3-18-158/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. aprill 2018. a, Tallinn

Haldusasja number

3-18-158

Haldusasi

Osaühing

Artesio

kaebus

Viimsi

Vallavalitsuse

01.11.2017 ettekirjutuse 1712899/00455 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Osaühing Artesio, volitatud esindaja Marge

Juur

Vastustaja – Viimsi vald, volitatud esindaja Karin

Laugas

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

3. Tagastada Osaühing Artesio arveldusarvele nr EE041010220034074018 AS-s SEB

Pank enam tasutud riigilõiv 162 eurot (ükssada kuuskümmend kaks eurot).

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.05.2018 (HKMS § 181 lg 1).

Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui

apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada

menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viimsi Vallavalitsuse 26.06.2007 korraldusega nr 455 kehtestati Laiamäe kinnistu

detailplaneering (DP), millega muu hulgas jaotati planeeritav maa-ala kruntideks, määrati

kruntide ehitusõigus, lahendati juurdepääsuteed. Viimsi vald ja Osaühing Artesio sõlmisid

13.06.2007 ühise tegutsemise lepingu, mille eesmärgiks oli Laiamäe kinnistul asuva Laiamäe

3-18-158

2(6)

tee väljaehitamine koos valgustusega, eraldi katastriüksuse moodustamine ja tasuta

üleandmine Viimsi vallale. Lepingu p 2.1.4. kohaselt tuli kohustused täita kahe aasta jooksul

DP kehtestamise päevast arvates. Laiamäe tee ehituseks koostati 2007. a põhiprojekt, mille

kooskõlastasid Viimsi Vallavalitsuse kommunaalamet 13.08.2007 ja OÜ Artesio juhatuse

liige K. Männik 16.08.2007. OÜ Artesio esitas kooskõlastatud projektile ehitusloa taotluse

ning Viimsi Vallavalitsus väljastas sellele ehitusloa 23.11.2007 korraldusega nr 732.

Täiendavalt esitas OÜ Artesio tee-ehitusloa taotluse Laiamäe tee ehitamiseks 02.12.2015 ning

tee-ehitusluba nr TEL-034 väljastati 16.12.2015. OÜ Artesio esitas kasutusloa taotluse

31.08.2017.

2. Viimsi Vallavalitsus tegi OÜ-le Artesio 01.11.2017 e ettekirjutuse-hoiatuse nr

1712899/00455 (01.11.2017 ettekirjutus), kohustades teda viima tee projektiga vastavusse

hiljemalt 31.05.2018. Viimsi Vallavalitsuse ehitusjärelevalve ametnikud tuvastasid

11.10.2017 paikvaatlusel, et tee lahendus ei vasta projektile: Laiamäe teel ja mahasõitudel on

ehitatud pinnatud kate, tee ja mahasõidud, kuigi projektikohaselt pidid need olema

asfaltbetoonkattega. Teekate on mitmel pool vajunud. Kaevude kaaned on pinnatud, kate on

lohku vajunud ja kohati lagunenud, selles on augud, esineb ebatasasusi ja vajumisi. Teel on

puudu peenrad, lõpuni on rajamata mulle ja haljastamata teemaa; teekatend on ebastabiilne,

kuna teekonstruktsioon on lõpuni rajamata, samuti on see kindlustamata ja laguneb. Tee

põikikalle on paiguti 3%, kuigi peab olema 2,5%. Mahasõidud ja servad on lagunenud või

lagunevad, kaevetööd on lõpetamata, kommunikatsioonide rajamisel on vajumisi. Tee ääres

on ohtlikud ilma kaanteta kaevud, kaevud on kaetud laudade või plekkidega.

