1-17-3445/31 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 16. aprill 2018, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-17-3445 Kohtunik Anu Ammer

Kohtuistungi sekretär Keili Rosar

Prokurör

Kaitsja

Tõlk

Ain Tali

Andres Veski ras) (määratud kor

Jelena Laas

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Ruslan A.G vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla

Süüdimõistetu

RUSLAN A.G, isikukood 38912074750, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel xxxx : Karistuse kandmise algus 15.07.2016 ja lõpp 15.10.2019.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 04.04.2018 videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta enne tähtaega Ruslan A.G vangistusest tingimisi elektroonilise valve alla vabastamata.

Välja mõista Ruslan A.G-lt menetluskuluna riigituludesse 90,24 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi vanemabi Andres Veski

poolt õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK),

nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (LUMINOR

BANK ), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga AS 99917700046633, -17-3445, Ruslan A.G,

selgitusse märkida: „1 menetluskulu“.

2

Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks o Advokaadibüroo tstarbeks eraldatud vahenditest Sirje Must kasuks 90,24 %) vandeadvokaadi vanemabi Andres Veski eurot (sh käibemaks 20 poolt süüdimõistetu Ruslan A.G kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, Ruslan A.G-le ja tema kaitsjale ning jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Asjaolud Viru Vangla esitas 26.02.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Ruslan A.G vangistusest tingim taega vabastamiseks elektroonilise valve alla. isi enne täh Ruslan A.G on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 28.06.2017 otusega lühimenetluse korras KarS § 199 lg 2 p 8,9, § 121 lg 1, § 334 lg 2 p 1 ja § 4231 järgi ning KarS § 64 lg 1 kohaldamisega

üksikkaristu raskeima suurendamise teel mõistis kohus stest talle karistuseks 3 aastat liit vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra

ja karistas Ruslan A.G vangistusega 2 aastat. arvas kohus KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aja 19.05.2016-14.07.2016, so 1 kuu 25 eva, karistusaja hulka ja pä mõistis Ruslan A.G-le lõplikult ärakandmisele 1 aasta 10 kuud ja 5 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liitis kohus mõistetud karistusele Viru Maakohtu 15.07.2016 otsuse

ga mõistetud

karistuse (3 aastat 3 kuud vangistust) ning lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima

karistusega Ruslan A.G-le mõistis lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 15.07.2016.

Isik on kriminaalkorras karistatud 7 korral, millest 3 on kehtivad karistused, vanglas viibib

viiendat korda. Lähtudes toimepandud kuritegude iseloomust ei ole kuritegude dünaamika

suures osas muutunud, kuna ka varasemalt lisaks vargustele on esinenud vägivaldsust

(röövimine). Käesoleva kuriteoga on lisandunud kehaline väärkohtlemine, võltsitud

maksevahendi ja väärtpaberi käitlemine ning korduvalt mootorsõiduki juhtimine omamata

selleks vastavat juhtimisõigust. Ühtseks kriminaalse käitumise mustriks on teatav

ettevalmistatus ning pidevalt samalaadne käitumine. Kuritegude toimepanemise ajendiks on majandusliku kasu saamine ning soodusteguriks narkootikumide kuritarvitamine.

Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kurit ei toeta eo toimepanemise tõenäosust Viru Vangla Ruslan A.G vabastamist elektroonilise valve alla. tingimisi ennetähtaegset

Kohtuistung

Ruslan A.G taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla ja avaldas, et soovib vabanedes taastada suhted oma pojaga ja hakata teda toetama, aga samuti ka abistama ema. Õelapsed sõidavad xxxx ja siis ta saab ema juures omaette toa elamiseks. Loodab tööd leida , vanglas töötab koristajana ja alates 20. 02 viibib avavangla xxxx s. Keevitaja kutse omandas vanglas 2009. aastal ja siis töötas metallitsehhis, vabaduses keevitajana töötanud pole.

3

Kinnitas, et on läbinud sõltuvuse rehabilitatsiooni ja sotsiaalprogrammid ning nüüd suudab kriminaalhooldusele alluda. Selgitas, et varem ei suutnud, sest võttis kõike liiga kergekäeliselt,

kuid nüüd on oma eluolu ja väärtushinnangud ümber hinnanud ja suhtub sotsiaalprogrammidesse tõsiselt, kuna need aitavad.

Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas p

rokurör, et soovi osa võtta Ruslan A.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub

Viru Vangla koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, ega toeta samuti nagu vangla Ruslan A.G

ennetähtaegset vangistusest vabastamist.

Kaitsja hinnangul on võimalik Ruslan A.G ennetähtaegselt vabastada. Isik on läbinud

sotsiaalprogrammid, teadvustanud endale narkootikumide kahjulikkuse, kehtivaid distsiplinaarkaristusi pole ja kinnipeetav on üle viidud avavanglasse. Ka on isikul vabanemise korral olemas elukoht, mis vastab elektroonilise valve nõuetele. Seega on olemas kõik eeldused, et kinnipeetav saaks karistust edasi kanda vabaduses. Kaitsja jäi seisukohale, et kohus võiks

Ruslan A.G abastada elektroonilise usaldada ja ta ennetähtaega vangistusest tingimisi v valve alla. Kohtumääruse põhjendused

Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab

kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ja

tema kaitsja, leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 7-l korral, vanglas viibib viiendat korda.

Korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasemad reaalsed ning tingimuslikud karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju

avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuritegude on läinud iseloom raskemaks ja vägivaldsemaks: kui varasemalt on isikut karistatud varguste eest, siis lisandunud on röövimine ja kehaline väärkohtlemine.

Ruslan A.G on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused käitumine vanglas puuduvad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidet

ud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel.

Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanedes elama ema juurde. Tegemist on kinnipeetava emale kuuluva 2-toalise korteriga ja ema on poja sinna elama asumiseks nõusoleku andnud, ka on korter elektroonilise valveseadme paigaldamiseks sobilik.

Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabastamise vältimatuks

eelduseks.

Isiku lähisuhtevõrgustikku kuulu õde ja õelapsed vad ema,

. Ema on valmis kinnipeetavat vabenemisel moraalselt ja materiaalselt toetama. Isikul on ka laps, kuid lapse kasvatamisest ta osa ei , elatist ei ole maksnud ja lapse emaga on suhted katkenud. Samas ei saa ole võtnud

märkimata jätta, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust ja sõltuvusprobleeme

on tema

tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid ja suhtlusringkonna

4

moodustavad peamiselt sõltlased, kellega läbikäimine ei aita kohtu hinnangul positiivselt kaasa

kinnipeetava taasühiskonnastumisele. Kriminaalkorras karistatud on ka kinnipeetava vend. Vangla iseloomustuses on märgitud, et korralikke sõpru Ruslan A.G pole.

Kinnipeetaval puudub vabanemisel töökoht. Töökoha puudumine halvendab kohtu hinnangul tema majanduslikku toimetulekut ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski, kuna isik on varasemalt majanduslikes raskustes olles pannud toime vargusi. Vaatamata asjaolule, et kinnipeetaval on keevitaja kutse (omandatud vanglas), võib tema konkurentsivõime tööturul

osutuda problemaatiliseks, kuna isiku riigikeele o , B1 taseme skus on vähene (tase A2

õpingutest loobus) ja tal on püsiv töövõimetus xxxx ulatuses. Majanduslikku toimetulekut vabaduses mõjutab ka asjaolu, et Ruslan A.G on tasumata nõudeid summas 10 350 eurot.

Positiivseks peab kohus asjaolu, et kinnipeetav on vanglas ja alates töötanud majandustöödel 23.01.2017 kuni praeguseni töötab Vanglatööstuses abitöölisena, on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning osales sõltlastele suunatud Corrigo tugigrupi töös

. Ka on kinnipeetav osalenud joogas ja läbis vestlused teemal „Kriminaalse mõtteviisiga isikute mõjust käitumisele

ja seosest kuritegevusega“ ning „Ühiskonnas aktsepteeritud väärtushinnangud“. Sotsiaalprogrammis ja tugigrupis töötas aktiivselt kaasa, oli avatud, suhtles vabalt ning jagas

oma kogemusi õppides samas ise kasutama erinevaid meetodeid narkootikumidest hoidumiseks. Seega on isik vangistuses viibitud aega kasutanud otstarbekalt.

Positiivseks loeb kohus ka seda, et isik viibib avavanglas, mis kohtu hinnangul viitab kinnipeetava käitumises toimunud positiivsetele muutustele.

Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega, ka osad tema kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Isik ise probleemi ei tunnista ja leiab, et alkosõltuvust tal pole, kuigi alkoholijoobes olles on käitunud vägivaldselt ning alkoholi tarvitamisega kaasnes alati ka narkootikumide tarvitamine. Ruslan A.G on , isik tunnistab diagnoositud narkosõltuvus probleemi ka selles osas, et varastas selleks, et hankida narkootikume. Vanglas on Ruslan

A.G SRS osakonna. Alkoholi tarvitamise probleemi mittetunnistamist ja läbinud narkosõltuvust saab kohtu hinnangul pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Vangla iseloomustuse kohaselt on probleemide kinnipeetav üles kasvanud tänaval, tema lahendamise oskus problemaatiline, isik tõlgendab teiste seisukohti vaenulikult ning kasutab vägivalda oma tahtmise saamiseks. On seisukohal, et hoiab sel moel asju kontrolli all. Ruslan

A.G käitub impulsiivselt, kuna tal on raskusi oma tunnete kontrolli all hoidmisega, suhtumin kuritegelik st loobumiseks e ühiskonda on negatiivne ning motivatsioon ust käitumise on nõrk.

Kinnipeetav on varem kahel korral olnud kriminaalhooldusel: ühel korral võeti ta katseajal vahi alla, kuna sooritas uue kuriteo ja teisel korral rikkus kriminaalhoolduse nõudeid ning kohustusi (ei ilmunud registreerimisele, tarvitas narkootikume, ei heastanud kuriteoga tekitatud kahju). Seega ei ole varasem kriminaalhooldus Ruslan A.G-le mõju avaldanud ja isik ei ole osanud hinnata talle antud võimalust kanda karistust vabaduses.

Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus Ruslan A.G-le mõistetud karistuse eesmärke veel täidetuiks, s.o puudub veendumus, et ta vabaduses käitub seaduskuulekalt ja ei pane toime uusi kuritegusid. Selliseks järelduseks annavad aluse tema varasem korduv karistatus, kuritegude

vägivaldsus ning riskitegurina varasem alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Kohus on seisukohal, et kontrollitud keskkonnas on kinnipeetava , kuid käitumine olnud küll positiivne

5

seda ei saa pidada piisavaks järeldamaks tema muutumist. Jätkates karistuse kandmist vanglas on süüdimõistetul võimalik tõestada, et praegune käitumine on püsiv ja tagasilangusi ei esine.

Ka märgib kohus, et ei pea põhjendatuks esimese võimaluse avanemisel

Ruslan A.G ennetähtaega vangistusest tingimisi vabastada. Karistusaja lõpuni on jäänud veel ligi 1,5 aastat, seega on isikul võimalik järgmise ennetähtaega tingimisi vangistusest vabanemise võimaluse avanemiseni kinnistada oma positiivseid hoiakuid.

Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest

vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Anu Ammer Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 16.05.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON:

1. Jätta Viru Maakohtu 16. aprilli 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

2. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 30 (kolmkümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 5 (viis) eurot, vandeadvokaadi vanemabi Andres Veskile süüdimõistetu Ruslan A.G-le määratud korras kaitse teostamise eest.

3. Menetluskulud jäävad süüdimõistetu Ruslan A.G kanda.

16.04.2018 kohtumäärus 1 3445 jõustus -17- 02. juunil 2018. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

Lea Herne referent