2-17-18963/23 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-17-18963

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 13.aprill 2018.a, Tartu mnt kohtumaja Tallinn Tsiviilasja number 2-17-18963 Tsiviilasi Xxxxx xxxxxxxxxhagi Xxxxx xxxxxxxxvastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Xxxxx xxxxxxxxx(isikukood xxxxxxxxxx, elukoht XxxxxxxxxxTallinn, e-post xxxxxxxxxxxxx) Kostja: Xxxxx xxxxxxxx(isikukood xxxxxxxxxx, elukoht XxxxxxxxxxTallinn) Kohtuistungi toimumise aeg 19.02., 07.03. ja 10.04.2018.a. Kohtuistungil osalenud isikud Hageja ja kostja RESOLUTSIOON Kohus otsustas: Lahutada Xxxxx xxxxxxxxxja Xxxxxx xxxxxxabielu, mis sõlmiti 09.12.2005.a Tallinna Perekonnaseisuametis, abieluakt nr 2419.

Menetluskulude jaotus Abieluasjas kantud menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Riigilõiv, millest Xxxxx xxxxxxxxxoli abielu lahutamise hagi esitamisel vabastatud, tuleb jätta riigi kanda.

Edasikaebekord Pooled võivad esitada otsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja nõue ja kostja seisukoht

Tsiviilasi nr 2-16-6014

2 Hageja Xxxxx xxxxxxxxxesitas 19.12.2017.a kohtule hagiavalduse abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt ei saa poolte kooselu jätkuda, kuna kostja ei osale pereelus ja tema käitumine on vahel agressiivne. Hageja palub abielu lahutada. Hageja kohtuistungil jäi abielu lahutamise nõude juurde. Kostja ei osale piisavalt pereelus ja ühises majapidamises, tarbib alkoholi, töötab ebastabiilselt. Kostja käitub nii, et korduvalt on olnud vajadus politsei kutsuda. Hageja arvab, et tal on üksi koos lastega kergem. Abielusuhted lõppesid detsembris 2017.a.

Kostja Xxxxx xxxxxxxx ei soovi abielu lahutada. Kostja arvab, et lahutamine ei ole hageja tahe, vaid keegi on talle selle mõtte pähe pannud. Kostja soovib elada koos hageja ja lastega.

Kohtu põhjendused ja järeldused Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta; lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi; lg 3 kohaselt kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.

Hageja kinnitas, et soovib abielu lahutada. Kostja avaldas, et abielu lahutada ei soovi.

Kohus lahutab poolte abielu, kuigi kostja soovib seda jätkata. Hageja oli kindel oma otsuses, et abielu jätkumine ei ole võimalik. Abielu on vabatahtlik ühendus ning kohus ei saa kostja palvel hoida abielulises ühenduses hagejat, kes selles olla ei soovi. Eeltoodust tulenevalt lahutab kohus poolte abielu.

Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 järgi hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Riigilõiv, millest hageja oli abielu lahutamise hagi esitamisel vabastatud, tuleb jätta riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik