1-16-6678/25 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

1-16-6678

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2018, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Prokurör Külli Zimm (kirjalik seisukoht) Kriminaalasja number 1-16-6678 Kriminaalasi Tartu Vangla materjalid L.C

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Kinnipeetav L.C , isikukood: XXX; asukoht: Tartu vangla, vabanemisjärgne elukoht: XXX. Karistuse kandmise - algus ja lõpp: 16.05.2016 13.09.2019. Kaitsja Vandeadvokaat Aare Kaldma määratud korras Kohtuistungi toimumise aeg Kaugkohtuistung 09.04.2018

RESOLUTSIOON

1. L.C temale Tartu Maakohtu 07.09.2016 otsusega Jätta kriminaalasjas nr 1-16-6678 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2. L.C-lt menetluskuluna riigituludesse 177,84 eurot Välja mõista

kaitsetasu vandeadvokaadi Aare Kaldma poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates makseinfo alusel.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 07.09.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-6678 tunnistati L.C süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, KarS § 121 lg 1, KarS § 199 lg 2 p 9, KarS § 424, KarS §-s 4231 ja -s 157 KarS § ja karistatud liitkaristusega 2 aastat vangistust. järgi KarS § 68 lg 1 alusel arvesta eelvangistuses viibitud aeg 24.- ti 25.04.2016, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti päeva vangistust. KarS §

1 aasta 11 kuud ja 28

65 lg 2 alusel suurenda seda karistust L.C-le Tartu Maakohtu 16.06.2015 ti otsusega kriminaalasjas nr 1-16-3250 mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 1 aasta ja 4 kuu vangis

tuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust.

08.01.2018 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava L.C vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohustatud on avalikkus. Oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamise ja joobes juhtimises. Ohu ilmnemise tõenäosust suurendab alkoholi ja/või narkootikumide tarvitamine, kindla sissetuleku puudumine ning kesised probleemilahendusoskused. Välistatud ei ole ka grupi mõju ning kuritegevust puudutavad hoiakud. Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 77% ja vägivaldse kuriteo puhul 61%. Arvestades kinnipeetava staatilis e panemise tel ja dünaamilistel näitajatel põhinevat uue kuriteo toim tõenäosuse hindamise tulemust, ei toeta Tartu V vabastamist ning tema angla L.C ennetähtaegset suhtes käitumiskontrolli kohandamist.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav teist korda vanglas, avaldas, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Käesolevalt vargused, peksmine, kelmus, joobes ja lubadeta juhtimine. Tarvitas narkootikume ja ise ka aru ei saa, mis teinud on. K vangistuses rehabilitatsioonid ja . On olnud lisaks äis programmid läbi

3 programmile ka anonüümsetes narkomaanides a nädal läbi programmide iseennast ig . On õppinud tundma, o n valesti käitunud n probleeme ennetama hakanud ja aru saanud, et o . Ei hakka enam läbi käima isikutega, kellega varem käis ööle lähe ja tahab last kasvatada. T b E. E. Töökoha leidis läbi sugulase. Laps elab emaga ja kinnipeetav on ka isana XXX sünnitunnistusele kantud. Lapse emal sõltuvusainetega probleeme ei ole. Soovib lapse eest töö kõrvalt hoolitseda, on lapse emaga sellest rääkinud ätka ananüümsete . J b vabaduses narkomaanide tugigrupis käimist. Kriminaalasi on minemas kohtusse, esitati süüdistusakt. Lähedastest on suhelnud ema, kasuisa, venna ja ga. Last on näinud vaid piltide pealt. lapse ema

Kuriteokaaslastega suhtlema ei kavatse hakata.

Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa tingimisi enne tähtaega vangistusest L.C vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör ülli Zimm, olles tutvunud Tartu K Vangla materjalidega L.C tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ning ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku suhtes menetluses uus kriminaalasi nr 17922900067.

