4-18-2015/2 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2018

, Jõhvi kohtumaja Asja number 4-18-2015 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Valentina Michelson-

Ipbüker Taotlus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus H.G-le asenduskaristuse määramiseks Menetlusosaline Võlgnik H.G, isikukood XXX, xxx Asja arutamise kuupäev 17.04.2018

RESOLUTSIOON:

Juhindudes VTMS § 211 lg 1 ja KarS § 72, kohus

M Ä Ä R A S :

Rahuldada Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus.

Asendada Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 09.05.2016 otsusega väärteoasjas nr 244016003206 lg 1 alus H.G-le KarS § 218 el määratud tasumata rahatrahv 120 eurot s.o. 30 arestiga 3 (kolm

trahviühikut ) päeva.

Käesoleva kohtumäärusega määratud arest kuulub kandmisele viivitamatult peale H.G poolt praegu kantava aresti . ärakandmist elukohajärgses arestikambris

Määrus edastada H.G’ile, kohtutäitur ’le, Jõhvi arestikambrile Natalja Malahhova

ning PPA Ida prefektuurile.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus esitatakse Viru Maakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

H.G on karistatud Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 09.05.2016 otsusega väärteoasjas nr KarS § 218 244016003206, lg 1 alusel rahatrahviga 30 trahviühikut s.o. 120 eurot. Otsus jõustus 25.05.2016. Tasumata rahatrahv moodustab 120 eurot. Rahatrahvi sissenõudmiseks H.G suhtes algata . T Tasumata ti täitemenetlus äitmisteade on talle kätte toimetatud.

rahatrahvi jääk on 120 Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning talle eurot.

teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara või ei ole selle väärtus küllaldane, et katta vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Võlgnikule kuuluvad pangaarved on arestitud, kuid neil puuduvad rahalised vahendid.

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur esitas Viru Maakohtule avalduse asenduskaristuse määramiseks. Avalduse kohaselt ei tasunud menetlusalune isik H.G rahatrahvi õigeaegselt vabatahtlikult. Täitemenetlus e käigus laekumisi ei olnud. Kohtutäitur teatas t kohtuvälisele menetlejale eelnimetatud rahatrahvi täitmise võimatusest Täitemenetluse seadustiku

§ 201 lg 1 järgi. Eeltoodu alusel taotles kohtuväline menetleja otsustada väärteoasjas nr 244016003206 rahatrahvi summas 120 eurot asendamin e.

H.G selgitas kohtuistungil, et trahv on tema poolt tasumata, praegu kannab aresti samuti tasumata jäänud trahvide eest, kokku neljas asjas. Varasemas asenduskaristuse asjas ei tulnud kohtuistungile, sest ajas kohad segamini. Kutse jäi isiklikult kättesaamata, jäeti postkasti, aga mõtles, et peab ilmuma kohtutäituri juurde, mitte kohtusse. Vabaduses on tal kaks töökohta, aga töötab mitteametlikult. Palus asendada trahv üldkasuliku töödega.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

VTMS § 211 lg 1 kohaselt maakohus teeb sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku § le 72, kui süüdlane - ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. KarS § 72 lõigetes 1 3 on sätestatud, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud - rahatrahvi, asendab kohus rahatrahvi arestiga, kusjuures rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti ning aresti alammääraks on üks päev.

Kohus on seisukohal, et mõistetud rahatrahv tuleb asendada arestiga. Kohtuvälise menetleja otsuse tegemisest möödunud perioodi jooksul ei suutnud H.G trahvi tasuda. Tal puuduvad selleks vahendid ja realiseerimiseks võimalik vara. Väärteo eest karistuse määramise ja karistuse täitmise vaheline ajavahemik ei saa venida nii pikaks, et määratud karistuse mõju hajub. Sundtäitmise, sealhulgas trahvi asendamise sisu ja mõte seisneb mõistetud karistuse vääramatuse tagamises. Karistuse vääramatus kujutab endast muuhulgas otsustavust karistuse täideviimisel.

Puuduvad Väärteomenetluse seadustikus ja Täitemenetluse seadustikus sätestatud võimalikud alused rahatrahvi maksmise tähtaja pikendamiseks ja seda ei ole taotletudki. Mõjuvaid põhjusi rahatrahvi tasumata jätmiseks ei ole, samuti puuduvad asenduskaristuse kohaldamist välistavad asjaolud.

alus vabaduses olles trahvi vabatahtlikuks tasumiseks, kuid H.G’il oli võim

ta jättis selle realiseerimata, mistõttu trahvi asendamise edasi lükkamine kuni vangistuse ärakandmiseni ei ole põhjendatud.

Seega H.G-le Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 09.05.2016 otsusega määratud tasumata rahatrahv 30

trahviühikut tuleb asendada KarS § 72 lg 1 ja lg 2 alusel arestiga 3 päeva, mis kuulub kandmisele peale praegu kantava aresti ära kandmist. Kohus ei tuvasta alust aresti ositi kandmiseks määramiseks ja arest tuleb kanda tervikuna elukohajärgses arestikambris.

VTMS § 205 lg 1 kohaselt kui kohtuotsuse täitmist ei ole edasi lükatud vastavalt VTMS §-le 209 ja süüdlane oli kohtumenetluse ajaks kinni peetud, pöörab kohtuotsust täitmisele pöörav maakohtunik kohtuotsuse aresti mõistmise kohta täitmisele viivitamatult pärast selle tegemist.

Puudub alus kohtulahendi täitmise edasi lükkamiseks, praegu kannab H.G aresti Jõhvi arestikambris ehk on kinni peetud. Seega tuleb kohtulahend pöörata viivitamatult täitmisele ja saata H.G kandma antud asjas määratavat aresti viivitamatult peale praegu kantava aresti ärakandmist.

Kohus ei nõustu süüdlase ettepanekuga mõista temale asenduskaristuseks ÜKT. Kehtiva kohtupraktika kohaselt aresti asendamine üldkasuliku tööga ei ole mõeldav isiku suhtes, kellel on sõltuvusprobleemid. Ka Riigikohus on lahendis 3-1-1-87-08 leidnud, et isik ei ole asenduskaristuseks sobiv, kui tema isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö täideviimist. Karistusregistri väljavõte järgi H.G on korduvalt karistatud narkootikumide tarvitamise eest, seega kuulub riskigruppi, kelle puhul on määratud üldkasuliku töö kohustuse täitm (Tartu Ringkonnakohtu määrus asjas nr 4 ine ebarealistlik -17-6191 p 8, 9). Samuti H.G’i eelnev käitumine varasemates kohtuasjades (nt 4-18-1583), kus ta ei ilmunud vabatahtlikult kohtuistungile näitab, et tema puhul on põhjendatud vaid aresti mõistmine.

Deniss Minzatov kohtunik