2-17-6304/33 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing

Otsuse kuupäev

17.04.2018, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-6304

Kohtuasi

MTÜ Eesti Autorite Ühingu hagi SIA Adeona vastu

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.11.2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

SIA Adeona apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

489,9 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja MTÜ Eesti Autorite Ühing (registrikood

80004182), esindaja vandeadvokaadi abi Mari Must

Kostja SIA Adeona (registrikood 40103985245),

esindajad

vandeadvokaat

Denis

Piskunov,

vandeadvokaadi abi Kati Pino

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 14.11.2017 otsus osas, milles kohus rahuldas hagi SIA

Adeona vastu 226 eurot 82 senti ületavas osas ja sellelt viivise väljamõistmises, samuti

menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Samuti tühistada maakohtu

otsus osas, milles kohus jättis lahendamata hagi tagamise abinõuga seonduva

küsimuse.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ning mõista kostjalt

SIA Adeona hageja MTÜ Eesti Autorite Ühingu kasuks välja hüvitis 226 eurot 82

senti ja sellelt viivis alates 20.04.2017 kuni hüvitise täieliku tasumiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning menetluskulud

maakohtus jätta poolte endi kanda. Tühistada hagi tagamise abinõu osas, milles

keelati AS Piletilevil 15.04.2017 klubis Cathouse toimunud ansambli Кукрыниксы /

Kukryniksy kontserdi piletite müügist saadud tasu enam kui 226 eurot 82 senti

ulatuses üleandmine kostjale SIA Adeona.

3. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda.

6. Kohtuotsuse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

1) Võtta vastu MTÜ Eesti Autorite Ühingu hagist loobumine SIA Adeona vastu 671

euro 36 sendi osas.

2) Lõpetada tsiviilasja nr 2-17-6304 menetlus punktis 6.1 märgitud loobutud nõude

osas.

3) Rahuldada hagi osaliselt.

4) Mõista kostjalt SIA Adeona hageja MTÜ Eesti Autorite Ühingu kasuks välja

hüvitis 226 eurot 82 senti.

5) Mõista kostjalt SIA Adeona hageja MTÜ Eesti Autorite Ühingu kasuks välja viivis

226 eurolt 82 sendilt alates 20.04.2017 kuni 17.04.2018 ringkonnakohtu otsuse

tegemiseni 18 eurot 5 senti ja alates 18.04.2018 kuni hüvitise tasumiseni lisanduv

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6) Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda.

7) Tühistada hagi tagamine osas, milles kohus keelas AS Piletilevil 15.04.2017 klubis

Cathouse toimunud ansambli Кукрыниксы / Kukryniksy kontserdi piletite

müügist saadud tasu enam kui 226 euro 82 sendi ulatuses üleandmine kostjale SIA

Adeona.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud ja hageja nõue

1. MTÜ Eesti Autorite Ühing (hageja) esitas 20.04.2017 Harju Maakohtule hagi SIA Adeona

(kostja) vastu. Hageja palus kostjalt välja mõista 1 125 eurot ja viivise seadusjärgses määras

alates 20.04.2017. 14.06.2017 vähendas hageja nõuet 458 euro 52 sendini, millele lisandub

viivis. Koos hagiga esitas hageja hagi tagamise taotluse, paludes keelata AS Piletilevil

15.04.2017 toimunud kontserdi piletite müügist saadud tasu 1 125 euro ulatuses kostjale

andmine. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Kostja korraldas klubis Cathouse 15.04.2017 Vene ansambli Кукрыниксы / Kukryniksy

kontserdi. Kontserdil tulid esitamisele muuhulgas kuus teost („Обнимай“, „Танец злобного

гения“, „Фокусник“, „Артист“, „Шторм“, „Выход из роли“), mille autorid olid

Venemaa autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni RAO liikmed Горшенев

Алексей Юрьевич (A. Goršenev) või Горшенев Михаил Юрьевич (M. Goršenev). Kuigi

viimane suri 2013. aastal, ei toonud see kaasa varaliste autoriõiguste lõppemist enne 70 aasta

möödumist surmast. Hagejal oli organisatsiooniga RAO sõlmitud organisatsioonide vaheline

leping, millega RAO andis hagejale loa nende õiguste teostamise Eesti territooriumil. Kuivõrd

kostja ei sõlminud hagejaga litsentsilepingut, sh ei esitanud piletimüügiaruannet, kontserdi

repertuaariaruannet ja ei maksnud litsentsitasu, ei olnud kostjal luba teoste avalikuks

esitamiseks, mistõttu oli nende teoste avalik esitamine vastavalt autoriõiguse seaduse (AutÕS)

§ 131 lg-le 2 ja § 79 lg-le 5 keelatud.

Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg-st 6 võis kohus kahjuhüvitise suuruse

kindlakstegemisel lähtuda mh tasu suurusest, mida rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks

hankinud loa vastava õiguse kasutamiseks. Samas tuli kahjuhüvitise suuruse määramisel

arvestada sellega, et kostja rikkus seadust ja ei olnud õiglane anda talle õigusrikkumise tõttu

eelist nende teoste kasutajate ees, kes on sõlminud litsentsilepingu, kuid mingil põhjusel

sattunud viivitusse litsentsitasu maksmisega. Seega tuli kahjuhüvitise kindla summana

määramisel lähtuda kahekordsest tavapäraselt makstavast tasust, mis tulenes ka hageja

juhatuse 04.11.2003 otsusest. Hageja esialgsete arvutuste kohaselt oli litsentsitasu kahekordne

määr 1 125 eurot. Pärast müügiaruande esitamist korrigeeris hageja kahju suurust ja palus

kostjalt välja mõista 458,52 eurot. Summa kujunes müüdud piletite arvu (131 tk), tasuta

jagatud piletite arvu (70 tk) ja keskmise piletihinna alusel (24,39 eurot). 25.10.2017 toimunud

istungil vähendas hageja oma nõuet 4,88 euro võrra, nentides, et kostjal jäi esitatud tõenditest

nähtuvalt jagamata kaks tasuta piletit.

Tegu ei olnud esimese korraga, kui kostja korraldas kontserdi litsentsilepingut sõlmimata.

Esimese korraldas ta 2016. aasta sügisel, järgmise 2017. aasta veebruaris ja kolmanda

15.04.2017.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt 159 eurot 75 senti ületavas osas

rahuldamata. Kostja palus menetluskulud jätta hageja kanda.

Hagejal ei olnud õigust kolmanda isiku nimel kohtusse pöörduda. AutÕS § 79 lg 6 ei andnud

hagejale õigust esindada kohtus välismaiseid kollektiivse esindamise organisatsioone. Pealegi

oli üks isikutest, kelle õigusi hageja väidetavalt kaitses, surnud. Juhul kui hagi kuulus

läbivaatamisele, võttis kostja hagi õigeks 159 euro 75 sendi ulatuses. Kostja pöördus hageja

poole, et sõlmida litsentsileping ja maksta autoritasu, kuid talle ei sobinud hageja pakutavad

tüüptingimused, mis olid kostja kahjuks tasakaalust väljas. Samas teavitas kostja hagejat

17.04.2017, et on nõus hagejale tasuma 5% piletitulust autoritasuna. Pärast

piletimüügiaruande esitamist 21.04.2018 ei koostanud hageja kostjale arvet. Kostja

piletimüügitulu oli 3 195 eurot ja 5% sellest vastas 159 eurole 75 sendile.

Kahju tekkimine kahekordses määras ei olnud tõendatud. Sisuliselt oli tegu leppetrahviga,

mida ei saa nõuda isikult, kellega ei ole lepingut sõlmitud. Pelgalt juhatuse otsusest, s.o

ühepoolsest deklaratsioonist, ei tekkinud kostjale kohustusi. Pealegi ei olnud karistusliku

kahjuhüvitise väljamõistmine varalise kahju puhul Eesti õiguskorras võimalik. Samuti ei

olnud põhjendatud kahjuhüvitise suuruse arvutamisel lähtuda tasuta jagatud piletite arvust,

mis ületab 10% müüdud piletitest. Eelnev klausel tulenes tüüplepingust, mida kostja ei

allkirjastanud. Pealegi ei jaganud kostja tasuta pileteid välja.

Menetluskulude jaotamisel palus kostja arvestada sellega, et kohtuvaidluse põhjustas hageja ja

hageja vähendas menetluse kestel oluliselt nõude suurust.

Menetluse edasine käik

3. Kohus jättis 25.10.2017 toimunud kohtuistungil kostja taotluse hagi läbi vaatamata

jätmiseks rahuldamata protokollilise määrusega. Kostja esitas selle peale menetlusliku

vastuväite, mille kohus jättis rahuldamata.

Maakohtu otsus

4. Maakohus võttis hagist loobumise 671 euro 36 sendi ulatuses vastu ja lõpetas selles osas

menetluse. Ülejäänud osas rahuldas kohus hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 453

eurot 64 senti ja alates 20.04.2017 lisanduva viivise. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda

ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1 215 euro suuruse menetluskulude hüvitise ja viivise

seadusjärgses määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Poolte vahel puudus vaidlus selles, et kostja korraldas 15.04.2017 klubis Cathouse ansambli

Кукрыниксы / Kukryniksy kontserdi muusikateoste avaliku esitamisega, litsentsilepingut

eelnevalt ei sõlmitud. Kontserdipileteid müüs AS Piletilevi. Enne hagi kohtusse esitamist, ei

esitanud kostja hagejale piletimüügiaruannet, ei tasunud litsentsitasu ja ei teinud seda

kohtumenetluse ajal, AS Piletilevi koostatud aruande järgi müüdi eelmüügist 131 piletit 3 195

euro eest, kusjuures eelmüügis müüdi pileteid hinnaga 20-35 eurot ja kohapeal 25 euro eest.

