1-09-688/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kohtulahendi täitmine nr 1-09-688

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02. september 2009.a Asja number 1-09-688 Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Prokurör Alar Häidberg Taotluse esitaja Tartu Vangla Taotlus

süüdimõistetu I.K vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine Süüdimõistetu I.K, isikukood xxx, viibib Tartu Vanglas

RESOLUTSIOON

Kohus määras:

Mitte vabastada I.K enne tähtaega.

Edasikaebekord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil

isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama; kinnipeetavale hakkab kaebamise tähtaeg kulgema alates määruse kättesaamisest.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud I.K on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 16.01.2009.a otsusega ja KarS § 121 järgi

karistati teda vangistusega 9 kuud.

I.K karistusaja algus on 15.01.2009.a ja lõpp 14.10.2009.a. Tartu Vangla on esitanud taotluse I.K ennetähtaegseks vabastamiseks.

2 Poolte seisukohad Prokurör ei toetanud I.K ennetähtaegset vabastamist.

I.K taotles enda vabastamist. I.K seletas, et tema probleemiks on alkohol; oleks vaja naist, kes aitaks elu korda seada.

Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, uurinud kirjalikke tõendeid ja tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga leiab, et I.K ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. I.K on süüdi mõistetud teise astme kuriteo toimepanemises ja ta on karistusest ära kandnud 7 kuud ja 17 päeva.

Kriminaalhooldaja ei ole toetanud I.K ennetähtaegset vabastamist, kuna pärast

vanglast vabanemist pani toime uued süüteod, I.K puuduv toetav võrgustik, tema riskideks on alkoholi tarbimine ja rahaliste nõuete suurus.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt I.K on oma eale vastavad sotsiaalsed oskused, eneseväljendus on ladus; tunnistab oma probleeme ja on võimeline neid kirjeldama, on teadlik probleemide lahendamiseks vajalikest sammudest. I.K ei ole vanglas distsiplinaarrikkumisi toime pannud.

I.K puudub toetav sotsiaalvõrgustik, elama asuks ta sõbra juurde, tal puudub töökoht. Sellised asjaolud teevad raskeks tema suhtes kriminaalhoolduse teostamise. I.K on kriminaalkorras karistatud 6-l korral, viiel korral varavastaste kuritegude ja ühel korral isikuvastase kuriteo eest. I.K on kuritegusid toime pannud viimase

viieteistkümne aasta jooksul. Ta on kandnud vangistusi neljal korral ja tema suhtes on

katseaega kohaldatud ning ta on katseajal toime pannud uue kuriteo. Jätkuv kuritegude

toimepanemine annab kohtule aluse asuda seisukohale, et I.K ei ole teinud järeldusi mõistetud karistustest ning vabaduses viibides ei suuda käituda õiguskuulekalt.

Kohus asja lahendamisel juhindub KarS §-dest 76 lg 1, 3, 4 ja KrMS §-dest 426 ja 432 lg 3.

Haide Rimmel kohtunik