Ümberehitustööde käigus tuleb esmalt eemaldada pinnatud katend, asendades selle

asfaltbetoonkattega. Teiseks tuleb teele rajada peenrad, rajada tee konstruktsioon, samuti anda

õiged kalded, korrastada kaevuluukude paiknemine, kaanetada kaaneta kaevud, kogu teemaa

korrastada ja haljastada. Viimsi Vallavalitsus andis heakorra ja korrastustööde jaoks aega ühe

kuu ning ümberehitustööd tuli teostada hiljemalt 31.05.2018. Ehitisregistri kohaselt on

mõlema töö teostamise tähtaeg 31.05.2018. Ettekirjutuses hoiatati, et puuduste tähtaegse

täitmata jätmise eest määratakse tasumisele sunniraha 6400 eurot nõude kohta.

3. OÜ Artesio esitas Viimsi Vallavalitsusele vaide 30.11.2017 ettekirjutuse kehtetuks

tunnistamiseks, mille Viimsi Vallavalitsus jättis 19.12.2017 korraldusega nr 899 rahuldamata.

4. Tallinna Halduskohtusse saabus 22.01.2018 OÜ Artesio kaebus Viimsi Vallavalitsuse

01.11.2017 ettekirjutuse tühistamiseks. Kaebuses sisaldus ka taotlus esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks, peatades ettekirjutuse täitmise sunniraha osas.

5. Kohus võttis kaebuse 29.01.2018 määrusega menetlusse, pidades kaebuse eesmärgi

saavutamiseks sobivaks tühistamisnõuet. Kohus pidas vaidlust sunniraha rakendamise üle

ennatlikuks, kuna sunniraha rakendamine saab toimuda alles pärast seda, kui haldusorgan on

tuvastanud ettekirjutuse nõuetekohase täitmata jätmise. Kaebajal on ettekirjutuse täitmiseks

aega kuni 31.05.2018. Kohus jättis samas määruses esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

6. Kaebaja teavitas kohut 12.02.2018 avalduses, et nõustub kohtu käsitlusega kaebuse

nõuetest. Kohus otsustas kaebuse 14.03.2018 määrusega läbi vaadata kirjalikus menetluses.

POOLTE SEISUKOHAD

7. Kaebaja leiab, et ettekirjutuses on puudusi, mis tingivad selle tühistamise.

7.1. Ettekirjutuses on vormilisi puudusi. Samuti on rikutud põhjendamiskohustust ja

uurimispõhimõtet.

Ettekirjutuse

tegemine

ei

ole

mõistlik.

Ettekirjutuses

puudub

vaidlustamisviide. Rajatud tee vastab suures ulatuses 13.06.2007 sõlmitud lepingule, mistõttu

puudub vajadus see ümber ehitada. Arendaja usaldas tee-ehituses ehitusfirmat. Laiamäe tee

ümbruse näol on tegemist arendusjärgus kinnisvaraprojektiga. Seni kuni planeeritud majad

3-18-158

3(6)

pole valmis ehitatud, liiguvad teel rasked ehitusmasinad, mis kahjustaks asfaltkattega teed.

Kaebaja hinnangul oleks piisanud selgitusest, et vald ei anna teele kasutusluba ja soovitusest

loa taotlemiseks siis, kui arendus on valmis ja tee on projektiga kooskõlas, mitte hakata

nõudma 6400 euro suurust sunniraha. Kaebaja kavandas tee katta kruusaga ajaks, mil

ehitustööd käivad, ning ehitustööde lõppedes asfaltbetoonkattega. Tee-ehitaja tegi aga

ettepaneku, et võiks kohe ehitada pinnatud kattega tee, millega kaebaja kahjuks nõustus.

Puudused, nagu liigne kalle, vajumine, puudulikud teepeenrad, kõrvaldatakse siis, kui viiakse

ellu projektijärgne lahendus. Omanikujärelevalve esindaja on puuduvate kaevuluukide kohta

selgitanud, et tegu on sidekaevudega. Tööperioodil toimus vargus, mille käigus varastati

tühjaks kilpide sisud. Telia Eesti AS paigaldab 19.12.2017 lepingu kohaselt sidekaevudele

kaaned. Ettekirjutuses puuduvad viited kaebaja seadusliku esindaja ja omanikujärelevalve

esindaja selgituste kohta. Need on küll protokollitud, kuid nendega pole arvestatud. Kehtiva

ehitusseadustiku §-de 53 ja 55 kohaselt on võimalik kasutusloa taotlust menetleda ka nii, et

taotlejale jäetakse koormav haldusakt tegemata.

7.2. Vald ei ole teinud tee-ehitusel koostööd. Vald hakkas ettekirjutust koostama ajal, mil

omanikujärelevalve esindaja viimased selgitused protokolliti (26.10.2017). Ettekirjutuse

eelnõu valmis juba 31.10.2017. Kahe tööpäevaga ei ole võimalik välja selgitada asjas olulise

tähtsusega asjaolusid.

7.3. Määratud sunniraha on ebaproportsionaalselt kõrge. Sunniraha peaks olema isikut

võimalikult vähe kahjustav. 10% maksimaalsest võimalikust sunnirahast on liialt suur, kuna

nõuaks ettevõtjalt likviidsete vahendite paigutamist ebaotstarbekalt. Ettekirjutusest ei ilmne,

kuidas oleks sunniraha määramisel arvestatud kaebaja senist koostööd.

7.4. Töö tegemiseks määratud tähtajad on ebamõistlikud. Ettekirjutus on koostatud

novembris. Tee-ehitust ja haljastustöid ei tehta sellisel perioodil. Samuti on raske leida

töötajaid.

8. Vastustaja leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus ei ole rikutud kaebaja õigusi

või piiratud tema vabadusi.

8.1. Vastustaja jääb vaideotsuses toodud seisukohtadele, kuna kaebus ei sisalda täiendavaid

seisukohti, võrreldes vaidega. Vald peab tagama, et valla territooriumil ei toimuks

ehitustegevust, mis ei vasta ehitusseadustikus sätestatud nõuetele. Vallal on kohustus nõuda,

et omanik täidaks endale võetud kohustusi. Kaebaja võttis ühiste kavatsuste kokkuleppes

kohustuse ehitada tee välja vastavalt projektile koos tänavavalgustusega ning anda see vallale.

Lepingu kohaselt tuli seda teha hiljemalt kaks aastat pärast DP kehtestamist. Kuna DP

kehtestati 26.06.2007, pidi kaebaja tee üle andma hiljemalt 27.06.2009. Kaebaja on tähtaega

ületanud üle kaheksa aasta. Pooled on kõigis kohustustes kogu leppinud, seega ei saa need

olla ülemäärased. Vallavalitsus kontrollib kasutusloa menetluses ehitise vastavust ehitusloa

saanud projektile. Menetluse käigus teostati paikvaatlus, küsiti selgitusi kaebaja esindajalt ja

omanikujärelevalvelt. Seega on vastustaja rakendanud uurimisprintsiipi ja kogunud tõendeid

(paikvaatluse akt, fotod, puudutatud isikute selgitused). Ettekirjutus on vajalikul määral

põhjendatud

selle

andmist

tinginud

asjaolude

osas.

Ettekirjutuses

puudub

küll

vaidlustamisviide, kuid selle puudumine ei mõjuta haldusakti kehtivust, vaidlustamise

tähtaega ega too kaasa muid õiguslikke tagajärgi. See võib olla haldusakti vaidlustamise

tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, kui möödalaskmine oli tingitud vaidlustamisviite

puudumisest.

