1-18-2677/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1(3)

Kriminaalasi nr 1-18-2677

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

16. aprill 2018. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-2677 (18278000224) Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Kriminaalasi Kokkuleppemenetluses Victoria Lapenko süüdistatuna KarS §

424 lg 2 järgi Prokurör Liane Peets Süüdistatav VICTORIA LAPENKO

isikukood: 48112062763, elukoht: cccccccccccccccccccccccccccccccccccccccc, e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxu, Vene Föderatsiooni kodanik, põhiharidus, emakeel: vene keel, eesti keelt valdab, ei tööta, kriminaalkorras üks kord karistatud: 08.10.2015 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsusega KarS § 424 järgi 3 kuu vangistusega KarS § 74 lg 1, 3 alusel 8-kuulise katseajaga koos lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks, väärteokorras karistatus puudub, tõkendit ei ole kohaldatud RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Victoria Lapenko KarS § 424 lg 2 järgi ja karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda Victoria Lapenko kahtlustatavana kinnipidamisel viibitud aeg 03-04.02.2018. a, s.o 2 (kaks) päeva vangistust, karistusaja hulka. Kandmata karistus Victoria Lapenkol on 7 (seitse) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel ei pöörata Victoria Lapenko vangistust osaliselt täitmisele. Koheselt täitmisele kuulub Victoria Lapenkol 1 (üks) kuu vangistust, millise kandmise algust arvestada alates Victoria Lapenko saabumisest kinnipidamiskohta. Ülejäänud osa vangistusest, mis on 6 (kuus) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva, täitmisele mitte pöörata, kui Victoria Lapenko 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuu jooksul ei pane

2(3)

toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Victoria Lapenkot käitumiskontrolli perioodil mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Victoria Lapenkot käitumiskontrolli perioodil osalema sotsiaalprogrammis (liiklusprogramm). Käitumiskontrolli teostamiseks määrata Victoria Lapenko katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva esinduse kriminaalhooldaja järelevalve alla.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Victoria Lapenkolt lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus 8 (kaheksa) kuuks, mille algust arvestada kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 55 lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

Sisse nõuda Victoria Lapenkolt menetluskuludena riigituludesse: 1) sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot; 2) kaitsetasu 98 (üheksakümmend kaheksa) eurot ja 16 senti vandeadvokaat Marina Valge poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud kogusummas 848,16 eurot tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul kohustades Victoria Lapenkot tasuma igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks alates 2018. a maist 70,68 eurot kuus. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 Seb Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank, EE873300333499990003 Danske Bank), märkides viitenumbriks 99918700021013. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult KrMS § 318 lg 4 sätestatud alustel. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Victoria Lapenkot süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Tartu Maakohtu 08.10.2015 kohtuotsusega karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja milline karistatus ei ole kustunud, juhtis 03.02.2018 kella 20.17 paiku Jõgeva maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maja juures mootorsõidukit Volkswagen Transporter reg. nr-ga xxxxxxxx olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli 0,94 mg/l kohta. Victoria Lapenko rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla

3(3)

joobeseisundis ja § 69 lg 2 p 1 sätteid, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Sellega pani Victoria Lapenko toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteomootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt.

KarS § 424 lg 2 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 8 kuud vangistust. KarS 68 lg 1 alusel kahtlustatavana kinnipidamine 03.- 04.02.2018 (s.o 2 päeva) arvata karistusaja hulka, kandmata karistus on 7 kuud 28 päeva. KarS § 74 lg 2 alusel määrata mõistetud karistusest koheselt kandmiseks 1 kuu vangistust. Karistuse kandmise algust lugeda kinnipidamiskohta saabumisest. KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel mõistetud vangistusest 6 kuud 28 päeva täitmisele mitte pöörata, kui Victoria Lapenko 1 aasta ja 6 kuulisel katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elada kohtu määratud alalises elukohasxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxlinn; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Victoria Lapenko käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Victoria Lapenko käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis (liiklusprogramm). Käitumiskontrolli teostamiseks määrata Victoria Lapenko Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva esinduse kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel Victoria Lapenkolt võtta ära sõiduki juhtimise õigus 8 (kaheksa) kuuks. Menetluskulu: määratud kaitsja tasu prokuratuuris 98,16 eurot sundraha 750 eurot, kokku 848,16 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul, kohustades Victoria Lapenko tasuma alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks 70,68 eurot kuni kogu summa tasumiseni.

Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdistatavalt riigituludesse sisse nõuda sundraha ja kaitsetasu vastavalt kehtivatele määradele. Süüdistatav, tema kaitsja ja prokurör on kokku leppinud menetluskulude ositi tasumises ühe aasta jooksul. Kohtu leiab, et KrMS § 180 lg 3 sätete kohaldamine on põhjendatud. Victoria Lapenkol puudub sissetulek ja makseid tema eest hakkab tegema pereliige. Ühe maksena kogu menetluskulu tasumine võib olla liigselt koormav ja kahjustada teiste pereliikmete igapäevast toimetulekut.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik