1-18-893/14 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-18-893

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

16. aprill 2018, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-893 Kohtunik Orvi Koik Kriminaalasi Aleksandr Ljašenko süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9, §

120 lg 1 ja § 121 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 16. märtsi 2018. a otsus Apellant süüdistatav Aleksandr Ljašenko (ik 38106300266; viibimiskoht Tallinna Vangla)

RESOLUTSIOON

Jätta Aleksandr Ljašenko apellatsioon Harju Maakohtu 16. märtsi 2018. a otsusele läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon selle esitajale.

Edasikaebamise kord Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 16.03.2018. a otsusega tunnistati Aleksandr Ljašenko süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõisteti talle karistuseks tähtajaline vangistus

10 kuud. Aleksandr Ljašenko tunnistati süüdi KarS § 120 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõisteti talle karistuseks tähtajaline vangistus 3 kuud. Samuti tunnistati Aleksandr Ljašenko süüdi KarS § 121 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõisteti talle karistuseks tähtajaline vangistus 6 kuud. KarS § 63 lg 2, § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks vangistus 1 aasta 2 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 30.07.2017.a – 31.07.2017.a ja 02.08.2017.a – 03.08.2017.a, s.o 4 päeva. Ärakandmisele kuulub vangistus 1 aasta 1 kuu 26 päeva. Karistuse kandmise alguseks loeti Aleksandr Ljašenko kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 26.12.2017.a. Valitud

1-18-893

2(3) tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või vastavalt KrMS § 313 lg 1 p 7 kohtuotsuse mittejõustumisel karistuse ärakandmise tähtaja saabumisel.

2. Esitatud tsiviilhagi nõudes 700 eurot rahuldati ning VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg 1 alusel mõisteti Aleksandr Ljašenkolt VB kasuks välja 700 eurot. Esitatud tsiviilhagi nõudes

239.90 eurot rahuldati ning VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg 1 alusel mõisteti Aleksandr Ljašenkolt S ASi kasuks välja 239.90 eurot. Esitatud tsiviilhagi nõudes 179 eurot rahuldati VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg 1 alusel ning mõisteti Aleksandr Ljašenkolt Y ASi kasuks välja 179 eurot Esitatud tsiviilhagi nõudes 7.19 eurot rahuldati VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg

1 alusel ning mõisteti Aleksandr Ljašenkolt M OÜ kasuks välja 7.19 eurot.

3. Sama kohtuotsusega lahendati ka asitõenditega ja menetluskuludega seonduv. KrMS §

180 lg 1 alusel mõisteti Aleksandr Ljašenkolt riigi tuludesse välja sundraha 750 eurot ja kaitsjatasu 354 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määras kohus, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

4. 10.04.2018 esitas Aleksandr Ljašenko apellatsiooni, milles ta ei ole nõus VB esitatud tsiviilhagiga. Lisaks palub ajatada menetluskulude tasumine kaheks aastaks, kuivõrd vabanemisel on vaja otsida tööd ja maksta lapsele elatist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et Aleksandr Ljašenko apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.

6. Ringkonnakohus selgitab, et KrMS § 318 lg 3 p-ga 4 ja lg-ga 4 piiratakse kohtumenetluse poolte apellatsiooniõigust kokkuleppemenetluse asjades. Kokkuleppemenetluse tuumaks on süüdistatava süüditunnistamine ja karistamine kohtumenetluse poolte vahel sõlmitud kokkuleppe järgi. Kokkuleppe sõlmimiseks peavad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur jõudma kokkuleppele kõigis KrMS § 245 lg-s 1 sätestatud tingimustes. KrMS § 245 lg 1 p-de 8, 11 ja

12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse muuhulgas kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus, tsiviilhagiga seonduv ja süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud.

7. 01.02.2018 on Aleksandr Ljašenko, tema kaitsja ja prokuröri vahel ning tõlgi osavõtul sõlmitud kokkulepe (kd 2 tl 114-115 pöördel), milles on välja toodud kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus, samuti on välja on toodud tsiviilhagidega seonduv. Kokkuleppes on välja toodud ka süüdistatava poolt hüvitamisele kuuluvad menetluskulud – kaitsjatasu kokku 354 eurot kohtueelses menetluses ning sundraha 750 eurot. Samuti on pooled jõudnud kokkuleppele menetluskulude kandmise individualiseerimises, s.o menetluskulude tasumises süüdistatava poolt ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Aleksandr Ljašenko kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (kd 2 tl 115-115 pöördel). Seega on nii prokurör, süüdistatav kui kaitsja nii kuriteoga tekitatud kahju laadi ja suuruse ning tsiviilhagidega seonduvaga, kui ka menetluskulude ja nende hüvitamise individualiseerimise osas jõudnud kokkuleppele.

8. Kokkulepe on avaldatud uuesti maakohtu 13.03.2018. a istungil, kus süüdistatav on kinnitanud, et kokkulepe on talle arusaadav ja ta jääb kokkuleppe juurde (kd 2 tl 125 pöördel). Seega on maakohus teinud otsuse vastavalt kokkuleppes märgitule.

1-18-893

3(3)

9. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise KrMS § 199 lg 1 p-de 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang kõikide kokkuleppemenetluse raames tehtud otsustuste vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses tehtud otsustuse peale esitatud apellatsioonis sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta apellatsioon KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (vt nt RKKKm 3-1-1-7-16).

10. Apellatsioonis, mille on esitanud Aleksandr Ljašenko, ei ole viidatud ühelegi kokkuleppemenetlust reguleeriva kriminaalmenetluse seadustiku sätte rikkumisele ega kriminaalmenetlusõiguse olulisele rikkumisele, mistõttu tuleb apellatsioon jätta läbi vaatamata.

11. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3 jätab ringkonnakohus Aleksandr Ljašenko apellatsiooni läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)