8.2. Kaebaja üritab oma tegemata jätmist näidata ehitusettevõtte süüna. Vald ei pea

ehitusjärelevalve käigus tuvastama, mis on isikute omavahelised lepingud või kes vastutab

selle eest, et tee ei vasta ehitusprojektile. Ehitusjärelevalve menetluses vastutab arenduse

omanik. Kasutusloa menetluses ei ole võimalik arendajat motiveerida enda kohustusi täitma:

3-18-158

4(6)

kaebaja ei ole kohustusi täitnud kaheksa aastat. Mitteprojektikohase ehitamise osas on vallal

kohustus ja õigus viia läbi ehitusjärelevalve. Kaebaja on ettevõtja, kelle juhatuse liige peab

näitama tehingute tegemisel vajalikku hoolsust. See tähendab muu hulgas, et ettevõtjal tuleb

endale selgeks teha õiguslik regulatsioon. Teadmine, et ehitustöid võib teostada vaid ehitusloa

saanud projekti kohaselt, võib pidada ettevõtja põhiteadmiseks. Mittenõuetekohase

ehitamisega on kaebaja võtnud riski, et ettekirjutuse andmisega seotud kulutused võivad

osutuda tema enda majanduslikuks kuluks.

8.3. Ettekirjutuse täitmise tähtaja ja sunniraha määramine on vallavalitsuse kaalutlusotsus,

mille tegemisel arvestatakse menetluse asjaolusid. Kuna ettekirjutus tehti talvel ning talv ei

ole sobilik teetöödeks, tuleb ettekirjutus täita hiljemalt 31.05.2018. Sunniraha määramisel

kaalus järelevalve teostaja senist koostööd, samuti seda, missugune summa oleks kohustuse

täitmisele sundimiseks kõige vähem kahjustav, kuid siiski mõjus. Pooltevahelise lepingu

kohaselt oleks tee pidanud olema valmis ja vallale üle antud hiljemalt 27.06.2009. Eelnevat

arvestades määrati sunniraha 6400 eurot, mis on 10% juriidilisele isikule määratava sunniraha

maksimaalsest võimalikust suurusest. Sunniraha suurus on praktiliselt olematu, võrreldes

leppetrahvi nõudega, mida vallal oleks õigus kaebaja vastu esitada. Lepingu kohaselt on

leppetrahv 100 000 krooni iga tähtaega ületava kuu eest. Kaebaja ei ole kohustusi täitnud 96

kuud. Kui kaebaja ei jõua ette nähtud tähtajal ettekirjutust täita, on tal võimalik taotleda

tähtaja pikendamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus leiab, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.

10. Võib eeldada, et peamine põhjus, miks kaebaja kohtusse pöördus, oli vältida sunniraha

rakendamist ja sissenõudmist. Kaebaja on korduvalt viidanud, et sunniraha oli ootamatu,

ebaproportsionaalselt kõrge ning vastustaja oleks pidanud kasutusloa taotluse jätma

rahuldamata või otsustama jätta see andmata, mitte määrama sunniraha.

Kohus kordab 29.01.2018 määruses väljendatud seisukohta, et vaidlus sunniraha rakendamise

üle on ennatlik, kuna ettekirjutuse täitmise tähtpäev ei ole saabunud: ettekirjutus tuleb täita

hiljemalt 31.05.2018. Kaebaja õiguste kaitseks on sobiv tühistamisnõue. Kui langeb ära

põhikohustus teostada 01.11.2017 ettekirjutuses nõutud ümberehitus- ning heakorra- ja

haljastustööd, langeb ära ka alus sunniraha rakendamiseks. Kaebaja nõustus 12.02.2018

avalduses kohtu käsitlusega kaebuse nõuetest ega pidanud eraldiseisvalt vajalikuks sunniraha

vaidlustada.

Kohus selgitab täiendavalt, et sunniraha määramist ja rakendamist tuleb ettekirjutusest

eristada. Sunniraha suurus määratakse kindlaks hoiatuses. Praegu on hoiatus tehtud

01.11.2017 ettekirjutuses. Kohtupraktikas ei ole hoiatuse eraldiseisvat vaidlustamist peetud

vajalikuks. Nimelt ei ole hoiatus lõplik ja siduv otsustus, mis tingiks vältimatult sunniraha

rakendamise ja välistaks haldusorgani kaalutlusõiguse (Riigikohtu 22.04.2015 otsus

haldusasjas nr 3-3-1-72-14, p 14). Hoiatusega sunniraha ka ei rakendata. Sunniraha asutakse

rakendama siis, kui ettekirjutus jäetakse tähtaegselt täitmata. Sunniraha rakendamine on

eriliigiline haldusmenetlus – haldustäitemenetlus. Sunniraha rakendatakse toimingutega ning

need toimingud on vaidlustatavad. Kuna ettekirjutuse õiguspärasus ei sõltu sellest, mis on

hoiatuses märgitud sunniraha määr, ei hinda kohus käesolevas vaidluses sunniraha

õiguspärasust. Kohus hindab üksnes 01.11.2017 ettekirjutuse õiguspärasust.

11. Vastustaja viib läbi riiklikku järelevalvemenetlust, kontrollides muu hulgas, kas ehitis

vastab nõuetele (EhS § 130 lg 2 p-d 1–2). Järelevalvemenetlus algatatakse kohaliku

omavalitsuse kaalutlusõiguse alusel. Tegemist on diskretsioonilise otsustusega. Kohtu

pädevusse ei kuulu diskretsiooniotsustuste otstarbekuse kontroll (halduskohtumenetluse

3-18-158

5(6)

seadustiku (HKMS) § 158 lg 3). Praegusel juhul ei ole kohtu pädevuses hinnata, kas

järelevalvemenetlus tuli algatada või mitte, sh kas see oli mõistlik. Kaebaja väited selle kohta,

et ettekirjutuse tegemine ei olnud mõistlik, ei ole seega asjakohased. Kohus saab hinnata

üksnes seda, kas järelevalvemenetluses antud haldusakt – 01.11.2017 ettekirjutus – on

õiguspärane.

12. Kaebaja heidab vastustajale ette, et ettekirjutust ei ole põhjendatud ning haldusorgan on

rikkunud uurimisprintsiipi. Kohus kaebaja etteheidetega ei nõustu.

Vaidlust ei ole, et kaebaja ja vastustaja on leppinud kokku, et Laiamäe tee ehitab valmis

kaebaja. See tuleneb poolte vahel 13.06.2007 sõlmitud lepingust. See, kas kaebaja on

nõuetekohaselt lepingut täitnud, s.o ennekõike tähtaegselt, puudutab pooltevahelist lepingulist

suhet. Kaebaja esitas vastustajale 31.08.2017 kasutusloa taotluse. Vastustaja kui kohaliku

omavalitsuse üksuse pädevusse kuulub aga ehitus- ja kasutuslubade väljastamine (EhS §-d 39

lg 1 ja 51 lg 1), st ehitus- ja kasutuslubasid väljastatakse avalik-õiguslikus suhtes. Kasutusloa

menetluses tuleb vastustajal muu hulgas kontrollida kasutusloa vastavust ehitusloale (EhS §

54 lg 1). Kuna ehitusluba väljastatakse ehitusprojekti alusel (EhS § 38 lg 1), tuleb tal

kontrollida ka ehitise vastavust ehitusprojektile. Vastustaja tuvastas 11.10.2017 paikvaatlusel,

et Laiamäe tee ei vasta ehitusprojektile. Asfaltbetoonkatte asemel on tee ja mahasõidud

kaetud pinnatud kattega, teekate on vajunud, selles on augud, puudu on teepeenrad ja

haljastus, lõpuni on rajamata mulle, põikikalle on 3%, kuigi peab olema 2,5%, kaevudel

puuduvad kaaned. Puudused on kajastatud 11.10.2017 protokollis nr 2-18.3/5147. Kaebaja ei

ole puudusi vaidlustanud. Vastustaja on õigesti märkinud, et nendevahelises avalik-õiguslikus

suhtes – kasutusloa väljastamise menetluses – vastutab kohustuse täitmise eest kaebaja, mitte

kolmas isik (tee-ehitaja, Telia Eesti AS). Kaebaja on ehitusloa saamisel võtnud kohustuse

rajada projektile vastav tee. See, kas tee-ehitaja või Telia Eesti AS täidab kaebaja ees endale

võetud kohustust, puudutab kaebaja ja tee-ehitaja või Telia Eesti AS vahelist lepingulist suhet.