Kontserdil esitati teoseid, mille autorid olid A. Goršenev või M. Goršenev. Pooled vaidlesid

selle üle, kas kostja kohustus hagejale tasuma hagis märgitud summa ja maksma viiviseid.

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-st 1 ja § 429 lg-st 1 ja lg-

st 4, võttis kohus nõudest loobumise 671,36 euro ulatuses vastu ja lõpetas selles osas asja

menetluse. Edasi menetles kohus 453,64 euro suurust põhinõuet ja viivisenõuet, s.t tsiviilasja

hind oli 490,6 eurot. Kuigi kostja avaldas menetluses, et ta on hagi läbivaatamise korral nõus

159,75 euro suuruse nõudega, ei saanud kohus hageja nõuet kostja vastu selles osas rahuldada

õigeksvõtu alusel. Kostja ei esitanud kohtule selget nõude õigeksvõtmise avaldust ja vaidles

vastu hageja õigusele esitada kohtusse hagi ja kahju nõuda. Hagi tingimuslik õigeksvõtt ei ole

võimalik. Seetõttu tuli kohtul hinnata, kas kostja vastuväited nõudele võimaldasid hagi

osaliselt või tervikuna rahuldamata jätta.

Kostja väited ei võimaldanud jätta hagi mistahes alusel rahuldamata. Hagejal kui kollektiivse

esindamise organisatsioonil oli õigust pöörduda kohtusse Venemaa autorite õiguste kaitseks,

sh autori, kes oli surnud. Vastavalt AutÕS § 76 lg-tele 1 ja 2 oli hageja isik, kellel oli õigus

autori õigusi teostada, mitte üksnes neid esindada. Kusjuures kui kollektiivse esindamise

organisatsioon juba teostab mõne autori õigusi, ei saa see autor oma õigusi enam iseseisvalt

teostada (AutÕS §

79 lg 5). AutÕS § 79 lg 9 järgi oli kollektiivse esindamise organisatsioonil õigus anda teisele

kollektiivse esindamise organisatsioonile luba või volitus nende õiguste teostamiseks, mida ta

esindajana teostab. Organisatsioon RAO ja hageja sõlmisid hagejaga eelnevalt kirjeldatud

esinduslepingu, mistõttu oli hagejal õigus teostada nii oma liikmete kui RAO liikmete õigusi,

sh pöörduda enda nimel kohtusse. Hagejal oli õigus esindada M. Goršenevi teostest

tulenevaid autoriõigusi ka pärast viimase surma 19.07.2013. Vastavalt Berni kirjandus- ja

kunstiteoste kaitse konventsiooni artikkel 3 lgtele 1 ja 2 ning artikkel 7 lgle 1 oli hagejal õigus

kaitsta liitu kuuluvate riikide kodanikke või alalist elukohta omavate isikute õigusi nende

teoste osas autori eluajal ja 50 aastat pärast tema surma. AutÕS § 3 lg 1 p 3 sätestab, et

autoriõiguse seadust kohaldatakse teostele, mida tuleb kaitsta vastavalt Eesti Vabariigi

välislepingule.

Tõendatud oli, et 15.04.2017 kontserdil esitati teoseid, mille autorid olid A. Goršenev ja M.

Goršenev. AutÕS § 131 lg 1 järgi teostab autor oma varalisi õigusi kas iseseisvalt või

kollektiivse esindamise organisatsioonide kaudu. Kooskõlas AutÕS § 131 lg-ga 2 võib teose

avalik esitamine toimuda ainult juhul, kui teose avalikku esitamist korraldav isik on saanud

autorilt, tema õigusjärglaselt või autorit esindavalt kollektiivse esindamise organisatsioonilt

eelnevalt loa (litsentsi) teose avalikuks esitamiseks (vt ka AutÕS § 46 lg 1). Vastavalt AutÕS

§ 14 lgle 1 on autoril reeglina õigus saada tasu teose kasutamise eest teiste isikute poolt.

Autoritasu suurus määratakse kindlaks autori ja teose kasutaja vahelise kokkuleppega

(lepinguga) või autori volitusel autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni või

muu isiku ja teose kasutaja vahelise kokkuleppega (AutÕS § 14 lg 2). Kuni ei ole saavutatud

kokkulepet, on teose kasutamine keelatud (AutÕS § 14 lg 3). Autorileping peab olema

sõlmitud kirjalikus vormis (AutÕS § 49 lg 1). Praegusel juhul kostja kirjalikku

litsentsilepingut ei sõlminud ja AutÕS §s 481 sätestatud tingimustes kokku ei leppinud.

