud nõuete

kaitsmise koosolekul tunnustamata jäänud nõude tunnustamiseks hagi esitamise ühekuuline tähtaeg

möödus 18. mail 2017, mil esitatud hagi oli tähtaegne. Kui viimaseks päevaks oleks olnud 17. mai

2017, oleks kuuajaline tähtaeg hakanud kulgema enne nõuete kaitsmise koosolekut.

7. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692

lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ning menetlusnormi

olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 1 alusel saata uueks läbivaatamiseks samale

ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldatakse.

9. Õige on hageja kassatsioonkaebuse seisukoht, et ringkonnakohus kohaldas valesti PankrS § 106

lg-t 1 ja TsÜS § 136 lg-t 3. Samuti on õige maakohtu seisukoht, et hagi on esitatud PankrS § 106

lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides ehk ühe kuu jooksul arvates päevast, mil nõuete kaitsmise

koosolek jättis hageja nõude tunnustamata.

10. Hagi esitamiseks ettenähtud tähtaeg on kuudes arvutatav tähtaeg. TsÜS § 136 lg 3 näeb ette, et

kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu

vastaval päeval.

Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et kuudes, nädalates ja aastates arvutatavate

tähtaegade arvestamisel on oluline see, mida pidada „vastavaks päevaks“. Nimelt tuleb „vastavaks

päevaks“ pidada selle sündmuse päeva või kalendripäeva, millega seadus seob tähtaja kulgemise

(vt nt Riigikohtu 23. mai 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-02, p 7; 7. detsembri 2007. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-116-07, p 15).

Samuti on kolleegium varem selgitanud, et TsÜS § 136 lg 2 rakendamisel ei ole aastates arvutatava

tähtaja puhul tähtsust, millal algab tähtaja kulgemine TsÜS § 135 lg 1 järgi, vaid oluline on see,

millal lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-142-08, p 12). Sama põhimõte kohaldub ka juhul, kui tegu on kuudes arvutatava tähtajaga.

11. PankrS § 106 lg 1 neljanda lause järgi võib võlausaldaja esitada hagi ühe kuu jooksul, arvates

päevast, mil koosolek jättis nõude tunnustamata. Seega kui tegu on pankrotimenetluses nõude

3(4)

2-17-7745

tunnustamise hagi esitamise tähtajaga, siis on „vastavaks päevaks“ nõuete kaitsmise koosoleku, kus

nõue jäi kaitsmata, toimumise päev. Kui nõuete kaitsmise koosolek, kus hageja nõue jäi

tunnustamata, toimus 18. aprillil 2017 ja hagi esitamise tähtaeg on üks kuu arvates koosoleku

toimumisest, siis saabus hagi esitamise tähtpäev 18. mail 2017. TsÜS § 137 lg 1 sätestab, et kui

tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga,

möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega kui

tähtpäev saabus 18. mail 2017, siis möödus hagi esitamise tähtaeg 18. mail 2017 kell 24.00 ehk

südaööl vastu 19. maid 2017. Kuna hageja esitas hagi 18. mail 2017, siis on see esitatud tähtaegselt.

12. Ringkonnakohtu lahend ei ole ka nõuetekohaselt põhjendatud. Ringkonnakohtu otsusest jääb

arusaamatuks, kuidas ringkonnakohus jõudis tulemuseni et kui nõuete kaitsmise koosolek toimub

18. aprillil 2017, siis on viimane päev nõude tunnustamise hagi esitamiseks 17. mai 2017.

Ringkonnakohus on seejuures viidanud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 2. aprilli 2014. a otsusele

tsiviilasjas nr 3-2-1-162-13, täpsemalt selle p-dele 29 ja 33, kuid eelnimetatud Riigikohtu lahend

käsitleb aastates arvutatavat aegumistähtaega ja küsimust, kas „vastav päev“ TsÜS § 136 mõttes on

nõude sissenõutavaks muutumise päev või kohustuse täitmise viimane võimalik päev. Kolleegium

märgib, et eelviidatud Riigikohtu lahendi eesmärk oli ühtlustada varasemat ebajärjekindlat praktikat,

kus aegumistähtaja lõppu arvutati kord kohustuse täitmise viimase võimaliku päeva, kord aga nõude

sissenõutavaks muutumise päeva järgi. Viidatud Riigikohtu lahendiga ei lühendatud

aegumistähtaega ühe päeva võrra, nagu ekslikult leidis ringkonnakohus.

Praegusel juhul ei ole tegu aastates arvutatava tähtajaga. Samuti ei ole tegu aegumistähtajaga

(vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-12, p 10),

mistõttu ei ole „vastavat päeva“ TsÜS § 136 mõttes võimalik seostada ei kohustuse täitmise ega ka

nõude sissenõutavaks muutumise ajaga.

13. Eeltoodust tulenevalt tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks

samale ringkonnakohtule. Asja uuel läbivaatamisel tuleb kostja apellatsioonkaebus sisuliselt

lahendada.

14. Kuna asi saadetakse uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtusse, jätab kolleegium

menetluskulude jaotuse TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada.

15. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb hageja kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon

TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada.

Tambet Tampuu

Ants Kull

Jaak Luik

4(4)