Legislator Case Law & Legislation
4-18-1643/4 AI generated

4-18-1643/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 4-18-1643/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1 K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. aprillil 2018.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-18-1643 Kohtukoosseis Kohtunik Margot Mikler Väärteoasi Margus Valdes kaebus PPA Põhja Prefektuuri korrakait- sebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 06.03.2018.a. otsusele väärteoasjas 2317,18,001093. Menetlusalune isik Margu...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. aprillil 2018.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-18-1643 Kohtukoosseis Kohtunik Margot Mikler Väärteoasi Margus Valdes kaebus PPA Põhja Prefektuuri korrakait- sebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 06.03.2018.a. otsusele väärteoasjas 2317,18,001093. Menetlusalune isik Margus Valdes (isikukood 36501310321; elukoht: xxxx, e- post: xxxx) Kohtuväline menetleja PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärele- valvekeskuse liiklusmenetlustalitus, Rahumäe tee 6/1, Tallinn Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 120 lg 1; § 132 p 3, § 133; § 134; § 135, kohus

otsustas:

PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 06.03.2018.a. otsus väärteoasjas 2317,18,001093 tühistada ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Asjaolud Antud väärteoasjas on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne–Harju PJ patrullpolitseinik koostanud 15.02.2018.a. väärteoprotokolli, mille kohaselt 15.02.2018.a. kell

2

15:15 juhtis Margus Valdes Harjumaal, Tallinna linnas, liikudes Hirve tänava suunas mootorsõidukit MB GL350 reg.nr xxxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust kui juhtimisõigus on alates 14.12.2017LS § 124 lg 3 p 2 sätete kohaselt peatunud seoses mootorsõiduki juhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäeva saabumisega.

Kirjeldatud tegevusega rikkus Margus Valdes liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi.

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 06.03.2018.a. otsusega väärteoasjas nr 2317,18,001093 määrati Margus Valdesele karistuseks liiklusseaduse § 201 lg 1 alusel rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot.

Kaebuse sisu. Kaebaja Margus Valdes palub Harju Maakohtule esitatud kaebuses kohtuvälise menetleja poolt 06.03.2012.a. väärteoasjas nr 2317,18,001093 tehtud otsus asendada suulise või kirjaliku hoiatusega. Kaebaja selgitas, et 15.02.2018.a. peeti teda kinni ning teda süüdistati ilma juhiloata sõitmises. Ta näitas juhiluba, mille kehtivus oli 30.05.2021.a. Tal oli lõppenud tervisetõend, kuigi teadis kaebaja, et tema tegi tervisetõendi oktoobris 2015.a. Kaebaja pöördus koheselt arsti juurde ning talle väljastati 16.02.2018 uus tervisetõend. Kaebaja selgitab, et talle on väljastatud 05.10.2015.a. tervisetõend seoses relvaloa pikendamisega, mis andmete osas kattub 100 % juhilubade tervisetõendiga. Kaebaja leiab, et temale määratud karistus on liiga karm, kuna ta ei saanud kuidagi olla teadlik tervisetõendi kehtivuse lõppemisest, tal oli kehtiv tervisetõend, mida politsei oleks pidanud arvutist nägema, kuna relvaloa juures oli tervisetõend tehtud. Kaebaja leiab, et ta ei olnud liiklusohtlik, vaid seaduskuulekas, kuna järgmise päeva hommikuks oli juba terevisetõend olemas

POOLTE SEISUKOHAD Margus Valdes on esitanud kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele, milles soovib asja lahendada kirjalikus menetluses ning palub tühistada temale mõistetud karistus.

Kohtuväline menetleja esitas kohtule kirjaliku seisukoha, milles leiab, et kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks kaebuses toodud põhjendustel puudub alus ning on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja, tutvunud Margus Valdes kaebusega ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks puuduvad. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Margus Valdes on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo, protokoll on koostatud õigesti ning väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Maanteeamet liiklusregistri andmetel puudus menetlusalusel isikul 15.02.2018.a. mootorsõiduki juhtimisõigus seoses mootorsõiduki juhi tervisetõendi kehtivusaja lõppemisega 14.12.2017.a. LS § 101 lg 8 sätestab, et mootorsõidukijuhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäeva saabumisel peatub mootorsõidukijuhi juhtimisõigus, kui talle ei ole tervise infosüsteemi vahendusel väljastatud või kui ta ise ei esita hiljemalt nimetatud tähtpäeval Maanteeametile uut kehtivat tervisetõendit. LS § 101 lg 1 sätestab, et A, B, BE, C, CE, D ja DE kategooria ning nende alamkategooriate mootorsõiduki, T- kategooria traktori ja liikurmasina, B- kategooria takso ning A,B ja C kategooria alarmsõiduki juhi ja juhtimisõiguse taotleja ning mootorsõidukijuhi õpetaja tervisekontrolli teeb perearst, töötervishoiuarst või tervishoiuteenuse osutaja juurde moodustatud liiklusmeditsiini komisjon (edaspidi liiklusmeditsiini komisjon). Seega nõue