Kaitsja leiab, et antud isiku puhul võiks kaaluda vabastamist. Ta on läbinud aktiivselt ja tulemuslikult kõik ITK raames määratud programmid. Hinnates isiku resotsialiseerumisvõimalusi, on olemas tugigrupp, laps ja töökoht olemas mis vähendab uute kuritegude toimepanemise r , iski. Isik on avaldanud valmisolekut täita kõiki kontrollnõudeid käima ravil psühhiaatri juures ja läbima vajadusel võõrutusprogrammi. Kaitsja palub isik vabastada.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu L.C vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud.

L.C kannab käesoleval ajal liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on L.C temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 1 aasta 10 kuud, so enam kui 1/2 ja see ületab 4 kuud. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud.

Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3- 1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda aadressil . Antud aadressil elab kinnipeetava ema, XXX kasuisa ja kinnipeetava vend. Tegemist on 2-korruliselise 3-toalise eramajaga. Elamistingimised on head ning kõik eluks vajalik on olemas. Kõik vajalikud nõusolekud isiku sinna elama asumiseks on olemas. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks.

Tulenevalt vangistusseadus - e (VangS) § 6 lg st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3

17. See aga tähendab, et ennetähtaegse -1-1- - vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust.

Kohtu hinnangul on L.C puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge.

Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Just läbi vangistatu õiguspärase käitumise vangistuse jooksul saab kohus hinnata isiku õiguskuulekusele orienteeritust. Kohtu hinnangul on L.C puhul see tingimus täitmata. Kinnipeetav on sattunud vangistuse jooksul konflikti kaaskinnipeetavaga ning antud juhtumiga seoses on alustatud ka kriminaalmenetlust. Samuti on isikut selle eest karistatud distsiplinaarkaristusega. Isik selgitas, et süüdistusakt selles asjas on saadetud ka kohtusse. Eelnev kinnitab, et isikul on raskusi ka range järelevalve tingimustes kehtivatele reeglitele allumisega ning tõenäosus, et isiku käitumine ei saa ka vabaduses olema seadusekuulekas, on suur.

Isik on karistatud eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Kokku on isikut karistatud 8 korda ning vangistusasutuses viibib L.C teist korda. Viimasel korral sooritas isik käitumiskontrolli ajal uue kuriteo. Käesoleval juhul tõi kinnipeetav motivatsioonina toimida seadusekuulekalt välja soovi last kasvatada. Samas ka kuritegude toimepanemise ajal oli kinnipeetav teadlik, et on väikelapse isa, kuid sellest hoolimata asus ta kuritegelikule teele.

Samuti nähtub asja materjalidest, et isik on narkootikumide sõltlane ning samuti liigtarvitab alkoholi. Isik ise selgitas, et kuritegude toimepanemine on ajendatud narkootikumide tarvitamisest. Samas viitab asjaolu, et ka vangistuses oli L.C-l konflikt kaaskinnipeetavaga ning ka vangistuse tingimustes võib kinnipeetav muutuda vägivaldseks siiski sellele, et isikul ning isikus on on raskused oma käitumise ohjeldamisega ka kainelt juurdunud teatud kuritegelikud käitumismallid, mille murdmiseks ei piisa vaid sõltuvustest vabanemisest ning isik peab endaga veel palju tööd tegema.

Kohus, arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et L.C tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole käesoleval hetkel põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Kohus leiab, et karistuse kandmise jätkamise jooksul on võimalik koostöös vangla sotsiaaltöötajatega isiku taasühiskonnastamist paremini ette valmistada ja nt läbida täiendavaid sotsiaalprogramme millised ehk aitaksid vabaduses vältida uute kuritegude toimepanemist ning edukalt seadusekuulekalt toime tulla.

Menetluskulud L.C tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 0 .04.2018.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Aare Kaldma. Kaitsja esitas 09 kulude .04.2018.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja 177,84 kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 177,84 eurot.

Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS - § le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse §

4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb L.C-lt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik