1-06-14047/132 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

16. aprill 2018 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-06-14047 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 13. märtsi 2018 määrus Edgar Kaasiku (ik 38802243726) vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Edgar Kaasik, määruskaebus

RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu 13. märtsi 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 03.12.2008 otsusega tunnistati Edgar Kaasik süüdi KarS § 113 järgi ning karistuseks mõisteti 10 aastat vangistust, KarS § 25 lg 2 – § 114 p 3, 4 järgi ning karistuseks mõisteti 12 aastat vangistust, KarS § 121 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust ning KarS § 120 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti E. Kaasikule liitkaristuseks 15 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Narva Linnakohtu 14.12.2005 otsusega ärakandmata karistus, s.o 7 kuud vangistust ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti E. Kaasikule 15 aastat ja 7 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 08.05.2006 ja lõppeb 07.12.2021.

2. Viru Vangla esitas 15.01.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E. Kaasiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

3. Viru Maakohtu 13.03.2018 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

4. Maakohus tunnustab E. Kaasiku õiguskuulekat käitumist vangistuse ajal, positiivset suhtumist ametiisikutesse, samuti vangistuse jooksul individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevuste läbimist. E. Kaasik on muuhulgas omandanud keevitaja eriala, õppinud riigikeelt, osalenud erinevates sotsiaalprogrammides, töötanud ning on osalenud regulaarselt psühholoogilistel nõustamistel. Kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul ning individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevuste täitmine viitab, et E. Kaasik omab motivatsiooni muutuda. Positiivseks tuleb pidada sedagi, et E. Kaasikul on tulevikuks olemas kindlad eesmärgid, milleks on pere loomine ja tööle asumine. Samuti omab E. Kaasik vabanemise korral kindlalt elu – ja töökohta.

5. Vaatamata eeltoodule ei ole maakohus piisavalt veendunud, et kriminaalhooldusele allutamine ja elektroonilisele valve kohaldamine oleks E. Kaasiku puhul küllaldane meede uute kuritegude toimepanemise ära hoidmiseks. E. Kaasikule anti Narva Linnakohtu 14.12.2005 otsusega võimalus kanda temale mõistetud karistust vabaduses ning ta allutati käitumiskontrollile, kuid

E. Kaasik temale mõistetud karistusest endale õigeid järeldusi ei teinud ning pani katseajal toime uued kuriteod.

6. Maakohus järeldas isiku eelnevast elukäigust, et E. Kaasiku kuriteod on muutunud järjest raskemaks. Kui varasemalt karistati E. Kaasikut avaliku korra raske rikkumise eest, mis on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt, siis käesolevat karistust kannab süüdimõistetu muuhulgas katseajal toime pandud tapmise ja mõrvakatse eest. Väärib märkimist, et ühele isikule lõi süüdimõistetu tekkinud tüli käigus noaga kaela piirkonda, mille tõttu isik suri kohapeal. Seejärel lõi süüdimõistetu noaga teisele isikule kaela piirkonda, kuid oma tahtlust inimest tappa ta lõpule viia ei saanud, sest kannatanu suutis sündmuskohalt ära joosta ja kutsuda kiirabi. Samal päeval, tegutsedes isiklike vaenulike suhete pinnal, lõi E. Kaasik veel kahte isikut tapmise eesmärgil noaga, kuid oma tahtlust süüdimõistetu lõpule viia ei saanud, sest isikud suutsid korterist ära joosta ning neile osutati õigeaegselt meditsiiniabi. Maakohtu hinnangul ilmestavad E. Kaasiku poolt toimepandud kuriteod tema ääretut ükskõiksust inimelusse. Järelikult on asjakohane vangla viide, et E. Kaasiku ohtlikkus seisneb teise inimese tapmises, raskete kehavigastuste tekitamises või vägivalla kasutamises.

7. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on kuritegude toimepanemise soodusteguriks alkoholi liigtarvitamine. Maakohus ei sea kahtluse alla E. Kaasiku motivatsiooni kuritegelikust käitumisest loobuda ning motivatsiooni kaineks eluviisiks, kuid kui võtta arvesse asjaolu, et isik tarbis enne vangistust alkoholi sageli, muutus alkoholi tarvitades agressiivseks ning pani alkoholijoobes toime rasked isikuvastased kuriteod, siis ei välista maakohus, et E. Kaasik võib vabaduses uuesti alkoholi tarvitada ning vägivalda kasutada.

8. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab maakohus, et E. Kaasikut iseloomustavad andmed ning tema poolt toime pandud kuriteod annavad tunnistust sellest, et kriminaalhooldusele allutamine ning elektroonilise valve kohaldamine ei pruugi olla piisav, et vähendada isiku ohtlikkust ühiskonnas.

Esitatud määruskaebus

9. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu E. Kaasik, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.

10. Määruskaebuses leiab süüdimõistetu, et maakohus on õigesti märkinud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise peamiseks eelduseks on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Süüdimõistetu leiab, et maakohus on õigesti rõhutanud, et E. Kaasik on karistuse kandmise ajal käitunud kuulekalt, kehtivad karistused puuduvad ning suhtumine ametiisikutesse on positiivne. Maakohus nentis E. Kaasiku motivatsiooni muutuda.

11. Maakohus on ekslikult pidanud peamisi eeldusi vabanemiseks ebatähtsateks ning ignoreerinud kinnipeetava käitumist viimase 12 aasta jooksul. Maakohus leidis, et välistada ei saa riski, et tüli, viha või agressiivsust tekitavate suhete pinnalt võib kinnipeetav käituda uuesti agressiivselt, ettearvamatult või teisi ohustavalt. Määruskaebuse esitaja leiab, et toodud hinnang on ebaõige, sest vangistuse ajal korduvalt tekkinud ohtlikes olukordades on E. Kaasik leidnud viisi olukorra rahulikult lahendamiseks.

Ringkonnakohtu järeldused

12. Ka ringkonnakohus ei vabasta E. Kaasikut vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastusena määruskaebusele märgib kolleegium vaid järgmist.

13. KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, seega on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Erinevalt määruskaebuses toodust, leiab ringkonnakohus, et maakohtu põhjendused on veenvad, ammendavad ja asjakohased ning maakohus ei ole jätnud asjaolusid kogumis hinnates kõrvale süüdimõistetu käitumist vangistuse jooksul.

14. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti järeldanud, et süüdimõistetu eeskujulik käitumine koos teiste maakohtu poolt välja toodud positiivsete asjaoludega ei kaalu üles toimepandud kuriteo raskusastet ja toimepanemise viisi. Süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Esimesel korral karistati E. Kaasikut avaliku korra raske rikkumise eest, mis on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. Samal ajal oli E. Kaasik allutatud kriminaalhooldusele. Käesolevat karistust kannab süüdimõistetu temale kohtuotsusega mõistetud katseaja alguses toime pandud tapmise ja mõrvakatse eest. Seega saab öelda, et E. Kaasiku süüteod on ajas järjest raskemaks muutunud, mistõttu on ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga arvamusel, et E. Kaasiku vabastamine ennetähtaegselt vangistusest oleks liialt ennatlik. Vaatamata E. Kaasikut iseloomustavatele positiivsetele asjaoludele (vt käesoleva määruse p 4) ei ole ringkonnakohus veendunud, et süüdimõistetu on suuteline kriminaalhooldusreeglitele alluma. E. Kaasiku varasem elukäik näitab, et kriminaalhooldus ei ole E. Kaasiku suhtes piisav, hoidmaks ära uute süütegude toimepanemist. Tuginedes eeltoodule leiab ringkonnakohus, et E. Kaasiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud.

15. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 13.03.2018 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas

Tiit Lõhmus

Mati Kartau