4-18-1319/12 · 4-18-1319/12 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-18-1319

1 (4)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2018.a Pärnu Väärteoasja number 4- -1319 [2670,18,000572] 18 Kohtunik Igor Pütsep Kohtuistungi sekretär Kerli Saar Väärteoasi B.S väärteoasi LS § 227 lg 3 järgi Kohtuistungil osalenud isikud:

Menetlusalune isik

B.S ik: ; elukoht:

XXX XXXX Kohtuvälise menetleja esindaja

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri teabebüroo peaspetsialist Imre Veber

RESOLUTSIOON Juhindudes LS KarS ning § 227 lg 3, § 48, § 56 VTMS § 2, § 83 p 2, § 107 § 113, § 199 lg 3, - § 205 lg 2 kohus otsustas

Süüdi tunnistada B.S v rteoasjas 4- -1319 [2670,18,000572] ää nr 18

Liiklusseaduse 227 lg 3 ning 1 ( § järgi mõista karistuseks arest 0 kümme) ööpäeva.

Kohustada B.S ilmuma 02.05.2018.a kell 10:00 aresti kohaldamiseks

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna Pärnu arestimajja aadressil Pikk 18 Pärnu linn.

LS § 227 lg 5 p 2 alusel võtta ära

B.S-ilt lisakaristusena sõiduki

juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest.

Liiklusseaduse § 127 kohaselt, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki

juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Kohtuotsus saata täitmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuurile ja B.S-ile ning jõustunult Maanteeametile.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pooled loobusid apellatsiooniõiguse kasutamisest vastavalt VTMS § 113 lg 4 p 2.

Menetluse käik 12.03.2018.a saabus Pärnu Maakohtusse menetlemiseks B.S väärteoasi nr 2670,18,000572. 16.03.2018.a määras kohus väärteoasjas kohtuistungi kuupäevale 12.04.2018.a.

12.04.2018.a kohus arutas väärteoasja ning kuulutas otsuse. B.S ja

4-18-1319

2 (4) kohtuväline menetleja andsid allkirjad apellatsiooniõigusest loobumise kohta (tl 18).

12.04.2018.a esitas B.S e-toimiku vahendusel kohtule samal päeval kell

17.03 allkirjastatud apellatsiooni, milles palub, aresti määruse põhjal, võimalust kanda aresti asemel karistus -d tehes. ÜKT

Asjaolud

24.02.2018.a on PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrullitalituse juht Henry Murumaa koostanud väärteoprotokolli, mille kohaselt 24.04.2018.a kell

16:28 Pärnu Maakonnas Valga-Uulu mnt 99 km B.S , liikudes Valga

suunas, juhtis mootorsõidukit kiirusega 144 km/h ± 9 km/h. Lubatud suurim

kiirus sellel teelõigul 90 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 45

km/h. Oma teoga rikkus B.S LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid ning isiku poolt toime pandud tegu on kvalifitseeritav LS § 227 lg 3 järgi.

12.03.2018.a koostas kohtuväline menetleja väärteoasja kohtualluvusse saatmise määruse ning edastas väärteoasja nr 2670,18,000572 materjalid Pärnu Maakohtule taotledes B.S karistamist toime pandud rikkumise eest arestiga 20 ööpäeva ning juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

Kohtuväline menetleja oli kohtuistungil seisukohal, et eelnevad karistused ei ole menetlusalusele isikule mõju avaldanud, isik on jätkanud samalaadsete väärtegude toimepanemist, tal on hetkel kaks kehtivat karistust kiiruse ületamise eest ja palus

määrata B.S-ile LS § 227 lg 3 järgi arest 20 ööpäeva ning võtta ära juhtimisõigus 6 kuuks.

Kohtuistungil B.S tunnistas ennast väärteo toimepanemises süüdi,

selgitades, et kihutas selle pärast, et tal oli migreen ning rohud olid kodus, ei jälginud kiirust.

Kohtu seisukoht

Kohus, vaadanud läbi asjas esitatud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused, asus seisukohale, et tõendamist on B.S poolt LS § 227 lg leidnud 3 järgi kvalifitseeritud teo toime panemine.

Kohtuistungil B.S tunnistas kiiruse ületamist, tema sõnul oli põhjuseks alanud migreenihoog ja soov jõuda koju, kus olid rohud. Ei jälginud kiirust. Valu on

selline, et enne ära ei lähe, kui tablett võetud, samas tunnistas, et on selliselt liikluses teistele ohtlik.

24.02.2018.a koostatud kiirusemõõturi kasutamise protokolli kohaselt PPA Lääne

prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrullitalituse juht Henry Murumaa teostas

24.02.2018.a kell 16.28 poolt juhitud riikliku järelevalve korras B.S mootorsõiduki sõidukiiruse mõõtmist Pärnu maakonnas Valga XXXX -Uulu maantee

99 km Valga suunas. Kasutati kiirusmõõturit Stalker DSR 2X DP019673,

DI012674, KC064118, KR020048 TTRS-17/00201, töötemperatuur vastas

mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. Seadme töökorda testiti 24.02.2018.a kell 10.15 ja seade oli töökorras. Mõõtmise tehiolude kirjelduse kohaselt teostati mõõtmine asulavälisel teel hea nähtavusega valgel ajal.

Ilmastik oli sademeteta, teeolud kuivad, sõiduk liikus kattega teel. Patrullauto/mõõtja asus Valga Uulu mnt 99 km, liikudes 1 sõidurajal kiirusega 88 - km/h. Mõõtmist teostati statsionaarselt paigaldatud seadmega, sõiduki sõidukiiruse

4-18-1319

3 (4)

mõõtmiseks valiti mõõterežiim kiirema objekti jälgimine ning vastutuleva objekti

kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist. Mõõdetav sõiduk liikus üksinda 1 pärisuunalisel sõidurajal ja lähenes. Seadme helisignaal oli mõõturil ühtlane.

Kiirusemõõturi lugemina on fikseeritud 144 km h, laiendmääramatus ± 9 km/h, lõplik mõõtetulemus 135 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 90 km/h. Seadme lukustatud näitu näidati juhile. Mõõtmise ajal video/helitehnikat ei

kasutatud. B.S ei ole protokolli kohta märkuseid olnud ning on selle

allkirjastanud. Kohtuistungil kohtuväline menetleja kinnitas, et kiirusemõõtur on nõuetekohaselt taadeldud.

LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurimaks lubatud sõidukiiruseks asulavälisel teel 90

kilomeetrit tunnis. 24.02.2018.a kiirusemõõturi kasutamise protokolli kohaselt on

B.S

poolt asulavälisel teel juhitud sõiduki sõidukiiruseks, ilma

laiendmääramatuseta, mõõdetud 135 km/h. B.S tunnistab rikkumise

toimepanemist. Seega on kohtu hinnangul tõendatud menetlusaluse isiku poolt lubatud sõidukiiruse ületamine.

Lubatud sõidukiiruse järgimine on iga sõiduki juhi kohustus. B.S tunnistas kohtuistungil, et tahtis kiiresti koju saada ning ei jälginud kiirust. Aga ka

sellises olukorras, arvestades, kui palju kiiremini lubatust menetlusalune isik

sõitis, oleks iga keskmine autojuht teed jälgides aru saanud, et tema liikumise kiirus on lubatust suurem. Veelgi olulisem on välja tuua, et isiku enda kinnitusel

oli kiirustamise põhjuseks halvenenud terviseseisund, mille parendamiseks on vajalik ravimite manustamine. On tavapärane eeldada, et kui juht tunneb, et tema tervislik seisund halveneb ja halveneb selliselt, et vajalik on ravimite manustamine ning, nagu migreenigi puhul üldteada, nende mõjumine võtab aega, siis juht enda ja

kaasliiklejate ohutuse tagamiseks kas peatab sõiduki ja kutsub endale abi või äärmisel juhul jätkab liikluses osalemist korrigeerides enda sõidustiili haigushoole

vastavaks ehk sest aeglasemalt. Menetlusalune isik pigem sõites lubatud kiiru

käesoleval juhul, tundes tervise halvenemist, otsustas jätkata sõiduki juhtimist ja jätkata seda eirates lubatud sõidukiirust. Kohus leiab eelnevale tuginedes, et B.S pani rikkumise toime tahtlikult.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada ja toimepandud süüteo eest karistada.

Kohtumenetluse käigus kohus karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud.

Arv u estades, et isik ületas lubatud sõid kiirust mitte vähem, kui 45 km/h, on isiku polt toime pandud väärtegu kvalifitseeritav LS § 227 lg 3 järgi, mille kohaselt võib

isikut karistada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 227 lg 5 p 2

kohaselt võib kohus lisakaristusena võtta LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritud teo toimepanijalt juhtimisõiguse kolmest kuust kuni kuue kuuni.

B.S

karistusregistri väljavõtte kohaselt on isikul kaks kehtivat väärteokaristust, mõlemal juhul on tegemist liiklusrikkumisega ning mõlemal juhul on isikule ette heidetud (muuhulgas) lubatud piirkiiruse ületamist. Märkimisväärne

4-18-1319

4 (4) eelnevate rikkumist puhul on, et ühel juhul ületas isik lubatud kiirust vähemalt 21 km/h ja teisel juhul vähemalt 41 km/h, ehk lubatud sõidukiiruse ületamise suure

näol ei ole B.S puhul tegemist juhusliku ühekordse rikkumisega.

Arvestades ka teo toimepanemise asjaoludega ehk lubatud sõidukiiruse korduva

ületamisega lvenevas terviseseisundis, on B.S süü kohtu hinnangul

ja ha pigem suur.

Kohtuväline menetleja taotluse B.S karistamist arestiga 20 ööpäeva ning juhtimisõiguse ära võtmisega 6 kuuks.

Karistuse määramisel võtab kohus arvesse, et kuigi B.S on korduvalt ületanud lubatud sõidukiirust, on käesoleva menetluse esemeks oleva rikkumise ja

sellele eelneva rikkumise vahe praktiliselt aasta. B.S-ile on varasemal määratud karistusena rahatrahvid ning need on isiku poolt täidetud. Samas ei ole

LS § 227 lg 3 alusel määratud rahatrahv sanktsiooni keskmises määras ilmselt

avaldanud vajalikku eripreventiivset mõju ning isik on jätkanud liiklusalaste

rikkumiste toimepanemist. Kohus on seisukohal, et sellises olukorras taas rahatrahviga karistamine ei ole proportsionaalne ega vasta ka isiku süü suurusele. Lubatud piirkiiruse poole võrra ületamine on alati väga ohtlik ja potentsiaalselt väga raskete tagajärgedega, seda enam kui rikkumine on toime pandud talvistes oludes,

kui teekatte olukord võib väga kiiresti muutuda. Kohtu hinnangul tuleb B.S

karistada arestiga 10 ööpäeva s.o sanktsiooni alla keskmises määras, arvestades et menetlusalune isik kahetses toimepandut .

B.S sõnul on ta alles asunud uuele töökohale. Isik kohtuistungil lubas

r Sellest tulenevalt annab kohus ääkida tööandjaga aresti kandmisest.

menetlusalusele isikule aega teha vajalikud ümberkorraldused ja kohustab B.S ilmuma aresti kandmisele 02.05.2018.a.

Arvestades, et isik ületas lubatud sõidukiirust 45 km/h võrra, olles sellises

terviseseisundis, kus kohusetundlik ja adekvaatne juht peatab sõiduki ja kutsub

endale abi ning arvestades, et tegemist ei ole esmakordse sihiliku suure

sõidukiiruse ületamisega, on kohtu hinnangul asjakohane kohaldada B.S

suhtes ka lisakaristust. Kohus leiab, et kuna isiku suhtes on varem kohaldatud

lisakaristust ja peatatud juhtimisõigus kolmeks kuuks ning B.S ei ole

teinud sellest järeldusi siis asja tehioludest lähtuvalt tuleb muuta karistusliiki

karmimaks ja kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse peatamist neljaks kuuks

mis vastab isiku süü suurusele ja omab vajaliku eripreventiivset mõju menetlusaluse isiku käitumisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Igor Pütsep Kohtunik