3

omada kehtivat mootorsõiduki juhi tervisetõendit kannab endas liiklusohutuslikku tagamõtet. Mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas, mistõttu nõuab selle juhtimine erilist hoolsust ja vastutustunnet liiklusohutust tagavate nõuete järgimisel. Mootorsõiduki juhi hoolimatus liiklusreeglitesse võib varem või hiljem viia traagiliste tagajärgedeni nii juhi enda kui kaasliiklejate suhtes. LS § 201 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. Kohtuväline menetleja karistas kaebajat LS § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o. 200 eurot. Seega on kaebajale määratud rahatrahv alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra sh on arvestatud toime pandud väärteo raskusastest, väärteo asjaolusid, menetlusaluse isikut ning õiguskorrakaitsmise huve. Väärtegu on toime pandud ettevaatamatusest (hooletus). Karistusregistri andmetel oli menetlusalusel isikul käesoleva väärteo toimepanemise ajal 3 kehtivat liiklusalast väärteokaristust. Kohtuväline menetleja leiab, et eeltoodud asjaoludest lähtudes, ei ole kaebajast menetlusaluse isiku suhte võimalik kohaldada karistusmäära, mis jääb alla poole poolest sanktsiooni keskmisest määrast, s.o. alla 50 trahviühiku. Kohtuvälise mentleja otsusega määratud rahatrahv kajastab riigi adekvaatset karistusõiguslikku reaktsiooni menetlusaluse isiku teole ja teda iseloomustavatele andmetele. Karsituse määramine on olnud kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatuga, arvesse on võetud nii menetlusaluse isiku süü suurust, teda iseloomustavaid andmeid kui ka üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi. Kohtuväline mentleja palub jätta kaebuse rahuldamata.

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU JÄRELDUSED Kohus, tutvunud esitatud kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses, kuna kohtumenetluse pooled on teatanud, et nõustuvad kirjaliku menetlusega ning ei ole kohtule uusi tõendeid esitanud. Kohus, uurinud väärteoasjas olemasolevaid tõendeid ning arvestades kohtumenetluse poolte kirjalikke seisukohti, leiab, PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 06.03.2018.a. otsus väärteoasjas 2317,18,001093 tuleb tühistada ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Antud väärteoasjas on kohus tuvastanud järgmised asjaolud:

Kohus leiab, et väärteomenetluses kogutud tõenditega on kinnitust leidnud, et Margus Valdes juhtis 15.02.2018.a. kell 15:15 Harjumaal, Tallinna linnas, liikudes Hirve tänava suunas mootorsõidukit MB GL350 reg.nr xxxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust kui juhtimisõigus on alates 14.12.2017LS § 124 lg 3 p 2 sätete kohaselt peatunud seoses mootorsõiduki juhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäeva saabumisega.

Kirjeldatud tegevusega rikkus Margus Valdes liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi.

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 06.03.2018.a. otsuse alusel väärteoasjas nr 2317,18,001093 määrati Margus Valdesele karistuseks liiklusseaduse § 201 lg 1 alusel rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot.

Kaebaja poolt liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuete rikkumine on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega, samuti on väärtegu õigesti kvalifitseeritud.

4

Maanteeameti selgitustaotluse vastusest nähtub, et liiklusregistri andmetel Margus Valdesel 15.02.2018.a. kell 15:15 mootorsõiduki juhtimisõigust ei omanud, kuna isikul oli seoses mootorsõidukijuhi tervisetõendi kehtivusaja lõppemisega juhtimisõigus 14.12.2017.a. peatunud. Uus tervisetõend on edastatud terviseinfosüsteemi kaudu liiklusregistrisse ja juhtimisõigus on taastunud 16.02.2018.a. kell 09:31. Samuti nähtub Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest, et Margus Valdesel puudus 15.02.2018.a. mootorsõiduki juhtimisõigus, kuna see oli peatunud 14.12.2017.a. Menetlusaluse isiku vastulausest võib välja lugeda, et isik tunnistab et tervisetõend oli tegemata, kuna järgmisel päeval isik läks perearstikeskusesse tervisetõendit tegema ning seal selgus ka, et eelnev tervisetõend oli vananenud ning tegi uue. Tunnistaja xxxx ülekuulamise protokolliga, mille kohaselt Margus Valdes juhtis 15.02.2018.a. kell 15:15 mootorsõidukit MB reg.nr xxxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, kui juhtimisõigus oli alates 14.12.2017 LS § 124 lg 3 p 2 sätete kohaselt peatunud seoses mootorsõiduki juhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäeva saabumisega.

Kohus leiab, et esitatud kirjalike dokumentide pinnalt on tõendamist leidnud menetlusaluse isiku poolt talle liiklusseaduse § 201 lg 1 alusel inkrimineeritava väärteo toimepanemine, tegu on õigesti kvalifitseeritud ning õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

Kohus leiab, et väärteoasjas tehtud otsuse võib lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. KrMS § 56 lg 1 mõtte kohaselt tuleb isikule karistuse mõistmisel arvestada tema vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, samuti õiguskorra kaitsmise huvisid. Margus Valdese väärtegu on toime pandud ettevaatamatusest (hooletus), väärteoasja materjalidest nähtuvalt on Margus Valdesele väljastatud uus mootorsõidukijuhi tervise tõend 16.02.2018.a. s.o järgmisel päeva peale väärteo toimepanemist, seega leiab kohus, et Margus Valdese süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Samuti ei kahjusta Margus Valdese suhtes otstarbekusega lõpetamine õiguskorra huve.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margot Mikler Kohtunik