Kaebajal on võimalik lepingu mittenõuetekohasel täitmisel kasutada tsiviilõiguslikke

õiguskaitsevahendeid ja pöörduda maakohtusse. Seega ei ole põhjendatud kaebaja väited, et

rikutud on uurimisprintsiipi ja arvestamata on jäetud tee-ehitaja ja sideettevõtja tegevus või

tegevusetus. Vastustaja ei pidanudki arvestama kaebaja väiteid selle kohta, et tee-ehitaja on

vastuolus kaebaja huvidele rajanud pinnatud kattega tee (millega kaebaja nõustus) või Telia

Eesti AS pole paigaldanud kaevudele kaasi. Vastustaja on kogunud piisavalt tõendeid

rikkumise tuvastamiseks. Haldusakti on ka piisavalt põhjendanud: sellest nähtuvad faktilised

asjaolud, mille alusel ettekirjutus tehti – Laiamäe tee ei vasta ehitusprojektile – ning

ettekirjutuse tegemise õiguslik alus (Ehs § 130 lg-d 1, 2). Ettekirjutusest nähtuvad ka

kaalutlused, millest haldusorgan haldusakti andmisel lähtus. Täitmise tähtaja osas on

arvestatud külmaperioodi.

13. Pooled ei vaidle selle üle, et ettekirjutuses puudub vaidlustamisviide. Kohus nõustub

vastustajaga, et tegemist ei ole puudusega, mis mõjutaks asja otsustamist. Haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 57 lg-s 2 sätestatakse, et vaidlustamisviite puudumine ei mõjuta haldusakti

kehtivust, vaidlustamise tähtaega ega too kaasa muid õiguslikke tagajärgi. Sellel on tähtsus

üksnes kaebetähtaja ennistamise kontekstis. HMS § 57 lg 3 kohaselt võib vaidlustamisviite

puudumist pidada haldusakti vaidlustamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, kui

tähtaja möödalaskmine on tingitud vaidlustamisviite puudumisest. Kaebaja on oma õigusi

tähtaegselt kaitsnud, seega ei ole vaidlustamisviite puudumisel asja lahendamisel tähtsust.

14. See, kuidas haldusorgan haldusmenetlust läbi viib, on haldusorgani otsustada.

Haldusorganil tuleb küll järgida haldusmenetluse seadust, kuid menetlustoimingud on

vormivabad ja määratavad haldusorgani kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lg 1). Etteheited

selle kohta, et haldusmenetlus viidi läbi liiga kiiresti – ettekirjutust hakati koostama kohe

pärast selgituste võtmist omanikujärelevalve teostajalt –, on seega põhjendamatud.

3-18-158

6(6)

Haldusmenetluse läbiviimine mõistliku aja jooksul on üks haldusmenetluse põhimõtteid

(HMS § 5 lg 2). Oluline on, et kaebaja kuulati ära ning ta sai esitada haldusaktile vastuväited.

15. Kohtule ei nähtud, et ettekirjutusega pandud kohustused ning tööde teostamise tähtaeg

oleks ebamõistlik. Kaebajal tuli tööde teostamisel lähtuda projektist. Ettekirjutus tehti

01.11.2017, ehitisregistris määrati ümberehitustööde ning heakorra- ja haljastustööde

tegemise tähtajaks 31.05.2018. Seega on kaebajal ettekirjutuse täitmiseks aega seitse kuud.

Vastustaja on arvestanud, et ehitus- ning heakorra- ja haljastustööde tegemine ei ole

talveperioodil võimalik, mistõttu on andnud kaebajale aega tööde tegemiseks terve kevade.