Sõltumata põhjustest, miks jäi leping sõlmimata, ei olnud kostjal õigust teoseid kasutada ehk

muusikateoste avalikku esitamist korraldada.

AutÕS § 817 lg 1 p-i 1 järgi võib autor või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja teose või

autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise korral mh nõuda teose või

autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamisega tekitatud varalise ja

mittevaralise kahju hüvitamist vastavalt VÕS §-le 1043. kahju tekitamine on õigusvastane

eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse

rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 5). VÕS § 127 lg-st 6 tuleneb kohtule õigus määratleda,

millise kahju peab rikkuja maksma teoste õigusvastasel kasutamisel. Aluseks tuleb võtta tasu

suurus, mis kuuluks tasumisele õiguspärasel loa hankimisel, kuid VÕS § 127 lg 6 ei näe ette,

et kahju suurus peab üksnes võrduma õiguspäraselt hangitud loa tasuga. Kui teoste ilma loata

kasutajad peaksid maksma sama suurt tasu nagu need õiguskuulekad kasutajad, kes sõlmivad

hagejaga lepingu ning täidavad teisi lepingust tulenevaid kohustusi, ei oleks täidetud VÕS §

127 lg-st 1 tulenev kahju hüvitamise eesmärk. Teoste loata kasutajaid ei saa kohelda

soodsamalt võrreldes nende isikutega, kes sõlmivad lepingud (vt ka AutÕS § 7911 lg-d 1, 2).

Seepärast otsustas hageja juhatus 04.11.2003 koosolekul, et ilma loata teoste kasutamisega

tekitatud varalise kahju sissenõudmisel kohaldatakse litsentsitasu kahekordset määra. Kahju

nõudmine kahekordses litsentsitasu määras ei kujutanud endast leppetrahvi, milles pooled

kokku ei ole leppinud. Hageja esitas kohtule kahju hüvitamise nõude. Samuti ei olnud see

karistuslik hüvitis. Tegu oli proportsionaalse hüvitisega, mille väljamõistmiseks andis kohtule

õiguse VÕS § 127 lg 6.

Hageja kodulehel avaldatud teabe kohaselt oli pop-, rock, jazz-, estraadikontserdi või muu

muusikaga seotud olulise ürituse puhul litsentsitasu suurus 5% sissepääsutasust. Tasuta

jagatud piletid, mis ületavad 10% ürituse piletite koguarvust, arvestatakse sissepääsutasu

hulka ning litsentsitasu arvutuse aluseks võetakse keskmine piletihind. Piletimüügi aruande

järgi müüdi eelmüügis 131 piletit hinnaga 3 195 eurot ja korraldajale jagati 70 tasuta piletit.

Kui palju pileteid jagas kostja kontserdile tegelikult, asjas kogutud tõendite pinnalt ei saanud

tuvastada. Nimelt ei olnud kostja esitatud fotost võimalik järeldada, missugune kogus pileteid

jäi kostjal jagamata. Seda möönis ka kostja ise. Pildist sai järeldada ainult seda, et kasutamata

jäi kaks piletit.

Asjas ei leidnud tõendamist, et hageja pöördus kohtu poole ennatlikult või pahatahtlikult.

Hageja pöördus kostja poole 07.04.2017 ettepanekuga sõlmida litsentsileping, kuid kostja ei

soostunud seda allkirjastama. Pärast kontserdi toimumist saatis kostja hagejale 17.04.2017

kirja, milles avaldas, et nõustub litsentsitasu määraga 5%. Järgmisel päeval selgitas hageja

kostjale, et AS Piletilevil tuleb esitada otse hagejale piletimüügi aruanne ja litsentsitasu

arvestuse aluseks on tüüplepingu tingimused. Tasu tuleb maksta järgmisel päeval pärast arve

esitamist. Hea tahte näitamiseks tuleks kohe samal päeval esitada piletimüügi aruanne. Kostja

vastas samal päeval, et ootab aruannet ja suhtleb pärast selle saamist hagejaga edasi. Hageja

samal päeval aruannet ei saanud ja kostja ei tõendanud, et ta pöördus AS Piletilevi poole

taotlusega edastada hagejale aruanne. Seega ei saanud hageja kostja käitumisest järeldada, et

viimane siiski soovis litsentsitasu maksta ja avaldada hagejale andmeid müüdud piletite kohta.

Hageja esitas 20.04.2017 kohtusse hagi ja kostja saatis hagejale 21.04.2017 aruande.

Arvestades eelnevat ja asjaolu, et kostja majanduslikud näitajad olid halvad ja ta oli

varasemalt mitu korda korraldanud kontserdi lepingut sõlmimata ja litsentsitasu maksmata, ei

olnud hageja käitumine ennatlik.

Eelnevalt kirjeldatud põhjustel tuli hagi rahuldada täies ulatuses ja kostjalt hageja kasuks välja

mõista 453,64 eurot ja viivised seadusjärgses määras alates hagi esitamisest.

Hagi rahuldamise tõttu jättis kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Seejuures jättis kohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda ka nõude osas,

millest hageja loobus, sest hagejal oli võimalik nõuet korrigeerida kostja menetluses esitatud

dokumentide tõttu. Hageja põhjendatud menetluskulude suurus oli 1 215 eurot, millele

lisandub viivis seadusjärgses määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude

täieliku tasumiseni.

Apellatsioonkaebus

5. Kostja palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles kostjalt mõisteti hageja kasuks välja

kahju 453 eurot 64 senti ja jäeti menetluskulud kostja kanda. Tühistatud osas palus kostja teha

uue lahendi, millega jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt jätta hagi rahuldamata 159

eurot 75 senti ületavas osas ning jätta menetluskulud hageja kanda.

Maakohtul tuli jätta hagi läbi vaatamata. Esiteks kaitses hageja kohtus surnud autori huve,

kusjuures ei olnud teada, kellele autoriõigused pärandusid ja teiseks ei tulenenud AutÕS § 76

lg-test 9 ja 6 hagejale õigust pöörduda kohtusse kolmanda isiku huvide kaitseks. Kolmandaks

oli tõendamata, et M. Goršenev ja A. Goršenev olid RAO liikmed.

Isegi kui maakohtu seisukoht oli hagi läbivaatamise osas õige, ei olnud hagi võimalik täies

ulatuses rahuldada. Esiteks võttis hageja 159 eurot 75 sendi ulatuses hagi õigeks, mistõttu

oleks kohtul tulnud teha hagi õigeksvõtul põhinev otsus. Teiseks oli ebaõige nõuda hagejalt

autoritasu kahekordses määras. Eelnev ei olnud kooskõlas kehtiva materiaalõiguse ja

kohtupraktikaga. Seda enam, et juhatuse otsusega ei saa kolmandatele isikutele õigusi ja

kohustusi tekitada. Samuti kohaldas kohus vääralt tüüplepingu tingimustest tulenevat

piirangut, mille kohaselt maksab kontserdi korraldaja autoritasu tasuta jagatud piletite pealt,

kui tasuta jagatakse üle 10% müüdud piletite arvust. Hageja ei allkirjastanud sellesisulist

lepingut. Kohus jättis lahendi tegemisel ebaõigesti arvestamata sellega, et kostja ei soovinud

lepingut allkirjastada põhjusel, et lepinguprojektis olid lepinguliste õiguste ja kohustuste

vahekord paigast ära.

Kohus jagas ebaõigesti menetluskulud. Kohus jättis ebaõigesti hagist osalise loobumise korral

kohaldamata TsMS § 168 lg 4. Nõudest osalise loobumise tingis hagi ennatlik esitamine.

Põhjendus, et hagi kiirem esitamine oli vajalik selleks, et AS Piletilevi ei teostaks kostjale

väljamakset, ei pädenud, sest selleks oleks piisanud hagi tagamise taotluse esitamisest enne

hagi esitamist. Samuti jättis kohus ebaõigesti kohaldamata TsMS § 168 lg 6, mille järgi

kannab hageja menetluskulud, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ja ei ole oma käitumisega

põhjustanud hagi esitamist. Hageja andis kostjale ebarealistlikud tähtajad ja sellest koos

asjaoluga, et hagi koostamiseks ei saanud kuluda vaid pool päeva, nähtus, et hagejal ei olnud

plaanis kostjaga kohtuvälisele lahendusele jõuda. Hageja käitumine oli pahauskne.

Vastus kaebusele

5. Hageja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

Ringkonnakohtu seisukoht

6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et

maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja

menetlusõiguse rikkumise tõttu ning teha TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistatud osas uus otsus

asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Apellatsioonkaebus tuleb

rahuldada osaliselt.

TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustas

apellatsioonkaebusest nähtuvalt maakohtu otsuse osas, milles maakohus mõistis kostjalt

hageja kasuks välja 453 euro 64 sendi suuruse kahjuhüvitise ja jättis menetluskulud kostja

kanda. Maakohtu otsust ei vaidlustatud osas, milles kohus võttis vastu hagist loobumise 671

euro 36 sendi ulatuses ja lõpetas loobutud nõude osas menetluse. Nimetatud osas on

kohtuotsus jõustunud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust vaidlustatud osas.

Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja korraldas klubis Cathouse 15.04.2017 Vene ansambli

Кукрыниксы / Kukryniksy kontserdi, selleks litsentsilepingut eelnevalt sõlmimata ja

litsentsitasu maksmata. Kontserdile osteti AS Piletilevi kaudu 131 piletit 3 195 euro eest ja

70st tasuta piletist jäi välja jagamata vähemalt kaks piletit. Pooled vaidlesid selle üle, kas

hagejal oli õigus pöörduda Venemaa Autorite Ühingu RAO nimel kohtusse ja nõuda kostjalt

kahjuhüvitist, mis vastas kahekordsele litsentsitasu määrale, mis arvestati müügitulu ja tasuta

jagatud piletite arvu järgi. Ühtlasi olid pooled eriarvamusel selles, kas kostja võttis 159 euro

75 sendi osas hagi õigeks või mitte.

Esmalt märgib ringkonnakohus, et hagi õigeksvõtuna on käsitletav olukord, kus kostja

nõustub hageja esitatud nõudega, ei oma esitatud nõude suhtes vastuväiteid ja saab aru ning

on nõus sellega, et kohus hagi õigeksvõetud nõude ulatuses rahuldab (vt ka TsMS § 440 lg 1).

Hagi õigeksvõtt peab olema selgesõnaline, üheselt mõistetav ja ei tohi olla seotud

tingimustega. Praegusel juhul ei olnud kostja alternatiivne avaldus, et kui kohus ei jäta hagi

läbi vaatamata, siis on ta nõus maksma hagejale 159 eurot 75 senti, õigeksvõtt TsMS-i

tähenduses, sest oli seotud tingimusega. Seega ei mõjutanud tingimusega seotud kostja

avaldus asja lahendamist, sh menetluskulude jaotust.

Järgmisena võtab kohus seisukoha küsimuses, kas hagejal oli õigus pöörduda kohtusse RAO

nimel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldusega, milles maakohus

tuvastas, et hagejal oli praegusel juhul õigus hagi esitada ning tuginedes TsMS § 654 lg-le 6 ei

korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Selles,

et hagejal oli RAO-ga sõlmitud vastastikuste huvide esindamise leping, pooled ei vaielnud (lk

114-120 pöördel). AutÕS mõttes ei ole esindusel ja sellest tuleneval kollektiivse esindamise

organisatsiooni kohtusse pöördumise õiguse puhul sisulist erinevust selles, kas kollektiivse

esindamise organisatsioon teostab oma liikmete õigusi või AutÕS § 76 lg-s 9 sätestatud

lepingu alusel teise kollektiivse esindamise organisatsiooni liikmete õigusi. Kuna M.

Goršenev ja A. Goršenev olid Venemaa Autorite Ühingu RAO liikmed (vt nt lk 70, 72) ja

autoriõigused ei lõpe automaatselt helilooja surmaga, oli hagejal õigus esitada hagi, mis

seondusid M. Goršenevi ja A. Goršenevi autoriõiguste rikkumisega.

Tulenevalt kostja AutÕS § 13 lg 1 p-s 7 sätestatud teose avaliku esitamise õiguse rikkumisest,

oli hagejal õigus AutÕS § 817 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kostjalt õiguste objekti õigusvastase

kasutamisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist vastavalt VÕS §-le 1043,

mille järgi teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on

kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

Järgnevalt võtab kohus seisukoha, missugune oli põhjendatud kahjuhüvitise suurus.

Kahjuhüvitise suuruse määramisel lähtus hageja VÕS § 127 lg-st 6 ja juhatuse 04.11.2003

otsusest (lk 37), millest nähtuvalt otsustas juhatus, et teoste ilma loata kasutamisega seoses

tekitatud varalise kahju sissenõudmisel kohaldatakse litsentsitasu kahekordset määra.

Litsentsitasu tavapärane määr pop-, rock-, jazz ja estraadimuusika kontserdil on 5%

sissepääsutasudest, kusjuures litsentsitasu suurust kujundasid ka tasuta jagatud piletid, mis

ületasid 10% ürituse piletite koguarvust (lk 121). Maakohus leidis, et praegusel juhul oli

põhjendatud arvutada kahjuhüvitise suurust kahekordse litsentsitasu määra alusel, kusjuures

arvesse tuli võtta ka tasuta jagatud pileteid, mis ületasid 10% piletite koguarvust. Kostja ei

vaielnud vastu sellele, et kahjuna oli käsitletav litsentsitasu mittemaksmine 5% ulatuses

sissepääsutasudest. Kuid ta ei nõustunud sellega, et hagejal oli õigus kostjalt nõuda kahju, mis

sõltus mh tasuta jagatud piletite arvust ja litsentsitasu kahekordsest määrast (10%).

Vastavalt VÕS § 127 lg-le 6, kui kahju hüvitamist nõutakse autoriõiguse, autoriõigusega

kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumise tõttu, võib kohus, kui see on mõistlik,

määrata kahjuhüvitise kindla summana, lähtudes muu hulgas tasu suurusest, mida rikkuja

pidanuks maksma, kui ta oleks hankinud loa vastava õiguse kasutamiseks. Sättes toodud

regulatsioon põhineb Euroopa Liidu direktiivil 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste

jõustamise kohta ja selle eesmärk on soodustada intellektuaalomandi õiguste omaja olukorda.

Nimelt, kui kahju hüvitamise ühe üldpõhimõtte järgi peab kahju olemasolu ja suurust

tõendama kahjustatud isik, siis intellektuaalomandi õiguste rikkumise korral on kahju täpse

suuruse ja põhjusliku seose tõendamine raskendatud. Seetõttu loeb seadus intellektuaalomandi

õiguste omaja kahjuhüvitise lähtealuseks teose hüpoteetilist litsentsitasu.

Hageja tõendas menetluses, et pop-, rock-, jazz ja estraadimuusika kontserdil on litsentsitasu

5% sissepääsutasudest ja litsentsitasu arvestusse lähevad ka tasuta jagatud piletid, mida on

rohkem kui 10% piletite koguarvust. Eelnev on selgelt sedastav ka hageja kodulehelt (lk 121).

Lisaks on oluline, et litsentsitasu, mis vastab 5% sissepääsutasudest, on kooskõlas

välisriikides kehtivate litsentsitasu määradega ning kohtupraktikaga. Vastuseks kaebuse

väitele, et põhjendamatu oli litsentsitasu hulka arvestada ka tasuta jagatud pileteid, sest kostja

ei allkirjastanud lepingut, kus see oli sätestatud, märgib ringkonnakohus järgmist. VÕS § 127

lg 6 alusel kahju hüvitamise nõude esitamisel ei ole oluline, kas intellektuaalomandi õiguse

omaja oleks olnud valmis sellist litsentsilepingut sõlmima või kas rikkuja oleks sellise

litsentsitasu maksmiseks majanduslikult võimeline olnud. Kui tasuta jagatud pileteid

arvestatakse tavaliselt litsentsitasu suuruse kujundamisel, siis saab seda intellektuaalomandi

rikkumisel kahju suuruse hindamisel ka arvestada. See, et tasuta jagatud pileteid, mida

väljastati rohkem kui 10% ürituse piletite koguarvust, arvestatakse tavaliselt litsentsitasu

suuruse määramisel, oli tõendatud hageja kodulehe väljevõttega (lk 121).

Samas ei nõustu ringkonnakohus hageja ja maakohtu seisukohaga, et praegusel juhul oli

põhjendatud mõista kostjalt välja litsentsitasu kahekordne määr. Lähtumine 10%-lisest

litsentsitasu määrast ei ole kooskõlas VÕS § 127 lg-s 6 sätestatud põhimõttega, mille järgi

tuleb kahju suuruse kindlakstegemisel lähtuda hüpoteetilisest litsentsitasust õiguse kasutamise

loa olemasolul. Tavapärast määra ületavat osa ei saa ka pidada hagejal tegelikult tekkinud

kahjuks VÕS § 1043 ja § 127 lg 1 mõttes. Sellises määras kahjuhüvitis oleks karistusliku

iseloomuga, mida Eesti õiguskord ei tunne. Teatav karistuslik aspekt on mittevaralise kahju

hüvitise suuruse formuleerimise valemisse seaduse tasandil sätestatud küll isiku au teotamise

korral, kus võib mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestada ka vajadust mõjutada kahju

tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist

seisundit (VÕS § 134 lg 6). Kuid reeglina lähtub kahju kontseptsioon eesmärgist asetada isik

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise

kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1).

Eelnev käsitlus ei ole vastuolus ka Euroopa Liidu direktiiviga 2004/48/EÜ. Selle artikkel 13

näeb liikmesriikidele ette kohustuse tagada, et kohtuasutused kohustavad kannatanud

osapoole avalduse alusel rikkujat, kes teadlikult rikkus või pidi põhjendatult olema

rikkumisest teadlik, maksma proportsionaalselt õiguste valdajale rikkumise tagajärjel temale

tekitatud kahju ulatuses kahjutasu ja annab juhised intellektuaalomandi asjades kahjutasu

suuruse kujundamiseks. Nii tuleb liikmesriigi kohtutel minimaalselt tagada, et kahjusumma

moodustub autoritasust, mida autor oleks võinud saada, kui rikkuja oleks taotlenud

intellektuaalomandi kasutamiseks autoriõigusi (artikkel 13 lg 1 p b). Seega vastab Eestis

kehtiv intellektuaalomandi rikkumisega tekitatud kahju arvutamise viis direktiivis sätestatud

miinimummeetmele.

Seega oli kostjalt hageja kasuks võimalik kahjuna välja mõista kokku 226 eurot 82 senti.

Summa moodustus 5% suurusest litsentsitasust, mis tuli maksta 131 pileti müügist saadud

3 195 eurolt ja 55-lt tasuta jagatud piletilt, mille arvestuslik keskmine piletihind oli 24 eurot

39 senti ((3 195 x 0,05) + (55 x 24,39 x 0,05)).

Hageja palus hüvitiselt välja mõista ka viivise alates 20.04.2017 kuni otsuse tegemiseni kindla

summana ja alates otsuse tegemisest protsendina vastavalt seadusjärgsele määrale kuni

põhinõude täitmiseni. 2017. aastal ja 2018. aasta esimeses pooles oli seadusjärgne viivisemäär

8% aastas. Kuivõrd hagi esitamise aja (20.04.2017) ja ringkonnakohtu otsuse tegemise aja

(17.04.2018) vahele jäi 363 päeva, oli ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaks kogunenud 226

eurolt 82 sendilt viivist 18 eurot 5 senti (226,82 x 8 / 365 / 100 x 363).

7. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõigusnormi (TsMS § 442 lg 5), kui jättis lahendamata

hagi tagamise abinõuga seotud küsimuse. Eelnev tuleb lahendada sõltumata menetlusosaliste

taotlusest. Nimelt tagas kohus 21.04.2017 hagi ja keelas hagi tagamise korras AS Piletilevil

välja maksta kostjale 15.04.2017 kontserdi piletite müügist saadud tasu 1 125 eurot (lk 45).

Vastavalt TsMS § 386 lg-le 4 tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb

rahuldamata. Hagi osalise rahuldamise korral tuleb hagi tagamise abinõu tühistada osas,

milles see ei ole vajalik kohtuotsuse täitmiseks rahuldatud nõude osas (Riigikohtu 21.12.2016

otsus asjas nr 3-2-1-129-16, p 51). Seda tuleb teha ka juhul, kui hagi tagamine jääb TsMS §

445 lg 2 alusel kehtima otsuse täitmist tagava abinõuna (vt nt Riigikohtu 23.10.2013 otsust

asjas nr 3-2-1-96-13, p 43). Eelnevalt kirjeldatud puudus on võimalik kõrvaldada

ringkonnakohtul (TsMS § 386 lg 4 teine lause). Praegusel juhul rahuldas kohus hagi osaliselt

ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 226 euro 82 sendi suuruse hüvitise. Seega tuleb hagi

tagamise abinõu 226 eurot 82 senti ületavas osas tühistada.

Menetluskulud

8. Ringkonnakohus nõustub kaebuse esitajaga, et maakohus jättis ebaõigesti menetluskulude

jaotuse määramisel arvestamata, et hageja vähendas 14.06.2017 haginõuet ja palus senise

1 125 euro asemel kostjalt välja mõista 458 eurot 52 senti. Kohtupraktikas on tunnustatud

seisukohta, et algse nõude selle osa suhtes, millest hageja menetluse kestel loobus, on

võimalik kohaldada TsMS § 168 lg-s 4 sätestatut, s.t hageja kannab vastavast osas kostja

menetluskulud. Samas ei nõustu kohus sellega, et hageja oli kaebuse kohtusse esitamisel

pahatahtlik ja käitus ennatlikult. Asjaoludest nähtuvalt on kostja korduvalt autoriõigusi

rikkudes kontserte kohaldanud ja mitmel korral on vaidlus sellega tekitatud kahju osas

lahenduseni jõudnud alles kohtus. Seega ei käitunud hageja olukorras, kus kostja korraldas

taas kontserdi eelnevalt litsentsilepingut sõlmimata ja litsentsitasu maksmise kohta

vastuväiteid omades, hagi esitades pahatahtlikult.

Kuivõrd praegusel juhul oli hagi suunatud kahju väljamõistmisele, mille suurust hageja

menetluse kestel muutis, tulenevalt kostja esitatud tõenditest müüdud piletite arvu ja hinna

kohta, millele hagejal endal juurdepääs puudus ja poolte väited, mis esitati nõude kohta,

püsisid samad esimesest menetlusdokumendist viimaseni, oli kohane määrata menetluskulude

jaotus TsMS § 163 lg 1 järgi. Ringkonnakohtu hinnangul oli nõude vähendamist ja hagi

rahuldamise ulatust arvestades põhjendatud jätta maakohtus kantud menetluskulud poolte

endi kanda.

Kuna apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, siis koostoimes TsMS § 171 lg-ga 1

ja TsMS § 163 lg 1 jätab ringkonnakohus poolte endi kanda ka apellatsioonimenetluses

tekkinud kulud. Kuna kõik menetluskulud jäävad poolt endi kanda, siis ei toimu

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Mati Maksing