Vastustaja vastuse kohaselt on kaebajal võimalik taotleda ka tähtaja pikendamist. Igal juhul

on kaebajal piisavalt aega, et ettekirjutus täita, sh leida vajalikud töötajad. Ettekirjutuse

vaidlustamine ei peata haldusakti kehtivust. Ka kohus ei ole peatanud haldusakti kehtivust.

Kaebaja risk on, kui ta ei ole ettekirjutust kohtumenetluse ajal asunud täitma ning on sellega

aega kaotanud. Eelnevat arvestades on 01.11.2017 ettekirjutuses küll vormilisi puudusi, s.o

puudub vaidlustamisviide, kuid tegemist ei ole puudusega, mis oleks mõjutanud asja

otsustamist. Kaebus jääb rahuldamata.

16. Kohus selgitab kaebajale täiendavalt, et kui ta jätab ettekirjutuse tähtaegselt täitmata ja

tema suhtes rakendatakse sunniraha, on tal võimalik enda õiguste kaitseks pöörduda kohtusse.

Sunniraha üle peetavas vaidluses tuleb hinnata, kas sunnivahendi rakendamise eeldused on

täidetud, kas sunni liik ja selle kohaldamise viis olid proportsionaalsed ning ega ei esine sunni

kohaldamist välistavat asjaolu. Kaebajal on võimalik esitada keelamis-, heastamis-,

kohustamis- või hüvitamiskaebus. Eesmärgipärane nõue sõltub sellest, mis staadiumis on

sunniraha rakendamise menetlus. Keelamiskaebus (HKMS § 37 lg 2 p 3) täitmisavalduse

esitamise keelamiseks on sobiv, kui haldusorgan rakendab sunniraha, ent ei ole sunniraha

täitmise nõuet kohtutäiturile täitmiseks edastanud ega täitmisavaldust esitanud. Kui

kohtutäitur on täitemenetlust alustanud, võib adressaat esitada kohustamisnõude (HKMS § 37

lg 2 p 2), mille esemeks on täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamine. Kui sunniraha on

sisse nõutud, on sobiv heastamiskaebus (HKMS § 37 lg 2 p 5) tasutud sunniraha

tagastamiseks. Heastamiskaebus on sobiv ka siis, kui ettekirjutus täidetakse pärast

täitmisavalduse esitamist ja enne sunniraha sissenõudmist. Hüvitamiskaebusega (HKMS § 37

lg 2 p 4) saab nõuda tagasi täitemenetluse alustamise kulu ja kohtutäituri tasu.

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole

kohtule esitanud menetluskulusid tõendavaid dokumente, mistõttu jäävad menetlusosaliste

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

18. HKMS § 104 lg 5 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui

riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Kaebaja on kaebuselt tasunud riigilõivu 192 eurot.

Kuna kaebaja nõustus kohtu käsitlusega kaebuse nõuetest – kaebuse eesmärgi saavutamiseks

on sobiv tühistamisnõue ning kaebaja ei soovi eraldi vaidlustada sunniraha määramist, kuna

see on asjaolusid arvestades ennatlik –, tuleb enam tasutud riigilõiv tagastada. RLS § 60 lg-te

1 ja 4 kohaselt makstakse tühistamiskaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu

kummagi eest 15 eurot. Kaebaja on seega tasunud enam riigilõivu 162 euro ulatuses. HKMS §

104 lg 8 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, määruse alusel.

Kohus võib riigilõivu tagastada ka otsuses. Seda võib teha nii menetlusosalise nõudel kui

omal algatusel. Kuna riigilõivu on tasunud menetlusosaline, kellel oli kohustus riigilõiv

tasuda, saab kohus selle tagastada omal algatusel menetlusosalisele. Kaebajale tuleb seega

tagastada enam tasutud riigilõiv.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee